tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline. Vajadus noodikirja järele tekkis 8.- 9. sajandil seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti väga suurel alal ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikut ei vajanud aga kirja pandud tekste veel sajandeid. Seepärast võib tänapäeval kergesti jääda ekslik mulje, otsekui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Tegelikult on põhjust arvata, et kogu keskaja jooksul eksisteerisid erinevad muusikavaldkonnad, mis olid üksteisega tihedas kontaktis, kirjalike allikate nappuse tõttu on seda terviklikku muusikalutuuri aga raske täpsemalt kirjeldada. Gregoriuse koraal Paavst Gregorius I Suur Varakristlikul ajajärgul (6. sajandini pKr) ei kujutanud läänekristlik kirik enesest ühtset korraladatud ja juhitud struktuuri, paikkonniti erinesid liturgia, jumamateenistuste tekstid ja laulud
ajast). Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud e zonglöörid e menestrelid. Rüütlilaul- ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond. naiselike väärtuste ülistamine. Rüütlilaulikud prantsusmaal on trubaduurid(lõunas) või truväärid.(põhjas) Minnesingerid - rüütlilaulikud saksamaal ja austrias. (al 12.saj) organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. meistrid: Leoninus ja Perotinus. motett: mitmehäälse muusika olulisim vorm. mitmehäälne, mitme paralleelselt kõlava tekstiga. Pillimuusika keskajal - laulude saateks ja meelelahutuseks. hakati kirja panema al 13.saj. oreli eelkäijad: positiiv porstatiiv viiuli eelkäijad: fiidel rebekk harf rataslüüra torupill lauto salmei löökpillid
Muusika KT keskaja kohta 1. Nimeta keskaja sajandid 5-13. sajandi lõpp 2. Miks teame tolleaegsest muusikakultuurist vähe? Selle ajastu muusikat tuntakse suhteliselt vähe, sest siis ei kirjutatud muusikat üles, vaid seda anti edasi suuliselt. 3. Seleta mõistet gregooriuse laul ja iseloomusta seda Gregooriuse laul on keskaegne kirikulaul, mis oli ühehäälne ladinakeelne (proosatekst) (pillide) saateta laulsid mehed või poisid
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) Vaimulik muusika (lk. 31-49) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus (lk. 31 + tabel) Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr. Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused. Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Keskaeg oli ajaloos segane aeg. Toimus rahvaste rändamine siiani kõige mõjukama riigi Rooma keisririigi territooriumile, rändasid põhiliselt germaani hõimud, kes olid madalamal arengutasemel, neid nim. barbariteks, sest nad röövisid eesmärgitult kunstiesemeid
Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a
KESKAEG Kristluse sünd Palestiinas oli meie ajaarvamise alguse kõige sügavamas mõttes. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega mitmeid jooni vanemast Lähis-Ida maade ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika. Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine
lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline. Vajadus noodikirja järele tekkis 8. -9. sajandil, mille käigus püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. Märksõnad: Kristlus keskusega Roomas – Rooma katoliku kirik Gregooriuse koraal Missa- Katoliku kiriku jumalateenistus Noodikirja teke Mitmehäälsuse teke (13. sajandil – motetid) Kes on pildil? Paavst A.Gregorius Ilmalik muusika – kõlas väljaspool kirikuid ja kloostreid. suuline traditsioon, seetõttu vähe infot esimesed muusika kirjapanejad olid rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud laulud ladinakeelsed, siivutu sisuga, parodeerisid kiriklikke hümne kõige rohkem on säilinud rüütlilaulud Olid kangelaslaulud- pikad jutustavad poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi väga lihtsate meloodiatega. Kangelaslaule laulsid rändmuusikud žonglöörid ehk
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476.pKr. Üldiseloomustus Ajalugu Kirikukesksus · Germaanlaste riikide teke Elati vaimse müüdi maailmas · Karl Suure impeeriumi kujunemine Puudus imetlev hoiak kiideti Loojat · Ristisõjad
Kõik kommentaarid