Keskaja ja tänapäeva muusika võrdlus (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

doc

10. kl Õpimapp

Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

Muusikaajalugu

14

doc

Fakte muusika ajaloost

Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega

Eesti keel

17

doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast

Muusika ajalugu

39

odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel ­ Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.

10.klassi ajalugu

13

doc

Kultuurilugu tekstides- vastused

Dyonysose kultus, millest arenes välja Kreeka teater. Palju jumalaid. Mees- ja naisjumalate liitumise kaudu sündisid titaanid ja algelemendid. Oluline koht nümfidel ja satüüridel. Jumalatel ei ole absoluutset võimu, neid kujutatakse inimestele omaste loomuomadustega. · Klassikaline periood (5-4 saj) ­ kõrgperiood. See toimub linnriikide õitsengu kontekstis (Ateena, Sparta). Ateena avatud ja demokraatlik mereriik. Tegeletakse muusika, teaduse, esteetilise ja teadustegevustega- filosoofia areng. Sparta tugevalt militaarse korraga. Prioriteediks sõjategevus ja kehaline areng. Vana ­ Kreeka kultuur: o Lääne tsivilisatsiooni baas, seal tekkinud hoiakud on eeskujuks. Tekivad järgmise saj imetlusobjektid ­ teadused ja kunstid. o Ratsionaalne lähenemine. Ümbritseva maailma teaduslik kirjeldamine. o Uuris ja elas läbi paljud emotsionaalsed seisundid ja käitumismallid. Need väljenduvad ka kunstis ja kultuuris

Kultuur

76

docx

Religioon õhtumaises kultuuris

seda, mida sajandite vältel on julgetud loota vaid kõikvõimsalt Jumalalt ● Ei usu? Vt lause ma nägin tema silmade sügavuses peegelduvat kogu maailma olemust ● Loomulikult ei suuda ükski lihast ja luust partner – kuitahes romantiline – seda rolli välja kanda. See-pärast tasubki ehk heita ühe kursuse pikkune pilk sellele Kellelegi, kellele varasemate sajandite õhtu-maalased maailmale tähenduse andmise usaldasid II MUUSIKA: DEATH METAL’IST GREGOORIUSE KORAALINI 2.1 SISSEJUHATUSEKS ● Alustan tänast loengut just mainitud ja avaloengus põhjalikult lahatud võõrandumuse ja frustratsiooni juurest – olukorrast, mida kristlik tradit-sioon käsitleb patu (ld peccatum) mõiste kaudu ● Patt on õhtumaise kultuuri alusmõisteid ja tähistab sisuliselt võõrandumist või äralõigatust jumalikust harmooniast – kroonilise meeltesegaduse ja sihitu ekslemise seisundit

Religioon õhtumaises kultuuris

51

doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA ­ keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA ­ Renessansi antoloogia MKL ­ maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne ­ luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest

Kirjandus

87

doc

Filosoofia materjale

Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus

Filosoofia

Kommentaarid (1)