Keskaja kultuurist (0)

KESKAJA KULTUURIST
Alates 4.saj. m.a.j. hakkas Rooma impeerium lagunema a) naabruses asuvate germaani hõimude (läänegoodid, vandaalid , hunnid, anglosaksid) kallaletugidele b) orjade ülestõusud c) impeerumi tohutute mõõtmete tõttu, nii suurt ala ei suudetud enam valitseda .
Järgnev ajastu Euroopas oli väga raske-palju vaenutsevaid hõime, kes sõdisid, rahvaste rändamise ajajärk. Mingil määral suutis järjest tugevnev kirik erinevaid hõime ühendada.
Frangi kuningriik (7.-8.saj) sai Euroopa selginemise ajastuk, oluline isik kuningas Pippin Lühike, kelle valitsemise ajal lõid õitsele kunst , kirjandus, muusika . Tänapäeva ajaloolased näevad selles ajastus renessansi algeid.
Makedoonia keisri Karl Suure valitsemisega algab feodalismiajastu. Aastatuhandi vahetusel kujunes välja uue Euroopa pale -arenesid rahvuslikud monarhiad Prantsusmaal, Inglismaal, Hispaanias. 11.saj Euroopas majanduslik ja kultuuriline tõusuperiood, linnade kasv. 12.saj rajatakse mitmed tänapäevalgi olulised Euroopa ülikoolid. Rikkuste kasv-uhked ehitised, milledest olulisemad kirikud.
Euroopa territoorium suurenes 13.saj-1204.a vallutasid ristisõdijad Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli.
13.saj tekib uue keskklassina kodanlus. Käsitööliste (ka muusikute) gildid , esimesed manufaktuurid . Euroopas tõusevad esirinda Itaalia ja Madalmaad, kuna Inglismaa ja Prantsusmaa on haaratud 100-aastasesse sõtta ( 1337 -1453), mis avaldab nende maade majandusele ja seega kogu kultuurile laastavat mõju. Inglismaa kaotas sõja ja jäi paljudest valdustest ilma, Prantsusmaa muutus aga Itaalia kõrval Euroopa tähtsaimaks riigiks ning sellest ajast alates on Prantsusmaa olnud üks juhtivaid riike, sealt tuleb ka moekultus.
Kultuurilooliselt võid keskaega periodiseerida järgmiselt:
I periood u 700a üleminekuaega (u 450-1150)
II periood u 1150.a alates
KESKAJA KIRJANDUSES täheldatavad kolm peasuunda:
I kiriklik kirjasõna – piibli ja religiooniga seotud tekstid
II rahvaeeposed/ kangelaslaulud – hispaania eeposed „Laul minu Cidist “ ja hilisem „Rodrigo“; germaani eepos „Niebelungide laul“; skandinaavia eepos „ Edda laul“, kirjanduslikult kõige huvitavam ja täiuslikum on aga prantsuse eepos „ Rolandi laul“, mis põhineb tõestisündinud faktidel ja tegelastel . Teos jutustab Karl Suure vallutusretkest Hispaaniasse. Prantsuse vägesid juhib väejuht Ronald , Karl Suure õepoeg. Roland on sõjasangar, aga ka kristliku õpetuse eest võitleja. Poeem päädib küll Rolandi hukkumisega, kuid selle eest ootab kättemaks ning kristlik usk võidab.
III rahvaluule – areneb erinevate maade lõikes küllaltki omanäoliseks. Eriti huvitav on Hispaania rahvaluule romanss .
IV rüütlikirjandus – see on üleminekuperioodiks renessansiajastule. Kõige olulisemaks maaks saab kultuuriliselt Prantsusmaa lõunaosa Provance, kus tekib ladina keele baasil ornaprovaansi keel. Trubaduuride ajastu – nad töötasid välja hilisemad luulevormid, neid kasutavad hiljem Petrarca ja Shakespeare oma loomingus. Tekib ka rüütliromaan – seda kirjutatakse algselt eepostega paralleelselt ja isegi eposte tegelased võisid esineda nendes romaanides. Esimesed sellised romaanid olid ajalookroonikute kirjutatud ja käsitlesid ajaloolisi sündmusi. 12.saj hakati romaane kirjutama värsivormis. 13.saj juba proosana.
V draamateosed – muusikaajaloost tuntud liturgiline draama ja müsteerium (otseselt ooperi eelkäijad).
KESKAJA KUJUTAV KUNST jaguneb nelja suurde epohhi:
I varakristlik kunst – arenes jätkuna rooma kunstile. Rooma riigi alades säilinud muistsed katakombid – matmispaigad , kuhu varjusid usulisteks talitusteks ristiusulised orjad ( ristiusk oli algselt Rooma impeeriumis keelatud). Nendes katakombides seina-ja laemaalingud , millistes kasutatud palju kristlikku sümboolikat. Ei tehtud skulptuure. Hiljem, kui ristiusk riigistati, hakati ehitama kirikuid, mis meenutasid rooma basiilikaid (äri-ja kohtuhooned). Need olid algselt lihtsad kirikud, kus ainsateks kaunistusteks olid seinamaalingud ja mosaiigid .
II Bütsantsi kunst – seotud Rooma kiriku hargnemisega 1) Lääne-Rooma kirik 2) Ida-Rooma kirik – Bütsants, pealinnaks Kontsantinoopol. Tekkis toretsev kirikustiil, millest on tulnud hiljem väljend „bütsantslik toredus“. Kirikud külluslikult kaunistatud – uhked värvilised mosaiigid, ristkuppelkirik (põhiplaan meenutas võrdsete harudega Kreeka risti). Hiljem, kui türklased vallutasid Bütsantsi, ehitati neile kirikutele juurde minaretid.
III romaani kunst – alates 10.saj – 12.saj kujunes keskus kesk-Euroopasse. Varakristliku kiriku ehitusstiilis sai määravaks basiilika. ARHITEKTUUR kujuneb peamiseks kunstiliigiks (kirikud, kindlused ). Kirikud võimsad, massiivsete paksude müüridega ( kirikutel oli Euroopas sõdade ajajärgul ka kindluse funktsioon). Kui Bütsantsi kirik oli Kreeka risti kujuline, siis romaani kirik kujuneb välja basiilikast ja on ladina risti kujuline. SKULPTUUR on ehituskunsti kohustuslik osa. Reljeefid kujutavad piibliga seotud sündmustikke. On teada, et romaani kirikutes kasutati ka seinamaalinguid , kuid need ei ole säilinud.
IV gooti kunst – võrreldav melismaatilise stiiliga muusikas (kaunistatud) ning luules keerulise sonetivormiga. See kunstistiil kehastab keskaja lõppu – sündis Põhja-Prantsusmaal 12.saj ning valitses erinevates kultuurivaldkondades u 16.sajandini (Itaalias sündis uus, renessansikunst hoopis varem, 14.saj). Gooti ehituskunst on palju õhulisem kui varasemad. Pürgimine kõrgustesse, teravkaarsed värvilisest klaasist aknad, sammaskäigud, ohtralt skulptuure. Inseneritehnika kiire areng (kirikud ehitati kindlate mõõtmetega ning nende ehitamine võis kesta sajandeid). Nii kirikute välisilme kui sisemine kaunistus tähtis – tahvelmaali. Gooti stiil lõi õitsele Prantsusmaal ja Saksamaal (viimases eriti stiilipuhta näitena Kölni katedraal ). Itaalias seda stiili eriti ei kasutatud.
KESKAJA KULTUURI ISELOOMULIKKE JOONI:

Seos kirikuga . Teoloogia on keskaegse maailmanägemuse kõrgeim ilming, see ka kõlblusnormide loojana.

Keskajal inimene tunnetas samuti nagu ürgajal maailma dualistlikult (vastandlikult). Kogu inimese mõttemaailm oli seotud vastandamisega. Muide, elu ja surm – need ei olnud vastandid, sest keha oli surelik, hing selle sees surematu.

Keskaja kultuur on tihedalt seotud juba arhailiste kultuuride poolt loodud sümbolite süsteemiga, need vaid teisenevad. Sümbolitena saavad tähtsaks arvud (iga arv tähistas midagi) ja geomeetrilised kujundid , aga ka sõna.

Antiikkultuuri pärandi säilitamine – sellele rajati oma kultuur. Vana-Kreeka klassikalise filosoofia alustele sünnib keeruline filosoofilis -religioosne mõttesüsteem – skolastika, mis ühendab endas antiikfilosoofia ja kristliku maailmavaate. 14.sajandiks kujuneb välja juba lääne-euroopalik mõttelaad!

Kujuneb välja ka isiksuse mõiste. Antiikajal oli isiksus oma õiguste ja kohustustega vaid ühiskonna vaba kodanik, ori ei olnud isiksus. Kristlus kuulutab iga inimese jumalast põlvnevaks, seega ka jumala ees võrdseks (kas aga ka jumala orjaks, keda ta peab kartma ja kelle ees viimse kohtupäeva hirmus värisema?).

Koolisüsteemi väljakujunemine – see jagunes seitsmeks vabakunstiks, mis liigitusid triviumi ja quadriviumi ning filosoofiaks ja teoloogiaks. Euroopa vanimate ülikoolide teke.

Kunstide areng – käsikäes ajastu ja mõttemaailma arenguga ja seda maailma juhib kirik. Kloostrite roll keskaegses kultuuris. Antiikaja teaduse saavutuste säilitamine ja edasiarendamine.

Keskaja kultuur on suuremas osas anonüümne.