ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse
Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk. Eesti Keskaeg on Eesti sidumine Euroopa kultuuriruumiga, koos ristisõdijate vaimulike ja kaupmeestega saabusid Eestisse ka kultuurilised uuendused Reinimaa ja Vestfaali piirkonnast. Uuteks nähtusteks on linnad, linnused ja mõisad, kloostrid ja kihelkonnakirikud. Side Eesti naaberaladega- Keskaegne Liivimaa oli tihedalt seotud kõikide naaberriikidega, tegemist oli Euroopa viimase provintsina. Munga ja rüütliordud ning kaupmeeste ühendused sidusid Liivimaa tugevalt teiste Euroopa piirkondadega. Hansa suhestikuvõrgustik jõudis Hollandini ja Portugalini. Keskaegse Liivimaa allikad on üle Euroopa. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias-
Eluloolisi andmeid (abielu, lastesünd, surmapäev) olemas vaid aaselkonna ja hiljem linnakodanikest, talupoegadest andmed puuduvad. Rahvast piirasid: nälg, haigused ja sõjad. Keskaja lõpul rahvaarv jälle kasvab, võimalus paremini süüa sada, peale katku hakati laste eest paremini hoolitsema. Nälg oli keskaegse inimese jaoks igapäevane oht. Ikaldused, polnud transporti, mis tooks nt vilja, et ikaldust leevendada. Ainult meretranspordist sõltuvad linnad Madalmaad, Itaalia said transportida vajalikku. Leib, viljasaadused peatoidus. Ülemikihid saavad paremat toitu, sh liha. Vilja puuduses rikkamad ostsid vilja kokku, hind tõusis veelgi ja lihtrahvas ei jaksanud vilja osta. Nälja ajal võis süüa asju, mida varem ei söödud, minna linna almuseid kerjama. Viljasaak sõltub otseselt kliimast, keskajal muutus kliima mereliseks, soojemaks ja niiskemaks. Alates 14. sajandi algusest muutusid Lääne Euroopas paljud alad kõlbmatuks
Jungingeni armukiri vasallide mõjukuse ja iseseisvuse kasv ja ordu mõju langus Seisuslike esinduste kujunemine: 1410. a sai Saksa ordu lüüa Grünwaldi lahingus PoolaLeedu ühisvägedelt, jätkus Saksa ordu allakäik, mis lõppes Poolast läänisõltuvuse tunnistamisega ja teised siinsed jõud hakkasid ajama iseseisvat poliitikat vasallid hakkasid korraldama meespäevi ja linnad linnade päevi 1421. a hakati VanaLiivimaal kokku kutsuma igaaastaseid maapäevi (seisuste esinduskogu), kus olid esindatud neli seisust e kuuriat: Riia peapiiskop ja teised kõrgvaimulikud, ordumeister ja teised orduvennad, vasallkondade ja linnade esindajad; otsused ei olnud täitmiseks kohustuslikud (Valgas) Maapäev seisuste esinduskogu, ühehäälsuse põhimõte VanaLiivimaa killustatus jäi tegelikult püsima kuni Liivi sõjani VanaLiivimaa välispoliitika: 14
EESTLASED 14-16 saj Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine. Eestlaste õiguslik ja majanduslik olukord halvenes kiiresti. Oma võimu kindlustamiseks asus üha enam aadlikke elama mõisatesse /sõna mõis tähendas muinasaja lõpul külast eraldi paiknevat üksiktalu/. Mõisal olid omad hooned, mõisamaaks sai talurahvalt vägisi äravõetud maa. 16.saj keskpaigaks oli Eestis ca 500 mõisa. 15.saj II poolel hakkasid Lääne-Euroopas kiiresti kasvama linnad ja suurenes nõudmine teravilja järele. Eriti head hinda maksid nisu ja rukki eest Madalmaade kaupmehed. Teisalt suurenesid siinse aadli vajaduse uute ja kallite kaupade järele. Seetõttu suurendati järk-järgult talupoegade koormisi ning andamitel põhinevat renti hakkas asendama teoorjus- talupoja kohustus sunniviisiliselt töötada. Üheaegselt kehtestati ka sunnismaisus- keeld elukohast lahkuda. Peale selle jäeti talupoeg ilma oma
Eesti territoorium. Koos Eesti ala jõukuse kasvuga hakkas Eesti pakkuma üha suuremat huvi võõrvallutajatele. Kaitsmaks ennast vallutajate eest hakati rajama linnuseid. 13. sajandil kattis Eestit enam kui sajast linnusest koosnev võrk. Linnuseid ehitati põllumajanduslikult jõukamatesse piirkondadesse, samuti maismaa ja veeteede sõlmpunktidesse. Lisaks olid asukoha valikul äärmiselt olulised kaitserajatiste ehitamise võimalused. Esimesed tõelised linnad rajasid Eestisse saksa ja taani vallutajad XIII sajandil. Esimese Eesti linnana sai linnaõigused 1230. aastal Tartu. 18 aastat hiljem sai linnaõigused ka Tallinn ja seejärel mitmed teised linnad. 14. sajandiks oli Eestis 9 linna. Peale Tallinna ja Tartu veel Narva, Rakvere, Paide, Haapsalu, Viljandi, Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Eeldused linnaks kasvada olid ka mõnedel kaubateedel asuvatel alevitel nagu Otepää, Lihula, Koluvere, Valga, Kirumpää, Vastseliina
Siin tuleb mängu allikate säilivus ja ka regionaalsed keskajal kunagi olnud on. eripärad. Arvestada tuleb ka sellega, et uurija kasutab allikaid nende - Keskaja linnus – palju torne ja tornikesi. Suur osa nendest on loojast erinevatel eesmärkidel – allikate tõlgendamine võib tekitada 19. sajandi romantiliste restauraatorite lisandus. probleeme. - Keskaegsed piinakambrid – üle reklaamitud, turismimagnet. - Keskaja inimestele ei olnud oluline, kas maa on lame või ei, Keskaja ajaloo allikad: igapäeva elus seda vaja ei olnud. Astroloogid teadsid juba - Kirjalikud allikad – keskajal oli domineeriv suuline kultuur, antiikajal, et maa on ümmargune. kirjasõna oli vaid valitute pärusmaa, kirjaoskajaid oli vähe.
Kõik kommentaarid