rikkamaks aadliks. Da gama tegi veel reisi Indiasse, teel avastas Cochini ja Cananori kaubajaami. Elades Indias kolm kuud, jäi haigeks ja suri. Aastal 1558 toodi da Gama maised jäänused laevaga Indiast Lissaboni ja maeti Santa Maria de Belémi kirikusse. 7 Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia
Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele
Nad avastasid Islandi (795. a.), Gröönimaa (981. a.) ja Põhja-Ameerika (u. 1000. a.) Pärast pikemat vaheaega algas 15. sajandil periood, mida kutsutakse suurte geograafiliste avastuste ajastuks. Sellele pani aluse Christoph Kolumbus. Ta purjetas üle Atlandi ookeani ja jõudis 1492. aastal Bahama saartele. Ta arvas, et oli jõudnud Indiasse. Järgmine, kes jõudis Ameerikasse oli Amerigo Vespucci ja tema järgi on Ameerika nimetud. Peale seda hakkasid maadeavastajad minema Ameerikasse Hispaaniast. Kolumbus tahtis leida teed Indiasse. Hakati otsima teed ümber Ameerika. Selle reisi võtsid ette Fernao de Magalhaes ja Juan Sebastian. Nad tegid esimese ümbermaailma reisi aastatel 1519-1522. Peale Ameerika avastamist hakkas sisekolonisatsioon. Prantslased jõudsid Suure järvistu piirkonda ja hiljem Mississipi orgu 17. sajandil. Mandritest avastati kõige hiljem Antarktis, mis avastati 19. sajandil. Sinna oli
portugallased. Maadeavastusteks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell, mis oli kerge kolme mastiga kiire laev. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus sündis 1451. aastal Genovas. Tema isa oli Domencio Colombo ja ema Susanna Fontanarossa. Tal oli kolm venda - Giovanni, Giacomo ja Bartolomeo ning kaks poega Diego ja Fernando. Usult oli ta Rooma katoliiklane. Ta oli juudi päritolu maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia ehk Hispaania lipu all Altlandi ookeani ning jõudis Ameerikasse. Ta suri 20. mail 1506. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati 1541. aastal Kolumbuse poja Diego lesel transportida äia ja mehe põrm ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil
Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest
Juhendaja: Asukoht Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot)..........................
leidmine, kauplemine, ka varastamine, kuulsusejanu, uute teadmiste hankimine ning usu levitamine. Üks asi oli kõikidel maadeuurijatel ühesugune nad ei katkestanud sidemeid kodukohaga ja nad tõid või saatsid kodumaale uusi teadmisi teadmisi maailma kohta. Araablased tahtsid teada, kuidas kaugem maailm välja neäb.Ühed reisijad reisisid itta maismaad või merd pidi ning teised läksid põhja poole.. Viikingid olid suured maadeuurijad, kes läbisid oma pikkade paatidega suvekuudel tohutuid vahemaasid ning talved veetsid nad enamasti perekonna keskel Norras. Viikingi rüüstajad röövisid kõike alates kullast ja lõpetades inimestega. Viikingid rändasid, kauplesid ja rüüstasid kogu Euroopa. Christoph Kolumbus avastas, et lääne suunas reisides võib üle Atlandi ookeani jõuda Maluku saarteni. Tema avastatud saari nimetatakse tänaseni Lääne India saarestikuks. Ta tõi kaasa
Marco Polo Sissejuhatus Veneetsia linnriigis 1254. aastal sündinud kaupmees ja maadeuurija Marco Polo saabus umbes 1275 aastal oma kahe onu Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilisele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad Il millione mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges seda suure huviga, eriti köitsid teda seal mainitud haruldased ja kallihinnalised vääriskivid. Tolle aja inimeste teadmised kaugetest maadest põhinesid enamasti legendidel või ebausul. Nii arvati et maa nimega India on muinasjutumaa, kus kubiseb aardeist ja veidratest koletistest. Teekond avamerel oli paljudele inimestele hirmuäratav mõte. Sel ajal pidasid inimesed Maad lapikuks (mis toetub kilpkonnale), nii et laev võis purjetada �
Kõik kommentaarid