Keskaja relvastus (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

pptx

Relvastus keskajal

Relvastus keskajal  Üldiselt · Keskaja vältel muutusid nii relvad kui ka nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni. · Selle ajalooperioodi algussajanditel tagusid relvi peamiselt külasepad või feaodaali teenistuses olnud meistrimehed. Areng kiirenes tunduvalt 12.-13. Sajandil. Ühelt poolt mõjutasid seda ristisõjad , mille käigus Euroopa rüütlid tekid tutvust uute relvadega või mille tarbeks täiustati seniseid. · Teiselt poolt arenesid nimetatud ajajärgul linnad ning need vajasid

Ajalugu

14

doc

Aadel ja relvastus keskajal

Kooli nimi AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Referaat Juhendaja:  AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Turniir......................................................................................................................................5 Rüütlite kasvastus.........................................................................................

Ajalugu

10

ppt

Kaitserüüde ja ründerelvade areng

Kaitserüüde ja ründerelvade areng Koostajad: Janno Õunpuu, Janar Tänak 10A  Kaitserüüde areng Frangi riigi ajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüd. Soomusrüü koosnes väikestest metallplaadikestest, mis olid kinnitatud neetidega nahkjaki välispinnale.  Kaitserüüde areng Ristisõdades hakati soomusrüü asemel eelistama õhku läbilaskvat rõngassärki ja rõngaspükse. Rõngassärk ja ­püksid koosnesid omavahel ühendatud väikestest metallrõngastest. Et rõngasrüüs mitte ülekuumeneda, tõmmati sellele peale pikk valge mantel, millel oli ordu embleem.  Kaitserüüde areng Kuna rõngasrüü ei andnud päris tõhusat kaitset, (tugev mõõgalöök või odatorge võis selle purustada, saledad vibu- või ammunooleotsad tungisid aga tihti rõngaste vahelt läbi) siis hakati 13.saj teisel poolel täiendavaks kaitseks kinnitama mantlite siseküljele neetide abi

Ajalugu

10

doc

Keskaeg II

· Aadlikud olid sageli kirjaoskamatud. VÄÄRTUSKOODEKS JA RÜÜTELLIKKUS · Aadliku: hinnati ustavust, julgust, ausust, sõnapidamist, galantsust. · Vallutatud alade paljaksröövimine, linnade ja külade põletamine oli aga võitja õigus. Inimelusid ei säästetud. · Ristisõdade ajal hakkas ristiusk rüütlite maailmavaadet enim mõjutama. Ordudesse kuuluvad rüütlid pidid maised rõõmud hülgama. 19. RELVASTUS JA SÕJALINE KULTUUR · Keskaegsetes sõdades oli rüütlitel enamasti väike osakaal ning langenud rüütlite arv oli väike. Rohkem suri lahinguväljal jalaväge. RELVADE TÄHTSUS JA TÄHENDUS · Relvad olid võitlusvahendid, kuid võisid sümboliseerida ka sotsiaalset kuuluvust; nt mõõka kandsid vaid vabad mehed. Mõõgad: suure tähtsusega, pandi nimesid, kirjutati laule, kuulsaid mõõku pärandati edasi. Sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist

Ajalugu

11

doc

Linnused ja relvastus keskajal

.............9 Tänud:.................................................................................................................................................11 Kasutatud Kirjandus: .........................................................................................................................11 2 Keskajast lühidalt Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessansi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerika territooriumile. Keskaja võib jagada kolmeks: Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg. Varakeskajal kujunes feodaalkord ja naturaalmajandus. Linnad tekkisid üle kogu Euroopa. Võim oli killustunud, polnud keskselt juhitud riike.

Ajalugu

11

doc

Keskaegne relvastus ja sõjaline kultuur. Referaat

Sisukord Sissejuhatus.................................................................3 1. Relvastus.................................................................4 1.1 Ründerelvastus.........................................................4 1.2 Kaitserelvastus.........................................................6 2. Sõjaline kultuur........................................................8 2.1 Väljaõpe................................................................8 2.2 Koosseis...............................................................8 2.3 Taktika....................

Ajalugu

15

doc

Keskaeg ja varauusaeg

· keskaeg ­ mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne ­ Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne ­ Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need

Ajalugu

36

docx

Muinas-Eesti sõjandus

slaidides ka pildid. Teine asi on siil, mida Henriku sõnul valmistavad vaid ristisõdijad, kuid selle kohta ei ole ühtegi joonist. On pakutud, et see siil võis olla raudkonksuga palk, millega kisti maha linnuse kaitsesild. Sõjakäigud Sõjaretki väga korralikult seni veel analüüsitud ei ole. Sõjaretkedel võis olla väga erinevaid eesmärke. Eesmärgist aga omakorda sõltus konkreetne sõjaretke tüüp, aeg, millal retk ette võeti, relvastus, mida kaasa võeti, transport, mida kaasa võeti, sõjamehed, kes kaasa võeti (kas on erilisi spetsialiste vaja), väekontingendi suurus. Kevaditi ja sügiseti muutsid vihmad või lumesulamisveed teed põhjatuks, jõed tõusid üle kallaste ning liiklemine oli väga keeruline. Suvel olid teed kuivad ja veekogud kergemini ületatavad ja/või laevatatavad. Talvel külmusid veekogud ja sood kinni; regede ja kelkudega võimalik otse ja üldse väga kergesti liikuda.

Ajalugu

Kommentaarid (3)