Keskaja kunst Eestis (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Keskaegne Eesti - küsimused ja vastused

Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall

Kunstiajalugu

4

doc

Sakraal- ja profaanarhitektuur eestis

2) Mittekujutav: muusika, teater, tants, kirjandus. Eesti kunsti esiaeg Vanimad leiud: Tähtsaimad laiud pronksiajast. Näiteks ehted (ketid, mõõgapidemed). Vanimad on leitud 5-6 saj. (ehted, keraamika). Kõige tähtsam on talurahva kultuur. Sõjad ja teised rahvad on palju meie kultuuri mõjutanud, ka mütoloogia ja usk. Me asume Euroopa kultuuriruumis. Eesti rahvas tekkis, kui tuli ristiusk. Profaankunst tekkis Eestis 12.-13.saj koos ristiusu ja feodaalkorraga. Sakraalarhitektuur Eestis Sakraalarhitektuuri neli erinevat piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa Saartel oli palju kirikuid, kuna kihelkonnad olid väiksemad ja säilinud on nad ka paremini. 1227.a ehitati väike kabel- kõige vanem kiviehitis Eestis, selle kohale aastal 1240 kirik Valjala. Seda kirikut alustati romaani stiilis ja lõpetati gooti stiilis. Oma viimase torni sai kirik 17. sajandil. 13

Kunstiajalugu

4

doc

Eesti keskaegne kunst ja arhitektuur

Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinna ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Jagunes ka materjali järgi: 1)Paas, dolomiit 2)Punane tellis 3) põllukivi. Saaremaa kirikute näited: Valjala Martini, Kihelkonna Miikaeli, Kaarma Peetri, Püha Jaakobi, Muhu Katariina, Karja Katariina, Pöide Maarja kirik. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähedamale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali ­ paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki ­ Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 1500 aastatel oli Oleviste torni pikkuseks 159m, kuid 1625. Aastal süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati

Kunstiajalugu

3

doc

Eesti keskaegne kunst

KESKAEGNE KUNST EESTIS § 33 Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Keskajal oli Eesti jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks põhjustas arhitektuuris piirkondlikke erinevusi ehitusmaterjal: Põhja-Eestis hall paekivi ja Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. 2) Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik

Kunstiajalugu

15

docx

Eesti kunstiajalugu

· Ordulinnused, mida püstitas Liivi ordu. Paremini säilinud on Rakvere, Narva ja Tallinna Toompea linnused. · Linnade ja alevite kaitseehitused. Paremini säilinud on neist Tallinna linnamüür, lisaks fragmente Tartus, Narvas ja Pärnus.  · Kindlustatud kloostrid. Ehedad näited on Padise ja Kärkna (Valkena) - esimene on säilinud suures ulatuses, teine kahjuks väheste varemetena. Valdav osa suuremaid ordu- ja piiskopilinnuseid oli Eestis (ja ka mujal Vana-Liivimaal) püstitatud nn konvendihoone tüüpi planeeringus, kus olulised ruumid paiknesid ümber ruudukujulise sisehoovi, mille äärtes olid ristikäigud. Kõige paremini säilinud seda tüüpi linnus on Kuressaare piiskopilinnus, mis on üldse Vana-Liivimaa kõige paremini säilinud suurlinnus. 3. Millised on Hermnen Rode ja Bernt Notke olulisimad teosed Eestis? Kus need asuvad ja millal valmisid? 1481

Eesti kunstiajalugu

52

pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

 Kaunistuste juures kasutati sümboolikat, mille tähendust teadsid vaid usklikud. Nt.Kristust tähistas lambatalle õlal kandev mees ja kala; Pühavaimu- tuvi;Peetrust-võti Laemaal ühes Rooma katakombis. 4.saj Vaade Via Latina katakombi Hea Karjane. Marmor. u. 300.a. Roomas. 4.saj Raamatu kunst ja sarkofaagid.  Jumala säna kuulutamise tähtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Kirjutati pärgamendile ja teksti illustreeriti miniatuurmaalidega.  Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga skulptuurise tegemist välditi, et eristuda Varakristlik sarkofaag. 4.saj. paganlikest religioonidest Kiriku ehituse algus Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser Nero

Kunsti ajalugu

17

doc

Gooti

portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. Kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgusetunne ning eriline salapärane meeleolu. Värvilisest klaasist akendest sisse voolav hõõguvpunaselt ning sügavsiniselt kiirgav valgus muutis kõik ebamaiseks ­ keskaja uskliku jaoks kindlasti taevalikuks. Kiriku sisemusele andsid vaheldust ja kergust külglöövide peal asuvad sammaskäigukesed, mis avanesid kesklöövi poole. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne ning suuri teadmisi ka inseneriteaduste vallas. Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes

Kunstiajalugu

10

doc

ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL

kujutatud by giotto? Firene Toomkirik- üle 80 m. komplaniil(kupli moodi, kuid kupleid ei tuntud veel sellel ajal) projekteeris selle kompaniili GIOTTO. Tõsi on see, et see on hiljem lõpetatud kuplina Milano katedraal(toomkirik)-40 000 inim., 15. saj. Lõuna-Euroopa rikkaim linn, . Seal arvukalt fiaale(saledad tornikesed)- üle 140, üle 10 m...viielööviline basikaalne ehitis hilisgootika ajal. Veneetsia Doodžide palee- kuningate residents. välis ornamentika Araabia eeskujul Gooti kujutav kunst Lääne-Euroopas romaani kunstis oli oluline hoiatav ja ähvardav tähendus, kuid gootikas austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndsusetunned Tähtsal kohal skulptuurid (eriti reljeefid).Ka kasutati üle 1000. a. keelatud ümarskulptuure ajastu alguses. Tüüpteemaks : kristlik teema 1) krutsifiks-ristilöödud kristlaste kujud 2) Kolgata-grupp 3) Pieta- Neitsi Maarja + surnud poeg(Jeesus Kristus). Katku pärast kannatavad kujud

Kunstiajalugu

Kommentaarid (1)