Keskaja muusika - Muusikaajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Sissejuhatus keskaja muusikasse


Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust.
Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks.


Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku:


Keskaeg hõlmab 4. – 16. sajandit.
Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi:
1) varakristlik muusika
2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika
3) renessanssmuusika
Pildil 16. sajandi Inglise muusikud .

Kirikumuusika sünd ja areng

Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja.
Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma .
Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Šveitsis).
590. a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I).
Ta jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Näit. lasi ta ühe lauluviiside raamatu Peetri kirikus pruukimise (kasutamise) tarvis kinni aheldada, et raamat kaotsi ei läheks.
Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada.
Gregorius juhtis ka läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia . Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks.
Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga.
Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks.
Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist.

Liturgia ja kristlik kirikulaul


 
Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord.
Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit.
Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga:
  • officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites
  • missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast:
    • eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia
    • peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud

    Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks.
    Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks.

    Missa - katoliku jumalateenistuse põhivorm


    Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on:
    I Kyrie eleison - Issand halasta
    II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel)
    III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat)
    IV Sanctus/ Benedictus - püha/kiidetud olgu
    V Agnus dei - Jumala tall
    Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve " (Pater noster)

    Missa - tsükliline kooriteos


     
    Hiljem kujunes välja ka iseseisev muusikaline missa kui tsükliline kooriteos:
    • mida esitatakse a´ cappella või instrumentaalsaatega
    • võib sisaldada ka soolo- ja ansamblisolisti
    • tekst on enamasti ladinakeelne
    • 5 põhiosa on ordinaariumiga samad
    • uuemal ajal esitatakse muusikalisi missasid eraldi kontserdina

    Keskaegsed muusikalise missa kirjutajad olid:
    Dufai, Desprez , Palestrina .
    Hilisemad missameistrid on ka J.S. Bach , Mozart , Beethoven , Schubert, Liszt jne.

    Reekviem


    Reekviem on leinamissa , katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks.
    Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertžanriks.
    Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid , orkester ja orel . Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi.
    Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo.
    Reekviemi laulud:
    1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse.
    2) Dies irae -viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal.
    3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid.
    4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu.

    Gregooriuse koraal (laul)

    Keskajal tekkis gregooriuse laul e. gregooriuse koraal .
    Gregooriuse laul
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keskaja muusika - Muusikaajalugu #1 Keskaja muusika - Muusikaajalugu #2 Keskaja muusika - Muusikaajalugu #3 Keskaja muusika - Muusikaajalugu #4 Keskaja muusika - Muusikaajalugu #5 Keskaja muusika - Muusikaajalugu #6 Keskaja muusika - Muusikaajalugu #7 Keskaja muusika - Muusikaajalugu #8 Keskaja muusika - Muusikaajalugu #9 Keskaja muusika - Muusikaajalugu #10 Keskaja muusika - Muusikaajalugu #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor um6ka Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Sissejuhatus keskaja muusikasse
    Keskaja muusika , Muusikaajalugu , Gregoorius , officium , tunnipalvus , missa

    Mõisted

    Sisukord

    • Sissejuhatus keskaja muusikasse
    • Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku
    • Kirikumuusika sünd ja areng
    • Rooma
    • Gregooriuse laulu
    • Liturgia ja kristlik kirikulaul
    • Liturgia
    • Missa - katoliku jumalateenistuse põhivorm
    • Missa ordinaariumi osad
    • Missa - tsükliline kooriteos
    • Keskaegsed muusikalise missa kirjutajad olid
    • Hilisemad missameistrid
    • Reekviem
    • Reekviemi laulud
    • Gregooriuse koraal (laul)
    • Gregooriuse laul on
    • Liturgiline draama
    • Müsteerium
    • Ilmalik muusika keskajal
    • Rändlaulikud ja rüütlilaul
    • sajandil
    • Rüütlilaulude peamiseks teemaks on
    • Tuntumad rüütlilaulikud on
    • Mitmehäälne muusika
    • Organum
    • Organume oli kolme tüüpi
    • Motett
    • Noodikirja areng
    • Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil
    • Helilaadid keskaegses muusikas
    • Keskaja põhihelilaadideks olid
    • Pillid. Heliloojad
    • PILLID
    • HELILOOJAD
    • Keskaegne koolisüsteem
    • Esimene tsükkel e. trivium
    • Teine tsükkel e. quadrivium
    • Renassansi ajastu muusika 14-16 saj
    • Muusikažanrid
    • Muusikastiilina
    • II - Kammerstiil
    • III - Teatraalne stiil
    • Vokaalmuusika žanrid
    • Instrumentaalmuusika žanriteks
    • Lavateosed
    • Tantsusüit
    • Concerto grosso
    • Süidid
    • Esimene ooper
    • Veneetsia ooper
    • Napoli koolkond
    • Barokkooperit iseloomustab
    • Monteverdi`t
    • Prantsusmaa
    • Inglismaa
    • Itaalia
    • Saksamaa

    Teemad

    • Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku
    • kolm perioodi
    • Ambrosiusega
    • kloostrid
    • Gregorius Suur
    • ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja
    • võttis kasutusele uue liturgia
    • officium e. tunnipalvus
    • missa
    • ordinaariumiks
    • propriumiks
    • iseseisev muusikaline missa kui tsükliline kooriteos
    • Keskaegsed muusikalise missa kirjutajad olid
    • leinamissa
    • Reekviemi laulud
    • gregooriuse laul e. gregooriuse koraal
    • Gregooriuse laul on
    • Gregorius I
    • retsideerimine
    • psalmoodia
    • antifoon
    • hümn
    • reponsoorium
    • goljaarid e. vagandid
    • Carmina Burana
    • huglaarid, žanglöörid, spielmannid
    • rüütlilaulikute
    • Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul
    • Rolandi laul 11. saj. lõpust
    • Rüütlilaulude peamiseks teemaks on
    • Tuntumad rüütlilaulikud on
    • sajandist
    • sajandist
    • Briti saarte
    • mitmehäälne rahvamuusika
    • organumiks
    • Organume oli kolme tüüpi
    • paralleelorganum
    • vaba organum
    • kaunistatud organum
    • rütm
    • tekst
    • sisuga
    • motett
    • kolmehäälseks
    • naljamotett
    • neumad
    • noodijoon
    • Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil
    • helilaadid
    • kaheksani
    • Keskaja põhihelilaadideks olid
    • dooria
    • früügia
    • lüüdia
    • miksolüüdia
    • tugiheli
    • minoor
    • fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin
    • orel
    • flööt, viiul
    • Perotinus
    • kloostrikoolid, ülikoolid
    • konservatooriumid
    • grammatika, dialektika, retoorika
    • aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika
    • uusaeg
    • barokkmuusika
    • barocco
    • vaimulik
    • vokaalmuusika
    • sajandi Itaalias
    • concerto grosso
    • tantsusüit
    • fuuga
    • Daphne
    • Eurydike
    • vanakreeka tragöödia
    • muusikalised etendused
    • Barokkooperit iseloomustab
    • Claudio
    • Orpheus
    • Jean-Baptiste Lully

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    7
    docx
    Keskaja muusika konspekt-Gümnaasiumi muusikaajalugu
    7
    docx
    Keskaja muusikaajalugu
    5
    doc
    Keskajamuusika
    30
    docx
    Muusika ajastud-õpimapp
    29
    doc
    Muusikaajalugu
    17
    doc
    ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
    10
    doc
    Muusikaajalugu
    2
    docx
    MUUSIKA AJALUGU





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !