50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
WTM123
Õppematerjali autor
Sisukord: Rüütli mõiste............................................................................................................3 Rüütellikkus...............................................................................................................4 Väljaõpe........................................................................................5 3.1 Turniirid.....................................................................................5 Relvastus.......................................................................................6 Lahingukord ja vägede koosseis.. ........................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................8 1. RÜÜTLI MÕISTE Pildil: keskaja rüütel. Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Ründerelvad jagunevad lähirelvadeks ja kaugrelvadeks. Lähirelvad jaotatakse varre pikkuse järgi kolmeks: lühikese varrega e. käepidemega (mõõk, pistoda), keskmise varrega (kirves, vasar, nui; vars kuni 1m) ja pika varrega (oda, hellebard; vars kuni 2m). Kaugrelvad: viskerelvad (ling, viskeoda), mehaanilised laskerelvad (vibu, amb), tulirelvad (püssid, suurtükid). Kaitserelvadeks alla kuulusid kilp, kiiver ja kaitserüü. Mõõk keskajal kõige levinum relv. Kaitserelvastuse täiustumisega muutus ka mõõk (kaheteralisest kolmeteraliseks). Pooleteisekäe mõõkade teraviku pikkus oli 120-140 cm, kaal 3kg. Kahekäemõõga pikkus 160-180 cm, põhiliselt jalamehe relv, olulisemaid funktsioone lahingu alguses vastase jalaväe odade puruks raiumine. Timukamõõgal oli ots kumer/lame, teradel oli tekst (,,Jumal aitab mind vaest patust." ,,Kui ma mõõga tõstan, siis soovin patusele igavest elu."), ratta või võllamärk; mõõgaga
Sisukord Sissejuhatus.................................................................3 1. Relvastus.................................................................4 1.1 Ründerelvastus.........................................................4 1.2 Kaitserelvastus.........................................................6 2. Sõjaline kultuur........................................................8 2.1 Väljaõpe................................................................8 2.2 Koosseis...............................................................8 2.3 Taktika....................
või ajus kinnistuda. Leitud originaalrelvad, mida on aga väga vähe. Ürikud ja kroonikad, kus tekib relva mõiste küsimus, pole 100% teada, mida tollel ajal relvaks liigitati või nimetati. Keskaegsed kunstiteosed, mis tavapäraselt kujutasid kunstniku eluaja kõige modernsemat relvastust ka varasemaid ajaloosündmusi kujutades. Relvad pole olnud muidugi vaid tapariistadeks vaid ka kunstiteosteks. Relvade areng on olnud alati kiirem, kui näiteks ehete areng. Relv oli ka kaitsevahend, peale selle ka sotsiaalset staatust näitava sümboli roll. Nt rüütli tunnuseks mõõk koos rüütlivööga. Oli olemas ka päris kuninglikke mõõkasid, mis oli kuninga üheks sümboliks. Veel keskajalgi on ka mõõkadele antud nimesid nagu inimestelegi ja pärandati kui perekonna reliikviat. Konverents USA-s, kus jõuti järeldusele, et sõda on käinud juba koos inimesega tema kujunemise algusest peale
sellise rünnaku suure eduga tagasi lüüa, mida oli näha eriti Saja-aastases sõjas. Samuti jalameeste ettesirutatud piigid võisid otse pealetormavad rüütlid hävitavalt purustada. rüütli kaitserüü koosnes mitmetest osadest: rõngasrüüst, põlvede, säärte, reite, küünar- ja õlavarte peale kinnitatud metallist kaitsmetest, kõhukaitsest, seljakaitsest ja rinnakilbist. Relvastus keskajal Keskaja relvastus oli hästi mitmekesine, ning muutus järsult võrreldes eelnevate perioodidega. Üha rohkem levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid. Need olid plaatrüü vastu kasutamiseks väga head oma raskuskeskme tõttu, samuti seepärast, et lüües ei tarvitsenud vastase vigastamiseks või tapmiseks kaitserüüd läbistada. Sõjahaamrid tekkisid esialgu linnades ning olid primitiivse relvana ratsameeste poolt põlatud, kuid selle efektiivsust nähes hakkasid ka nemad sõjahaamreid kasutama.
................. Juhendaja:............................ koht aasta Sisukord Sissejuhatus.........................................................................3 Keskaegne relvastus............................................................4 Mõõk...................................................................................5 Pistoda.................................................................................6 Oda......................................................................................6 Kilp......................................................................................7 Kokkuvõte............................................................
kujunema linnad. Kõrgkeskajal oli endiselt valitsev feodaalne kord ja kujunes lõplikult välja seisuslik korraldus. Sel ajaperioodil arenes kaubandus ja käes oli tsunftikäsitöö areng. Hiliskeskajal laienesid tsentraalvõimuga riigid ja toimus uusajale üleminek. Samuti tekkis kapitalistlik majandus. Relvastus keskajal Keskaja saabudes toimus mitmeid arenguid ja muutusi. Üheks olulisemaks arenguks oli rauatöötlus, tänud millele sai tehas uusi ja tugevamaid relvi. Relvastus oli keskaegsete sõjavägede juures loomulikult väga tähtis ning tänu rauatöötluse arengule pöörati väga tugevasti tähelepanu relvastusele. Relvad olid nii võitlusvahendid kui sostiaalse kuuluvuse sümbolid. Relvad jagunesid ründe- ja kaitserelvadeks. Ründerelvad Ründerelvad jagunevad lähirelvadeks ja kaugrelvadeks. Lähirelvad jagunevad veel varrepikkuse järgi kolmeks lühike vars (mõõk, pistoda), keskmine vars(kirves, vasar, nui) ja pikk vars (oda, hellebard).
Kooli nimi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid