Keskaja Kirik (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Ajalugu - keskaeg 10.kl

Keskaeg Keskaeg ja jumal · Saavutused nõuavad ohvreid · Jumalale lähenemise soov · Jumal ei võta ära valikuvabadusi · Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur · Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik · Mõisted: 1. Paavst ­ katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik ­ piiskopkonna keskus 3. Misjonär ­ ristiusu levitaja 4. Sakramendid ­ pühad toimingud 5. Investituuritüli ­ paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik ­ keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria ­ paavsti õukond 8. Bulla ­ paavsti ametlik seisukohavõtt

Ajalugu

6

pdf

Ajalugu-Keskaeg

Keskaeg Keskaeg ja jumal • Saavutused nõuavad ohvreid • Jumalale lähenemise soov • Jumal ei võta ära valikuvabadusi • Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur • Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik • Mõisted: 1. Paavst – katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus 3. Misjonär – ristiusu levitaja 4. Sakramendid – pühad toimingud 5. Investituuritüli – paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria – paavsti õukond 8

Ajalugu

8

odt

KESKAEG

kõrgvaimulikud) ja alamkojast(alamaadel, alamvaimulikud ja linnade esindajad) Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. Õigus alamatega omavolitseda, Tsentraliseeritud riigid: Prantsusmaa ja Inglismaa. Mõlemas riigis kehtis tugev kuningavõim, kuid seisuste esindused kaitsesid kõikide ühiskonnakihtide huve.Truudusevanne *Keskaja kirik Paavst – katoliku kiriku pea Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus Misjonär – ristiusu levitaja Sakramendid – kiriku õnnistav toiming (ristimine, usutunnistus, armulaud, pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine) Investituurtüli – tüli keisri ja paavsti vahel. Vaidlesid piiskoppide ametisse määramise üle. Kuuria – paavsti õukond bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt

Ajalugu

4

doc

Keskaeg - Usud

Puhastustules peavad nad piinlema kuni viimse kohtupäevani, selleks ajaks on enamus piisavalt piinelnud ja saab taevasse. Kirikuvanne ­ kiriklik karistus; kirikust väljaheitmine. Ränk karistus, sest jättis kirikuvande all oleva jobu ilma kiriku vahendatud jumala armust. Suur kirikulõhe ­ 1054. oli paavstil ja patriarhil tüli ja mõlemad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Paavsti pool (rooma)katoliku kirik vs patriarh õigeusu (kreekakatoliku) kirik. Tüli aluseks oli vist vaidlus: millest lähtub Püha Vaim? Paavst: isast ja pojast; patriarh: isast. Kardinal ­ Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud, kelle seast valitakse paavst. Kuuria ­ paavsti õukond Legaat ­ paavsti volitatud esindaja, keda ta saatis asju ajama igale poole. Bulla ­ paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, läkitus. Märter ­ usuliste veendumuste pärast kannatanu, surmamineja.

Ajalugu

2

doc

Usk, Suur kirikulõhe ja Vaimulikud ordud

Usulistes tõekspidamistes ja rituaalides süvenesid erinevused. Läänes nõuti, et vaimulikud ei astuks abiellu, idas preestrite abielu lubatud. Kolmainu üks osa-püha vaim: idas usuti, et püha vaim lähtub isast, läänes usuti, et püha vaim lähtub nii isast kui pojast. 1054. aasatal läks paavst patriarhiga tülli, panid üksteist kirikuvande alla. See suur kirikulõhe pani aluse veanulikele lääne ja ida kirikutele. Läänes (paavst) katoliku(roomakatoliku) kirik, idas õigeusu e kreekakatoliku kirik (patriarh). Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal: paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras. Tavaliselt määrasid paavsti ametisse Rooma rahvas ja vaimulikud, IX-X saj mängisid otsustavat osa paavstide ametissemääramisel Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad-nad panid paavstitoolile oma perekonnaliikmeid. Kui otto I 962. a pani aluse Püha Rooma keisririigile, hakasid keisrid ka paavste ametisse seadma. 1059

Ajalugu

2

docx

Ristiusk ja kirik

Ristiusk ja kirik Usutõe peamised allikad olid piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Keskaja ettekujutus: jumala inglitest üks oli Lucifer, kes oli ülbe ja Jumala vastu mässu tõstnud. Seetõttu heideti ta taevast alla, temast sai allilma e põrgu peremees, tema kaaslastest deemonid. Saatan kiusas juba esimesi inimesi. Võttis paradiisiaias mao kuju ja ahvatles Eevat noppima õuna, mis oli keelatud. Seepeale aeti Eeva ja Aadam paradiisist välja. Sellest sai alguse pärispatt - kurjus, mille saatan oli sisendanud inimestesse. Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja

Ajalugu

5

docx

Ristiusk ja kirik (ajalugu)

Alcuin. Seal arutas Karl Suur sageli Piibli ja antiikkultuuri teemadel ning õppis ise ka lugema. Karolingide valitsemine-kultuuri elavnemine ehk Karolingide renessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit. Korraldati ka ladinakeelsete antiikautorite teoste ümberkirjutamist. Suur käskis ehitada koole kloostrite ja kirikute juurde. Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsejatega. §24 Maailmapilt · Keskaja inimene sügavalt usklik, uks juurdunud kõikidesse eluvaldkondadesse · Maine elu on ettevalmistus teispoolsuseks · Keha-ajutine, hing-igavene · Peamised usutõed põhinesid Piiblist ja vanaaja kirikuisade teostest. · Kõige tähtsam oli JUMAL, keda ümbritsevad inglid. · Lucifer- langenud ingel, kellest sai põrgu peremees (saatan) · Aadam ja Eeva-esimesed inimesed Söövad keelatud õuna ja heidetakse Paradiisist välja. Saab alguse pärispatt, mis lasub kogu

Usund

2

doc

Euroopa hiliskeskajal

Abielud sõlmiti rohkem enda, kui vanemate järgimise tõttu, sest peresuhted olid linnas nõrgemad. Jõukad pered siiski jätkasid traditsioonilist paari panekut. Mehed leidsin enne positsiooni ja töö, kui abiellusid, mistõttu prostitutsioonis nähti abi, et mehed hoiduks seiklustest abielunaistega jne. Linlaste ellusuhtumine. Rikkust ja raha hinnati linnas rohkem kui maal. Sotsiaalsed pinged tekkisid patriitside ja tsunftide vahel linna valitsemise õiguse üle. Kirik ei pooldanud raha tähtsust ega liigkasuvõtmist ehk kõrge protsendiga laenamist. Luksusmäärused. Luksusmäärused tehti selleks, et inimesed ei käituks oma seisusele kohatult, kulutades liiga palju raha. Tallinnas on varaseim määrus pulmade kohta, arvestades seal pruudi kaasavara suurust. Linnakultuur ja linnakirjandus. Silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mil valmistuti 40-päevaseks paastuks - söödi ohtralt. Tehti näitemänge nii turuplatsidel kui kirikutes

Ajalugu

Kommentaarid (0)