Keskaegne kujutav kunst Eestis (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

KUNSTIAJALUGU
14.Keskaegne kujutav kunst Eestis

Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga.
Vanimad skulptuuri – ja maaliteosed pärinevad 13. Sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika . Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel.
13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur – Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus -lapsega.
Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid maalifragmente on säilinud Ridalas(inglifiguurid) ja Karjas(maagilised märgid võlvisiiludel ning illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal).
Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Portaalide kujunduses võib näha elavat taimornamentikat. Pikihoonet kooriruumist eraldava võidukaare piilaritel on 2 väga ilmekat skulptuurigruppi – Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp.
Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu niššides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid . Kõrgemal asuvad poolfiguurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad viimse kohtupäeva stseeni.
Jaani kiriku sisekujundus – värvilised elusuurused terrakotafiguurid, sajad eri suurusega figuurid, pead, reljeefid kiriku seintel , piilaritel, teistel ehitusosadel.
14. Sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata -grupp , mis paiknes Harju-Risti kirikus.
Usuliste teemade kõrval loodi ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid, mille aine võis pärineda ka kirjandusest, näiteks puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel (14.-15. Saj, „Tristan ja Isolde “, „Taavet ja Koljat“)
Kõrgelt arenenud kullassepakunst Tallinnas (15.saj) . Valmistati kirikuriistu, ilmalikke ehteasju. Kuulsaim teos enam kui meetrikõrgune, gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants.
Hansa Liitu kuuluvatel Eesti linnadel olid tihedad sidemed Saksamaa linna Lübeckiga, mis oli tähtis kunstikeskus. Sealt telliti Tallinnasse teoseid kahelt nimekalt lüübeklaselt – HERMEN RODE JA BRENT NOTKE. Neile tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar , mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi .
1481. Aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar Niguliste kirikusse. Rode oli eelkõige maalija ja altari keskosa värvilised puuskulptuurid nikerdas tema abiline. Kujusid on 76 ning kesksed nende seas on Maarja Jeesus -lapse ja oma ema Annaga. Maalingud on loodud peenmaalitehnikas ja jäljendavad loodust.
1483 saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast, mis kujutab Püha Vaimu väljavalamist.
Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi teos – 7,5m pikkune lõik hiigelmaalist „ Surmatants “.
Pühavaimu kirikus asub Bernt Notke altar. See on kahekordsete tiibadega triptühhon, mille keskel ja sisetiibadel on värvilised puuskulptuurid, mujal maalingud. Keskel kujutatakse Püha Vaimu väljavalamist. Maalingute teemadeks on Kristuse kannatuslugu ja Püha Eliisabeti legend.
15. Saj lõpul seostub Tallinn Madalmaade kunstiga, seda esindab Brugges u. 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar. Kujutatud on 30mustpead, kelle seast paistab esile üks väga realistlikult kujutatud vanem mees. Selle teose autor on LUCIA LEGENDI MEISTER.
16. Saj alguses loodi Tallinnas 2 olulist kiviskulptuuriteost. Üks neist on Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. See meenutab kivist raiutud tiibaltarit. Niššides 8 reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabumist Jeruusalemma ja kannatuslugu. Alumises niššis luukere kujutis. Kenotaafi autorid olid HYNRIK BYLDENSNYDER , CLEMENS PALE .
1529. Müüriti Suure Rannavärava kohale Tallinna vapikivi.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

monicaei Õppematerjali autor

lühikokkuvõte

kiviskulptuur puuskulptuur bernt notke altarhermen rode tiibaltar

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti keskaegne kunst

KESKAEGNE KUNST EESTIS § 33 Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Keskajal oli Eesti jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks põhjustas arhitektuuris piirkondlikke erinevusi ehitusmaterjal: Põhja-Eestis hall paekivi ja Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. 2) Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik

Kunstiajalugu

docx

Gooti kunst Eestis

Gooti kunst Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades.

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.

Kunst

odt

Eesti kunsti ajalugu

Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Kujutav kunst keskajal Piltidel ja kujudel oli keskaegses kultuuris teistsugune roll kui tänapäeval. Neid valmistati eelkõige selleks, et jagada inimestele usu ja moraaliõpetust. Siiski polnud nad ainult mingi "vaestepiibel", jumalasõna esitamine kirjaoskamatule rahvale piltide kaudu. Piltide ja kujudega austati ristiusule tähtsaid isikuid ja sündmusi. Bütsantsist lähtunud õigeusk pidas mitte ainult piltide religioosset sisu, vaid ka pilte endid pühadeks ja imettegevateks objektideks

Kunst

wps

Keskaja kunst Eestis

12.- 13. sajandil hakkas koos ristiusu ja feodaalkorraga Eestis levima professionaalne visuaalne kunst. Eesti vallutamine Saksa ja Taani poolt tõi siia Lääne- Euroopa arengu ja läänemaise kunstistiili, seega on raske ka eristada keskaegset kunsti Eestis ja Eesti oma kunsti. Erinevusi keskaegses Põhja- ja Lõuna- Eesti arhitektuuris põhjustas poliitiline killustatus, oli mitu kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi, kuid Lõuna- Eestis kasutati punast tellist ja põllukivi. Mujal Eestis saadi põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest, Lõuna- Eestis aga arenes arhitektuur tihedas seoses Põhja- Lätiga. Ajastu ideaalsed visuaalsed sümbolid olid kirikud ja kloostrid, mida aga praegu leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu, enamasti oli põhjusteks

Kunstiajalugu

docx

Keskaegne Eesti - küsimused ja vastused

Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall

Kunstiajalugu

doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

· Norras puust kirik Borgundi Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

Paleoliitikumi kunstnik ei joonistanud näituste jaoks nagu tänapäeva inimesed.Maalid olid tihti koopasügavustes, mida võis näha ainult tule valgel. See näitab, et ilmselt oli kujutamine seotud inimeste kõige olulisemate mõtete ja tunnetega. Ilmselt püüti kujutiste abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Tihti joonistati ka seda mida teati, mitte ainult mida nähti, näiteks siseelundeid. Kujutistega püüti liita suguharu liikmeid. Nii tekkis kunst inimeste ühendamiseks ja selle väljendamiseks mis on inimestele oluline. Maskid on troopikavööndi põlluharijate visuaalse kunsti huvitavaim osa. Nende loomine näitab kujutlusvõimet ja materjalide töötlemise oskust. Ornament tähendab kaunistamist. Ornament koosneb tavaliselt korduvatest elementidest. Need võivad väljendada looduse vorme, aga olla ka mittekujutavad nt. Geomeetrilised. Loodusrahvad kastuasid ormanente elamutes, tarbeesemetel, või tätoveeringutena. Ürgne

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid