Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keskaegne kaubandus ja pangandus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Keskaegne kaubandus ja pangandus #1 Keskaegne kaubandus ja pangandus #2 Keskaegne kaubandus ja pangandus #3 Keskaegne kaubandus ja pangandus #4 Keskaegne kaubandus ja pangandus #5 Keskaegne kaubandus ja pangandus #6 Keskaegne kaubandus ja pangandus #7 Keskaegne kaubandus ja pangandus #8 Keskaegne kaubandus ja pangandus #9 Keskaegne kaubandus ja pangandus #10 Keskaegne kaubandus ja pangandus #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katlse Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
rtf

Keskaja Kaubandus

Keskaja Kaubandus Linnade kujunedes Euroopas naturaalmajandus taandus ning üha enam hakkas edenema kaubandus. Käsitöölised müüsid linnades oma tooteid. Ümbruskonna talupojad tulid aga linna turule, et müüa põllumajandussaadusi ja osta vajalikke tarbeesemeid. Kaubandussidemed tekkisid ka kaugemate piirkondadega. Kaubitsemine andis suurt tulu ja nii võis kiiresti rikastuda, kuid samal ajal oli see tegevus ka ohtlik - teedel varistsesid röövlid, merel ähvardasid kaubalaevu piraadid ja tormid. Seega võisid paljud kaupmehed jääda ilma nii varandusest kui ka elust

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Keskaeg

KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus

Ajalugu
thumbnail
4
odt

Keskaeg, läänistamine, kaubandus

1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne) * muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms) * kaubandusteede ristumiskohad 2. Raad oli linna omavalitsus. Sinna kuulusid linna kõige rikkamad ja mõjukamad suurkaupmehed. Ülesanded: #Linna e

Ajalugu
thumbnail
30
doc

Keskaeg

Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism ­ objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt

10.klassi ajalugu
thumbnail
6
doc

Keskaegsed linnad.

sedöövri tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi lihtsaim viis meistriks saada oli abielluda meistri lese või tütrega alates 16.sajandist rakendati nn. "tsunfti suletust" = sell ei saanud meistriks enne viimase surma = tekkisid nn. igavesed sellid = hea võimalus tsunftijäneste tekkeks 5 KAUBANDUS JA PANGANDUS KESKAJAL · Varakeskaeg- kaubanduse tähtsus tühine, selle põhjuseks: naturaalmajandus linnade , kui käsitöökeskuste puudumine kaubanduse ohtlikkus (teed viletsad; meresõiduoskused algelised; viikingite ja araablaste rüüsteretked) · Linnade taaasteke ja käsitöö areng = tõuge kaubanduse arengule · Kaupmees = kaupade vahendaja kaugemate piirkondadega (NB! käsitöölised kauplesid ise oma valmistatud toodanguga).

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Keskaegne Eesti kaubandus, linnad, raehärrad.

KODUNE TÖÖ 3 1.Milliseid keskaegseid Eesti linnu on kujutatud piltidel? (4p) (all) Narva ja Jaanilinn 1860 (all) Tartu vaade aastal 1553 (ehtsus vaieldav) (all) Paide ordulinnus. (üleval) Tallinn 2.Kirjutage õige mõiste (6p) Asutus, kuhu paigutati keskajal vanad ja haiged ­ seek, hospidal Tallinna suurkaupmeeste ühendus - Suurgild Linnavalitsuse juures tegutsenud õpetatud jurist - sündik Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis kogu Läänemere kaubandust ­ Hansa Liit Maaisanda esindaja linnas - linnafoogt Tsunfti põhikiri - skraa 3. Tutvu ajalooallikaga ja vasta küsimustele.(3p) §104 Ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust. Olgu teada, et ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust asjas, mis puudutab linna või kohut. Seda peab iga raehärra tõendama oma vandega, et ta sellest määrusest kinni on pidanud. Ta ei tohi võtta mitte rohkem kui ühe anuma veini. §127 Et isa ja poeg ja ka

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Elu keskaegses linnas

See oli ka täiesti loomulik, sest söödi ju paljaste kätega. Seejärel loeti väike palve ning asuti roogade kallale. Laua ääres oli täis suuga rääkimine keelatud. Laiduväärseks peeti ka laudlinasse nuuskamist või sellesse noa puhastamist. Laudlinaga võis aga rasvast suud ja sõrmi puhastada. Noaga hammaste torkimine oli keelatud, nii nagu matsutamine ja luristaminegi. Külaliste laua äärde paigutamisel jälgiti rangelt, et igaühel oleks talle vääriline koht. Majandus ja kaubandus: Linnade kujunemine oli naturaalmajanduse lõppemise tulemus ning seetõttu otseses seoses kaubanduse edenemisega. Ühest küljest muutusid linnad keskusteks kus ümbruskonna talupojad ja ka feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor ja toiduainete aga ka luksuskaupade vahendamine

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Linnad ja kaubandus

Linnad Ja Kaubandus Kokkuvõte Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisöiguse kaitse. Tänu pöhimöttele „linnaöhk teeb vabaks" said ka linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Tallinnas, Rakveres ja Narvas elati Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere löunakalda kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi öigusel rajaneva Riia õiguse. Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiöigus. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi, nagu vahiteeni

Ajalugu



Lisainfo

powerpointi presentatsioon

Meedia

Kommentaarid (1)

snap567 profiilipilt
Lauri Ottis: Täiesti asjalik esitlus"

Täitis 100% minu ootused!

Aitäh
20:45 10-09-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun