50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaisa Kotter
Õppematerjali autor
Uurimustöö Keskkond ja säästev areng Jõhvi 2011 Sisukord Keskkonnakorraldus · Eesti keskkonnapoliitika · Maailm ja keskkond Loodus · - Looduskaitse Säästev eluviis · - Kliimamuutus · - Kemikaalid ja keskkond · - Energia tarbimine Prügi Ohud keskkonnale Sissejuhatus Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid
Nad on autotroofid ehk isevarustajad o Tarbijad e konsumendid, surmavad oma saagi, vöövad taimi ja teisi loomi o Lagundajad e destruendid, kasutavad surnuid organisme või selle osi, bakterid, seened ja paljud mulla või veekogude põhjasetete loomad. Kui lagunudumine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaaniliste ainete ülejääk ja kumuleeriminie. Sood muutuvad hapnikuvaeseks, happeline keskkond Okaspuumets, poollagunenud orgaaniliste ainete kõdu Eutrofeerumine, veekogude mudastumine, kinnikasvamine. Troofiliste tasemete puhul - energia ülekanne iseloomustab produktsiooni energia ja toiduenergia suhe, mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. Koosluse produktsioon - biomassi juurdekasv ajaühikus Toiduahel - energia ja aine liikumine tootjate kaudu lagundajateni, seos teiste organismide ja taimede vahel
_ Elektrienergia (Electricity) Jäätmete saadavuse ( kütuste) prognoos Eestis : Prognoositav segsaolmejäätmete kogus Eestis aastal 2012 ca 550 000 t/a · Prognoositav jäätmete kogusTallinn Harjumaa ca 250 000 t/a · 2009 aastal ladestati Jõelähtme prügilasse sortimata jäätmeid ca 180 000 t/a Täpsustamiseks võetakse arvesse ka uusi EL poolt tulevaid jäätmekäitluse prioriteete. Jäätmepõletus tehase loomise eeldused: · Tegevuspiirkonna määratlemine · Ümbritsev keskkond ja naabrus · Tegevuseks vajaliku maa olemasolu · Veekasutuse ja veekäitlemise võimalused · Infrastruktuur ja muud vajalikud tingimused · Võimalus müüa soojusenergia kaugküttevõrku · Võimalus müüa elektrienergia elektrivõrku · Logistikalahenduste olemasolu jäätmete (kütuse), kemikaalide ja tuha transpordiks · Oskusteabe ja kogemustega meeskonna olemasolu BIOJÄÄTMED Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, samuti kodumajapidamistest,
1. loeng jäätmekäitluse alused Jäätmekäitluse areng • jäätmeprobleem tekkis koos asulate tekkimisega • esimesed teadaolevad faktid prügikorralduse kohta 3000eKr. • keskajal jäätmekäitlus taandarenes • jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele • lihtsaim käitlusviis – tuli otsa - see ei saanud kesta kaua aga linnades • 1875 London - moodsa jäätmekäitlussüsteemi algus, märge prügikasti kohta • linnast välja väljadele, vette ja mujale silma alt ära • jäätmete hulk hakkas kasvama 18. sajandi tööstusrevolutsiooni ajal • ohtlikud jäätmed tekkisid koos keemiatööstusega • esimene prügipõletusrajatis Inglismaal Nottinghamis 1874 • jäätmete taaskasutusel pikk ajalugu – hobusesõnnik väetiseks ja püssirohutoormeks, koldetuhast telliseid • prügimäed ehk prügilad tekkisid tiheasustuste lähedusse. Kaugele oli kallis vedada, siis veeti ühte hunnikusse. • jäätmekäitlust hakati säästva arengu kohasel
2. Tootma vähem prügi, sest hoidub asjatust plastik- ja väikepakendist. 3. Hoidma kokku vett ja kutsuma ka külastajat kasutama vett säästlikult. 4. Hoidma kokku elektrit ja kutsuma ka külastajat kasutama elektrit säästlikult. 5. Kasutama keskkonnale võimalikult ohutuid puhastusvahendeid ja kemikaale. 6. Hindama hiiumaist ja eestimaist toodet. 7. Olema valmis jagama infot oma piirkonna loodus- ja vaatamisväärsuste kohta. Puhas keskkond Eesti valitsuse 30. detsembri 1997. a. määrusega nr 261 "Eesti ökomärgise andmise korra kinnitamine" kehtestati ökomärgis "Puhas keskkond". Ökomärgist tahetakse anda toodetele, mis tekitavad teiste samaotstarbeliste toodetega võrreldes kogu oma olelustsükli jooksul keskkonnale väikseimat kahju. Eesti ökomärgist ei anta toiduainetele ja ravimitele, kuid seda saab anda nende
kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega. Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. Jätkusuutliku arengu indikaatorite alusel saab jälgida ühiskonnas toimuvaid trende ning soovi korral võidelda nende muude maade trendidega. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb säästval arengul. Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel alal: Keskkond, majandus ja kogukond. Säästev areng on olnud euroopa üldpoliitiliste prioriteetide hulgas. Euroopa liit ja selle liikmesriigid toetasid 1992. aastal ÜRO Keskkonna ja arengu konverentsil XXI sajandi tegevuskava Agenda 21 vastuvõtmist. Agenda 21 - "Maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number "21" tähistab 21. sajandit. Ka Eesti on ühinenud Agenda 21- ga."
2. Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused Looduslike koosluste säilitamine Elamiskõlbuliku keskkonna säilitamine Taastuvate loodusvarade kaitse Maastike kaitse ja hooldus Jäätmete käitlus. 3. Loodust ja loodusvarasid säästva majanduse arendamine Jätkusuuteline areng Säästev energeetika Taastuvate loodusvarade kriitilise varu määramine Ökosüsteemi mõiste. Meid ümbritseb füüsikaline keskkond, kujutab endast elutut loodust ja kõik organismid mood. eluslooduse. Loodusliult ühtset ala asustavad organismid ja seal valitsevad keskkonnatingimused koos mood. ökosüsteemi. Ökosüsteemi elusosa. Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik organismid 2 suurde gruppi: Produtsendid ehk tootjad ja Konsumendid ehk tarbijad. Produtsendid on autotroofsed organismid, mis saavad oma energia päikese valgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides
10.2014 12 2 13.10.2014 Keskkonnaõiguse allikaid Inimese tervis versus keskkond 1. Keskkonnamõju hindamise ja Esmashaigestumuse põhjuste seas domineerivad keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KHJS) välistegurid, eeskätt haigusttekitavad https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013 mikroorganismid, mis põhjustavad rohkem kui poole kõigist haigusjuhtudest. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid