eelkäijaid, nende kaudu on häbimärgistatud kirikut. Neis on nähtud ka ateismi ja mõttevabaduse eelkäijaid, mis kahtlemata on vale nad polnud kindlasti ateistid, küsimus oli selles, kuidas on õige teenida jumalat, et jõuda lunastuseni. Tihti oli tegu juhusega, kui ketserite arvates oli kirik liialt leebe ja vaba taotlesid rangemat süsteemi. Nende eesmärk oli olla kõige parem kristlane: veel parem kui preestrid ja piiskopid. Keskaja õpetusi, mis oli peamisega dogmaga vastuolus võib jagada kolmeks: Varase keskaja õpetused, mis pole otseselt ketserlikud, sest ka katoliku dogma on alles kujunemas Ketserlusena käsitleti ka simooniat ja muid kirikuelu väärnähtusid Ketserlus kui rahvamasse haarav nähtus eeldab, et ametlik dogma on jõudnud inimesteni see eeldab teatavat haridustaset ja teoloogia mõistmist. 12.-13. saj ketserlus on seega seotud pigem linnadega laiem silmaring
Kõik kommentaarid