Keskaja filosoofia (0)

1 HALB
 
Säutsu twitteris
· Albert Suur · 354 - 430
Albertus Magnus · Üldiselt
· u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur
· Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse.
· Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja.
ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö
· Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on
katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus."
filosoofiat. Confessiones.
· Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13
· Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu.
samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja-
uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma
· Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane.
loodusuurijaid. · Elu ja töö
· Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena
· Teoloogia ja filosoofia vahekord Kartaagosse retoorikat õppima.
· Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis
küsimusi usu küsimustest. armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg
· Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav Adeonatus.
filosoofiliselt, kuna kõik küsimused, mis on · Elu ja töö
mõistuse haardeulatuses peavad olema · Lugedes Cicero "Hortensiust" tekivad tal
ratsionaalselt kontrollitavad. filosoofilised huvid.
· "Oo tõde, oo tõde, kui sügavalt õhkas juba siis mu
· Kõik mis on, on oma olemises ja seisundis hinge sügavus sinu järele!"
põhjustatud Jumalast. · Järgnevad Platoni ja manihheismi mõju.
· Jumal on kõrgeim tõde ja kõrgeim väärtus. · Viimases võlus teda spekulatiivne maailmapilt ja
· Sellepärast peaks kogu meie tegevus ja tunnetus askeetlik eluviis.
olema Talle suunatud. · Otsingud
· Mõistus · Kristlusest tõukab teda algul eemale Pühakirja
· Aktiivne intellekt on osa hingest ja ühtlasi ebafilosoofiline keel. Nii kuulub ta järgnevad 10
vormivaks printsiibiks inimeses. aastat manilaste kogudusse.
· Ta on inimestes individuaalselt erinev, kuid · Juba siis huvitub ta kurjuse eksistentsist.
jumaliku loomingu väljavooluna kõiges olemasolev. · Manilased õpetasid, et kurjus on Jumalaga võrdne
· Ta võimaldab samas üldist objektiivset tunnetust. iseseisev jõud. (dualism)
· Hing · Elu ja otsingud
· Hing on tervik, sisaldades mitmesuguseid jõude. · Ta õpetab Kartaagos ja Thagastas.
· Hingel on vegetatiivne, sensitiivne ja ratsionaalne · Tüdinenuna Põhja-Aafrikast läheb ta 383 a.
võime. Rooma ja siis Milanosse. Ka siin teenib ta leiba
· Kosmoloogia retoorika õpetajana.
· Kogu loodu lähtub hierarhiliselt aste astmelt · Vahepeal valdab teda filosoofiline skeptitsism,
jumalikust intellektist, mis valgustab kõiki seejärel huvitub Plotinose õpetusest.
taevasfääre, inimvaimu ja lõpuks ka maist
mateeriat.
· Algsed tõelisused, mida Jumal loomise alguses · "Tookord kui ma neid platoonikute raamatuid olin
esile kutsus on: lugenud ja neist leidnud üleskutse otsida tõde
· Esimene mateeria (vastuvõttev printsiip kehade väljaspool ainelist maailma, muutus mulle "sinu
nähtamatus loodud asjades tunnetatavaks" ja
tekkel),
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Keskaja filosoofia #1 Keskaja filosoofia #2 Keskaja filosoofia #3 Keskaja filosoofia #4 Keskaja filosoofia #5 Keskaja filosoofia #6 Keskaja filosoofia #7 Keskaja filosoofia #8 Keskaja filosoofia #9 Keskaja filosoofia #10 Keskaja filosoofia #11 Keskaja filosoofia #12 Keskaja filosoofia #13 Keskaja filosoofia #14 Keskaja filosoofia #15 Keskaja filosoofia #16 Keskaja filosoofia #17 Keskaja filosoofia #18 Keskaja filosoofia #19 Keskaja filosoofia #20 Keskaja filosoofia #21 Keskaja filosoofia #22 Keskaja filosoofia #23 Keskaja filosoofia #24 Keskaja filosoofia #25 Keskaja filosoofia #26 Keskaja filosoofia #27 Keskaja filosoofia #28 Keskaja filosoofia #29 Keskaja filosoofia #30 Keskaja filosoofia #31 Keskaja filosoofia #32
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kuriherilane Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Milline on mu loomus ?
  • Miks me seda sealt otsime ?
  • Kuidas me teame, et see on · Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse ?
  • Mis on tegelikult ajas tõelist ?
  • Mis virgutab sind siis, kui mitte meeled ?
  • Mis tohutu · Kuidas siis eristada fantaasiat ja tõelisust ?
  • Mida me üldse tunnetame ?
  • Mis siis reaalselt eksisteerib ?
  • Kust tulevad argielus meile tuttavad asjad ?
  • Miks Leibnitz väidab, et tegelikkus on vaimne ?
  • Mida omame vaimu sünnipärase · Kuidas on metafüüsika võimalik ?
  • Mis on enne kogemust ?
  • Kuidas on a priori sünteetilised laused võimalikud ?
  • Kuidas on puhas matemaatika võimalik ?
  • Kuidas on puhas loodusteadus võimalik ?
  • Kuidas tunnetus toimub ?
  • Midagi, mida enne seda objektidega ?
  • Kuidas on see võimalik ?
  • Kuidas jõuab meie mõistus üldse · Kuidas on puhas loodusteadus võimalik ?
  • Mis on hing, maailm ja Jumal ?
  • Kust tulevad ideed ?
  • Kust ma tean, et ma ei maga ?
  • Kui kahtlus kasvab nii suureks, mis jääb siis üle ?
  • Kuidas kogemus tekib ?

Mõisted

354, aktiivne intellekt, hingel, otsustavaks instantsiks, lendlen siia, säärane jõud, säärane jõud, võrdlus amor, jeesus, patu palk, ristimata lapsed, jumalariik, loodud olendid, pimeduse olemuse, 1221, jumalas, sest jumal, lk 133, inimese vaim, teose põhiidee, 480, saanud universum, identne al, 810, yakub al, kosmos, tänu tahtele, põhiteoseid, üleloomulikest asjadest, igas asjas, 1401, just individuaalne, kultuslikest erinevustest, inimese vaim, cusanuse mõtlemine, 1215, looduslikud jõud, usk, mateeria, asjade olemus, kurjus, ürgpildid, inimesega seoses, universaalid, üldmõisted, 1070, kõigile inimestele, occam, 1079, universaaliad, asjades, lk 276, sajandi kristlus, võimatu doctor, metafüüsikud, empiirikud, konstruktsioon, eidolon, seal tegelikult, lisanduvad teemad, humanism, jumalakujutlus, substants, inimlikud teod, jumal seevastu, ideede atribuudiks, 1711, moraali aluseks, mõistel, religiooni lätteks, berkeley, 1685, 1646, fiktsioon, monos, materiaalsed kehad, perspektiivsed seisundid, iseseisvate olemustena, prästabiilne harmoonia, monaad, mõlemad valdkonnad, vaimsete olenditena, jumala eksistents, kanti elu, seejuures hea, 1724, taevakehade tiirlemine, transtsendentaalne aisteetika, analüütika, mateeria, transtsendentaalne dialektika, aisteetika, meelelisus, meelelisus, aisting, otsustusvõime, autonoomia, maksiim, tähelepanelikkuse vastandiks, empirism, vastandid, südame sügavustesse, sünni hetkel, kogemusel, riigi ülesanne, sekundaarseid, vaimul, koostisosadeks, 1596, modid, relatsioonid, inimesena, idee täiuslikkusest, jumala olemasolu, mõistuslik tegevus, dualistlik maailma, välistel asjadel, dualistlik maailma, inimese omapäraks, matemaatiline mõtlemine, inimesena, loomulikud kehad, 1623, riigiideaaliks, kodaniku kohuseks, inglismaalt, 1694, 1623, 1694, siit alates, 1694, 1762 emile, rousseau, religiooni ülesandeks, vastasel korral, iseloomustavaks, alul, rajatud riik, tõelisuse ehitust, loogilisele korrale, tõelised, klassikaliselt, keskaegne filosoofia, põhiteemaks, jumalakesksus, kreationism, providentialism, inimmõistusel, objektidele, universaaliad, autoriteetideks, universaaliad, sarnasus autoriteediga, inimese südametunnistusse, causa mouvens, kõigis asjades, eskatoloogilis

Teemad

  • Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on
  • meie süda, kuni see rahu leiab Sinus.”
  • Confessiones
  • Oo tõde, oo tõde, kui sügavalt õhkas juba siis mu
  • hinge sügavus sinu järele!”
  • Tookord kui ma neid platoonikute raamatuid olin
  • lugenud ja neist leidnud üleskutse otsida tõde
  • väljaspool ainelist maailma, muutus mulle “sinu
  • nähtamatus loodud asjades tunnetatavaks” ja
  • nähtavaks”
  • Platoonikud nägid küll tõde – kindlana
  • liikumatuna ja muutumatuna, mis sisaldas kõiki
  • loodud asjade ürgvorme – aga nad nägid seda
  • vaid kaugelt ja seetõttu ei suutnud nad teed leida
  • millel võinuksid jõuda suure, kirjeldamatu
  • õndsakstegeva varanduseni.”
  • Elagem ausasti nagu
  • päeva ajal, mitte õistes pidutsemistes ega
  • joomistes, mitte kiimaluses ega iharuses, mitte
  • riius ega kadeduses, vaid varustuge Issanda
  • Jeesuse Kristusega ja ärge muutke liha eest
  • hoolitsemist himude ärritamiseks!”
  • See on midagi aukartust tekitavat, mu Jumal, see
  • tema sügav ja lõputu mitmekesidus; ning just see
  • teadvus ja see olen ma ise. Mis ma siis olen, mu
  • Jumal? Milline on mu loomus? Paljusugune
  • mitmekesine ja mõõtmatult tohutu elu! Vaata mu
  • mälus on arvutult palju koopaid ja õõnsusi, mis on
  • täis iga liiki asju… Jooksen kõige selle keskel
  • lendlen siia-sinna, tungin nii sügavale kui suudan
  • kuid lõppu pole kusagil. Säärane jõud on mälul
  • säärane jõud on sureliku inimese elul!”
  • Kui me oleme midagi
  • unustanud, siis me otsime seda oma mälus. Kus
  • me seda otsime, miks me seda sealt otsime? Ja
  • kui me selle sealt leiame või kui see sealt ise
  • uuesti esile kerkib, kuidas me teame, et see on
  • just see otsitu ja taasleitu?”
  • Head kasutavad maailma, et Jumalat “maitsta”
  • kurjad aga vastupidi, et maailma “maitsta”
  • tahavad nad Jumalat kasutada”
  • ARMASTA JA TEE, MIDA TAHAD!
  • Miks sa tahad väljas hulkuda? Pöördu
  • iseendasse, sest sisemuses elab tõde?”
  • Sina Issand, oled igavene, aga mina – mina
  • hüplen aegades, millest ma ei tea, miks nad just nii
  • üksteisele järgnevad.”
  • Koos ajaga loodi ka maailm ja koos sellega algas
  • liikumine ja seisundite muutus.”
  • Siin on kaasaegseid relatiivsusteooria ja
  • kosmogoonia sugemeid
  • Sest kerkides kõrgemale iseendast ja kõigist
  • asjust puhta meele mõõtmatu ja täieliku
  • vaimustuse läbi, jättes seljataha kõik asjad ja
  • vabanenuna kõigist asjust, tõused sa jumaliku
  • pimeduse olemuse-ülesesse kiirgusesse. Aga kui
  • sa tahad teada, kuidas need asjad toimuvad, siis
  • palu armu, mitte õpetust.”
  • Ei ole võimalik mõista, ilma et Jumal ise
  • valgustaks mõistjat vahetult oma igavese tõega.”
  • Ps. 36,10 “Sinu valguses me näeme valgust.”
  • Dionysios nii innukalt neid jälgis
  • Auastmeid uurides, et varsti teadis
  • Neid nimepidi samuti kui mina.”
  • Ent ta ühendab neid kõiki. Armastuse side seob
  • kogu loodud maailma, ta seab sisse korra ja
  • ühtekuuluvuse, ja et iga ese peegeldab enam või
  • vähem valgust, siis tekitab see kiirgus oma
  • peegelduste pideva ahelaga pimeduse sügavuses
  • vastupidise liikumise, peegeldusliikumise oma
  • kiirguse kolde poole
  • Sel viisil algatab särav loomise akt iseendast
  • astmeliselt tõusva liikumise nähtamatu ja
  • kustumatu Olendi poole, kellest saab kõik alguse.”
  • Oo kujutluse jõud, mis tihti kisub nii endast välja
  • meid, et me ei märkaks, kui tuhat sarvegi me
  • ümber luikaks
  • Mis virgutab sind siis, kui mitte meeled? Sind
  • virgutab üks taevast pärit valgus, mida üks kõrgem
  • tahe alla saadab
  • Miski on selletõttu hea, et Jumal seda nii tahab.”
  • Meie tegevus on hea, kui teeme seda armastuses
  • Jumala vastu.”
  • Olen teadlik, et ma võlgnen Jumalale oma elu
  • esmase ülesande, lasta Temal kõigis mu kõnedes
  • ja meeltes kõnelda.”
  • Jumal ületab inimlikku arusaamist ja kõnet
  • Jumalat tunneb kõige paremini see, kes tunnistab
  • et miski, mida ta iganes mõtleb või ütleb, ei küüni
  • Jumala tegeliku olemiseni.”
  • Jumalale ja teistele olenditele rakendatud nimesid
  • ei kasutata täiesti ühetähenduslikult … neid
  • kasutatakse võrdluslikult.”
  • Kaitse
  • mind mõõkadega, mina kaitsen sind sulega.”
  • Ühegi inimese vaim ei saa olla tervenisti teise
  • võimu all, sest keegi ei saa olla tervenisti teise
  • võimu all, sest keegi ei saa vabatahtlikult teisele
  • üle anda oma loomulikku õigust mõelda ja hinnata
  • asju vabalt, ega saa teda ka kunagi selleks
  • sundida … Need küsimused kuuluvad inimese
  • loomuliku õiguse valdkonda, millest ta isegi oma
  • tahtel loobuda ei saa.”
  • mõiste, mis ei vaja teiste nähtuste
  • mõisteid oma väljendamiseks
  • Keha on lõplik, kuna me võime sellest alati veel
  • suuremat kujutleda … Samal ajal ükski keha ei ole
  • mõtteliselt piiratav (kuna mõte ei ole samast
  • loomusest).”
  • Kui on olemas inimesi, kes arvavad, et
  • Jumal ja loodus on üks ja seesama, siis on nad
  • täiesti eksituses.”
  • Idee adekvaatsus sisaldab … sidet reaalselt
  • eksisteeriva asjaga … vahendatult ideede kaudu
  • Jumalas … Üksnes sedavõrd kuivõrd meie ideed
  • on Jumala mõtlemine, võivad olla meie ideed
  • adekvaatsed.”
  • Armastus on rõõm, mida saadab välise põhjuse
  • idee.”
  • Ühesõnaga, iga tagajärg on oma põhjusest erinev
  • sündmus… Paratamatu on üksnes see, mis
  • toimub meie vaimus, mitte objektide vahel.”
  • Iga monaad on elav, sisemiseks toimimiseks
  • võimeline peegel, mis universumi esitab oma
  • lähtepunktist vaadatuna.”
  • Maailm on fantastiline peegelsaal, milles on
  • lõpmatult palju peegleid ja kus peegelpildid
  • peegeldavad lõpmatult edasi tagasi
  • Jumal on universumi masina arhitekt …
  • ja seega vaimude Jumalariigi monarh.”
  • Oma õitsvamatel aastatel oli tal noore
  • poisikese lõbusus, tema avatud mõtlemiseks
  • loodud pea oli täis hävitamatut erksust ja rõõmu
  • mõtterikkaim kõne voolas huultelt, kasutas nalju
  • anekdoote ja teravmeelsusi, tema õpetav
  • ettekanne oli kõige meeldivam ajaviide. Ta
  • julgustas ja sundis ise mõtlema.”
  • Tõusmine, kohvijoomine, kirjutamine, loengute
  • pidamine, lõunastamine, jalutamine – kõigil oli oma
  • kindel aeg ja naabrid teadsid päris täpselt, et kell
  • on pool neli, kui Immaanuel Kant oma halli
  • pihtkuuega, hispaania roost kepp käes, oma maja
  • uksest välja astus ja väikese pärnade allee poole
  • jalutas. … Kaheksa korda jalutas ta seal edasi
  • tagasi, igal aastaajal.”
  • Looduslugu … õpetaks meile muudatusi maa
  • kujus, maa looduis (taimedes ja loomades), mis on
  • läbi teinud loomulikke muutusi, ja sellest tingitud
  • kõrvalekaldumisi liikide algpiltidest.”
  • Kui me vaatleme mõningate mõtteliste maailmade
  • õhulossimeistreid …, selliseid näiteks, kes asjade
  • korda, nagu see Wolffi puhul on, vähesest
  • kogemusest ehitusmaterjali võtavad, rohkem aga
  • libedate mõistetega ehitavad. …üks teravmeelne
  • Hudibras võinuks meile selle mõistatuse
  • lahendada; sest minu arvates: kui mingi
  • hüpohondriline tuul kõhus märatseb, siis sõltub
  • kõik sellest, mis suuna ta võtab, kui ta läheb
  • allapoole, siis tuleb sellest peer, kui ta tõuseb
  • ülespoole, siis on see ilmutus või püha
  • inspiratsioon.”
  • Ma julgen enesele öelda, et ühtki metafüüsilist
  • ülesannet pole, mida siin ei lahendata või mille
  • lahenduseks vähemalt võtit ei anta.”
  • Vaimul ei ole kogu oma mõtlemise juures mingit
  • muud vahetut objekti kui omaenda ideed … Sellest
  • on ilmne, et meie tunnetusel on tegemist vaid meie
  • ideedega.”
  • Magan siin igal ööl kümme tundi, siin suures
  • linnas, kus kõik peale minu tegelevad äriga, igaüks
  • peab siin nii täpselt oma kasu silmas, et ma
  • võiksin siia kogu eluks jääda, ilma et keegi mind
  • kunagi külastaks.”
  • Kuipalju kordi on minuga juhtunud, et ma öösel
  • magan ja näen und, et ma olen siin selles kohas
  • et ma olen riides, et ma olen tule juures, ometi kui
  • ma olen täiesti paljalt oma voodis? Mulle näib
  • praegu päris kindlasti, et ma ei vaata magavate
  • silmadega seda paberit ning et pea, mida ma
  • liigutan, ei ole teps mitte suikunud, vaid et see
  • toimub plaanipäraselt ja ettekavatsetult: Selles
  • unes toimunu aga ei näi üldse nii selge ja
  • distinktne võrreldes siinsega. Ent kui selle üle
  • hoolikalt järele mõelda, meenub mulle, et sarnased
  • illusioonid on mind unes sageli petnud.”
  • Näeksin ma alati selgelt, mis on tõene ja hea ei
  • kõiguks ma kunagi selles, mida valida ja millist
  • otsust langetada: nii oleksin ma täiesti vaba, kuid
  • mitte kunagi indiferentne.”
  • Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal
  • mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal. Kindlus
  • kindlus, tunded, rõõm, rahu. Jeesuse Kristuse
  • Jumal.”
  • On mitte ainult võimatu, vaid ka kasutu
  • tunda Jumalat ilma Kristuseta.”
  • Me ei tunneta tõde mitte ainult mõistuse läbi, vaid
  • ka südamega, viimase printsiipide alusel
  • tunnetame me esmaseid printsiipe.”
  • Südamel on põhjendusi, millest mõistusel pole
  • aimugi.”
  • Mina kardaksin palju rohkem eksida ja avastada
  • et ristiusul on õigus, kui eksida uskudes, et tal pole
  • õigus.”
  • Inimene on vaid pilliroog, aga ta on mõtlev
  • pilliroog.”
  • Mõistuse viimane samm on äratundmine, et on
  • olemas lõputu arv asju, milleni ta ei küüni.”
  • Me peaksime kõigi metafüüsika peatükkide lõppu
  • kirjutama kaks tähte …: N.L. non liquet, ei ole
  • selge.”
  • Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta leiutada, aga kogu
  • loodus hüüab meile, et ta eksisteerib.”
  • Kõik meeste mõtted ei kaalu üles naise
  • armastust.”
  • Esimene samm filosoofia suunas on uskmatus.”
  • Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal
  • ahelais.”
  • Inimene on loomult hea, ta armastab õiglust ja
  • korda.”
  • Kõige üle mõtlev inimene on hälbinud loom.”
  • Igaüks meist allutab oma isiku osaduskonnale ja
  • kõik , mis meil on, ühise tahte kõrgeima juhtimise
  • alla.”
  • Mida enam ma ennast pingutan tema (Jumala)
  • lõputu olemise mõistmiseks, seda vähem ma
  • taipan sellest midagi: aga ta on olemas ja sellest
  • piisab mulle. Mida vähem ma seda mõistan, seda
  • innukamalt palvetan ma tema poole.”
  • Aufklärung ist der Ausgang des Menschen aus
  • seiner selbst versuldeten Unmündigkeit
  • Unmündigkeit ist das Unvermögen, sich seines
  • Verstandes ohne Leitung eines anderen zu
  • bedienen.”
  • Valgustus on inimese väljumine tema
  • omasüülisest alaealisusest, alaealisus on võimetus
  • kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta.”
  • On nii mugav olla alaealine. Oleks mul aru
  • asemel raamat, südametunnistuse asemel
  • hingekarjane, minu enda asemel kirjutaks mulle
  • eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end
  • üldse vaevata.”
  • Filosoof on inimene, kes oma vabaduse-usus
  • asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustest ja
  • kristlikust elust.”
  • Virginia Bill of Rights (USA 1776): “Kõik inimesed
  • on looduse poolest vabad … ja neil on …
  • kaasasündinud õigused, nimelt õigus elule ja
  • vabadusele, millega kaasneb võimalus omandit
  • omandada ja alalhoida samuti õnne ja
  • kindlustunde poole püüelda ja seda saavutada.”

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

13
doc
60
doc
6
doc
7
docx
7
doc
20
docx
17
doc
37
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto