* Domeen – kuninga maavaldus
*Lään – Vasallide väeteenistuse eest kasutamiseks antud maatükk,
koos seal elavate talupoegadega
*Benefits- pärandamisõiguseta
* Feood – pärandamisõigusega
1. Feodaalide asetus tähtsuse järgi. Tipus kuningas, alamal astmel
väikerüütlid. Hõlmas ainult teist seisust
Feodaal e. Läänimees – Feoodi e. Lääni omanik
*Senjöör – suurfeodaal kes läänistas maad
* Vasall –
feodaal, kellele läänistati maad
*Investituur – Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma
isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni.
*Immuniteedikiri – Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu
ülesannetest andis üle oma vasallile.
Vasalliteedisuhted – vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end
senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal
elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile
nõu anda. Vasall kohustus 40 päeva sõjaväes olema. Vasall pidi
senjööri lunaraha maksma, kui see peaks vangi sattuma.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
emline
Õppematerjali autor
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kel
Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine *Ameerika avastamist
Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded 3) Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike? a) benefits maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Sellisi maavaldusi anti põhiliselt Karl martelli ajal. Siiski kujunes tava, et vasallile teatud ajaks, tavaliselt eluajaks kasutada antud maatükk läänistati edasi tema pojale, kes astus sama feodaali teenistusse. b) feood pärandamisõigusega lään ja senjööri kinnitust polnud vajagi. Enamasti tasus vasall pärandi
Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded 3) Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike? a) benefits – maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Sellisi maavaldusi anti põhiliselt Karl martelli ajal. Siiski kujunes tava, et vasallile teatud ajaks, tavaliselt eluajaks kasutada antud maatükk läänistati edasi tema pojale, kes astus sama feodaali teenistusse. b) feood – pärandamisõigusega lään ja senjööri kinnitust polnud vajagi. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel senjöörile pärandimaksu.
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb.
Keskaja inimene- tema igapäevaelu Keskaeg jagunes kolmeks, vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Enamasti võetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma riigi langemise daatumit, aastat 476 . Varakeskaeg oli vahemikus 5.-10. sajand, kõrgkeskaeg vahemikus 11.-14. sajand ja hiliskeskaeg vahemikus 15.-16. sajand. Keskaega sümboliseerib katoliiklus ning feodaalühiskond Feodaalühiskond kujunes välja kahe inimese vasalliteetsidemetel. Vasalliteet oli vasallide ehk läänimeeste omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia:
Ei kujutatud enam ülestikku seisvaid ordusi vaid hanereas paiknevaid seisusi. Ühiskonnapilt desakraliseerus ning see tõi omakorda ühiskonnastruktuuride killustumise. Desakraliseerumine ei olnud meelt mööda kirikule, kuid nad olid sunnitud sellega siiski leppima. Siiski kleepis kirik igale klassile omase patu sildi ja sisendas neile ametimoraali. Ühiskonna kolmeosalise skeemi hävingu põhjustab linnade õitseng XI-XII sajandil. Keskaja kristlik maailm kujutas endast kahevõitluse maailma, sest pikka aega samastas keskaja kristliku maailma totalitaarne süsteem head ühtsusega ja kurja erisusega. Olulisim vastasseis keskaja vältel ühiskonnas oli vaimulik ja ilmalik. Kristliku maailma liidriteks olid vaieldamatult paavst ja keiser/kuningas. Keskaega mõjutas tugevalt nende kahe instantsi vastasseis. Kirik soovis, et kuningavõim oleks ilmalik käepikendus, kes täidab vaimulike klassi korraldusi ja määrib tema asemel oma
õpetused on valed. Ta kirjutas teose „Narruse kiitus“ Jeanne d `Arc- oli prantsuse rahvuskangelane. Teda ei peetud ilusaks, millepärast usuti teda rohkem. Ta juhatas Saja-aastases sõjas mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi Täida lüngad. Ajajärku, mis eelneb keskajale, nimetavad ajaloolased … vanaaega … ehk … antiikaega ……... Keskajale järgnevat perioodi kutsutakse…… uusajaks …… Keskaja pikkus on umbes…1000.. aastat ehk …10…. sajandit. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt aastat … 476. , mil kukutati viimane … Lääne-Rooma....... keiser. Lõpuaasta suhtes on aga mitmeid eriarvamusi, kõige sagedamini on selleks pakutud aastat … 1492 …. , mil …… Kolumbuse.….. poolt avastati … Ameerika ……., kuid keskaja lõpuks on loetud ka järgmisi sündmusi:.. 1… Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453a. 2… Usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Saksamaal 1517a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid