Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keskaja olustik (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Sisukord



  • Sisukord
  • Sissejuhatus
  • Eesti keskaeg / Söök ja jook
  • Söök ja jook
  • Elu keskaegses linnas
  • Elu keskaegses linnas / Keskaegne riietus
  • Keskaegne riietus / Hügieen, haigused ja arstiabi
  • Hügieen, haigused ja arstiabi / Teater ja müsteeriumid
  • Teater ja müsteeriumid
  • Teater ja müsteeriumid
  • Kokkuvõte
  • Materjal





    1
    Sissejuhatus
    Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne- Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole.
    Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks :
    • VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid.
    • KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik -XV sajandi lõpp.
    • HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja Ida-Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt.


    Mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid radu pidi ning seetõttu ei saa euroopaliku ajaloo liigitust kasutada näiteks Hiina, India, Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses.




    2
    Eesti keskaeg
    Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (1208-1227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558-1629).
    Muistse vabadusvõitluse tulemusel langes Eesti ristisõdijate võimu alla, kes rajasid siin oma riigid, mis kestsid kuni Liivi sõjani. Liivi sõda ning Vana- Liivimaa riikide likvideerumist võibki pidada tinglikult piiriks, mis keskaeg lõppes, kuid samas ei julgeks väita, et sellest algas kohe uusaeg. Pigem võib öelda, et Eestis kulges üleminek keskajalt uusajale valulise ning ränga interregnumi jooksul, mis langeb üldjoontes kokku Liivi sõja toimumisajaga.
    Söök ja jook

    Keskaegsed söögikombed erinesid kaasaegsetest üsna oluliselt. Kujutame ette üht pidusöömaaega, mis peeti Tallinnas Suurgildi hoones.
    Pidulaud oli kindlasti kaetud linaga. Toidunõusid oli laual vähe: soola- ja sinepitopsid, iga suu jaoks peeker ja nuga . Toidu ettetõstmiseks kasutati lusikat ja kahvlit. Viimane oli tavaliselt kas kahe- või kolmeharuline. Selline kahvel, millega meie oma igapäevast toitu sööme, tuli kasutusele alles XVII sajandil. Taldrikute aset täitsid sageli suured leivaviilud. Mõnikord söödi lauanaabriga ühiselt vaagnalt. Söömaaeg algas käte pesemisega . See oli ka täiesti loomulik, sest söödi ju paljaste kätega. Seejärel loeti väike palve ning asuti roogade kallale. Laua ääres oli täis suuga rääkimine keelatud. Laiduväärseks peeti ka laudlinasse nuuskamist või sellesse noa puhastamist. Laudlinaga võis aga rasvast suud ja sõrmi puhastada . Noaga hammaste torkimine oli keelatud, nii nagu matsutamine ja luristaminegi. Külaliste laua äärde paigutamisel jälgiti rangelt , et igaühel oleks talle vääriline koht.
    3
    Peaaegu iga keskaja inimene armastas rohkelt süüa. Linlased ei olnud huvitatud saleda joonise hoidmises, muretseti hoopis kas söödavat on piisavalt või mitte.
    Kartulit õpiti tundma alles 16.sajandil, kui oli taasavastatud Ameerika. Selle asemel söödi palju naerist ning herneid ja ube. Kala omandas keskajal suure tähtsuse just kiriku propageerimise tõttu. Kala kuivatati ja soolati. Suure kevadise paastu ajal hinnati kala kui meelisrooga. Tavaliselt söödi päevas 2 korda: keskpäeval ja õhtul kella 6 paiku, mis oli ka peamine söögikord. Põhitoiduks oli liharoog , mis oli lahti lõigatuna asetatud vaagnale. Igaüks võttis seda sealt kas sõrmede või orgiga ning asetas suhu või leivaviilule. Leivaviilu kasutati tihti taldrikuna.
    Kuna toitudel oli sageli halb kõrvalmaitse, püüti seda varjata vürtsidega. Pidusöögi lõpul lasti vürtse veel ringi käima, et külalised saaksid maiustada. Samas ajasid aga sellised vürtsikad road palju jooma, aga söögivesi oli väga halb ja piima andsid lehmad vähe. Rikkamad linlased jõid seetõttu magusaid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keskaja olustik #1 Keskaja olustik #2 Keskaja olustik #3 Keskaja olustik #4 Keskaja olustik #5 Keskaja olustik #6 Keskaja olustik #7 Keskaja olustik #8 Keskaja olustik #9 Keskaja olustik #10 Keskaja olustik #11 Keskaja olustik #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaisaliisa Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    Canizares profiilipilt
    Canizares: tubli
    17:21 21-05-2009


    Sarnased materjalid

    8
    doc
    Keskaja linnas
    20
    docx
    Keskaeg-usk
    17
    odt
    Keskaeg ja Uusaeg
    14
    docx
    Keskaeg Eestis
    4
    doc
    Elu keskaja linnas
    3
    doc
    Keskaeg Eestis
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun