Keskaja ja renessansi kirjandus (20)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Keskaja kirjandus

Keskaja olulisus:*uued keeled*kaubanduslikud linnad*kapitalistlik majandus*tuuleveskid, kompass. Dateering Eur-s 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonite levikut. Kirjanduszanrid:*proosas: romaan, novell. *lüürikas: sonett, ballaad, romanss *draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5- 10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11-15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika- mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis.

Kirjandus

4

docx

Keskaja kirjandus(põhjalik)

Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 ­ 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. ­ 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne ­ rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood:

Kirjandus

15

doc

Keskaja kirjandus

peab, või keda takistama peab · Rüütlikultuur · Peategelane on peaaegu alati positiivne ja hea, igal kangelasel on üks nõrk külg  · Palju tegemist vaprusega · Üks põhikangelane · Üldjuhul kangelane hukub lõpus · Vastandatakse positiivset ja negatiivset · Autor on anonüümne Rüütlikirjandus e kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Courtous ­ peen, viisakas, seltskondlik elu, käis ainult õukonnas Hakkas arenema Lääne-Euroopas rüütlite õukondades 11.saj., eriti mõjukas oli 12.saj. Hakati sel ajal rüütliks lööma. Aristokraatia. Rüütlikirjandus on õukonnakirjandus: õukonna normid, peened kombed, ideaalid. Teemad olid üsna piiratud Ainestik ja teemad: · Armastus · Avantüürid ­ seiklused, ise ronitakse jama sissse vms · Naudingud · Eemaldumine kirikudogmadest, maine tunnetus

Kirjandus

12

docx

Maailmakirjandus II

Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2

Maailmakirjandus ii

3

docx

Renesanss ja ajastu põhjalikud tunnused

Selle võttis kasutusele Giorgia Vasari. Renessanssi peetakse keskajalt uusaega mineku perioodiks. Renessansikirjanduse keskuseks kujunes Firenze. Selle tunnusteks on: · Inimene kui looja tähtsustamine · Humanism · Trükikunsti areng · Kunstiteoste signeerimine · Poeetiliste väljendusvahendite uuendamine · Kirjandusteoste peamine kujutamisobjekt oli inimene Itaalia renessanss 1. Dande Alighieri (,,Jumalik komöödia") Dante oli üleminekuaja luuletaja- keskaja viimane, uusaja esimene. Teda nimetatakse Lääne- Euroopa suurpoeediks. Pärit oli Firenze aadlisuguvõsast, sai tavalise keskaegse koolihariduse, kuid õppis ise palju juurde. Oli oma aja haritumaid mehi. Pidi Firenzest poliitiliste ja diplomaatiliste tegevuste pärast lahkuma. ,, Jumalik komöödia" ­ omamoodi kokkuvõte keskaja kultuurist. Seda teost peatakse vormiuudsuse kui ka filosoofilise isikupära tõttu itaalia kirjanduse tippsaavutuseks

Kirjandus

9

docx

Kirjanduse konspekt

Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) · SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. · TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib. · ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele. · ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda. (paberil)

Kirjandus

6

doc

Kirjandus ja teater

Need rahvapidustused kujunesid koomilise teatri alguseks. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Kui algselt oli farss ilmalik vahepala miraakli vahel, siis 14. sajandist muutus kerge ja lõbusasisuline lühikomöödia iseseisvaks värsivormis lühinäidendiks. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist" (XV sajand). Keskaja linnades olid karnevalid väga armastatud, populaarsematel vastlakarnevalidel kanti kas kuradi või ka mitmesuguste loomade maske. Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, ja mis kuulus karnevalipidustuste juurde. Sellepärast võitlesid rahvaliku teatri vastu kirik ja kuningad. Nii kujunes keskaja teater rahvalikuks. Siis ei olnud eraldi teatrihooneid. Teatrietendus oli pigem

Ajalugu

24

doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

Maailmakirjandus II ­ Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II ­ Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid.

Kategoriseerimata

Kommentaarid (20)