Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis. (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

KUNSTIAJALUGU
13.keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis.
LINNUSED JA LINNAKINDLUSTUSED
3 linnuse põhitüüpi:

Neemiklinnus – müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana.

Tornlinnus – sobis enamasti väiksemale kaitsemeeskonnale. Soodsaim kaitsesuund oli ülalt alla ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. ( näiteks Vao tornlinnus, Kiiu torn)

Kastell – linnus – nelinurkse müüriga piiratud ala. Näiteks mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, ka Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus.

Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi , näiteks võisid torn – või kastell – linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid.

14. Saj. Sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp – konvendihoone . See on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad nelo hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised . All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik , rüütelvendade koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid .
Mõnikord ehitati konvendihoone kastell-linnuse sisse ning viimane muutus nõnda eeslinnuseks. Näiteks oli nii Tallinna linnuses, kus eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid, edelasse Pikk Hermann (45,6m) ,loodesse ripptorn Pilsticker, kirdesse Landskrone, kagusse Stür den Kerl. Konvendihoone muudeti 19.saj vanglaks, aga 1920. Aastate alguses ehitati selle kohale Eesti Vabariigi Riigikogu hoone.
Võimas ordulinnus oli Viljandis . Konvendihoone sai valmis 14. Saj alguseks. Pealinnust kaitsesid eeslinnused, mille müürid järgisid mäeharja. Konvendihoonest on tänapäevaks püsti vaid läänesein, ka on teiste tiibade müüre alles sedavõrd, et konvendihoone põhiplaan on veel looduses jälgitav.
Ainsana on säilitanud oma keskaegsed vormid konvendihoone Kuressaares.
Kivist linnamüüri ehitamine hoogustus 14. Sajandi alguses ning jätkus kogu keskaja vältel.
14. Saj lõpus hakati ehitama tugevasti eenduvaid torne. Kiek in de Kök, Paks Margareeta.

KESKAEGSED ELAMUD JA ÜHISKONDLIKUD HOONED

Tallinna vanalinnas on säilinud keskaegset rahumeelset ja ilmalikku ehituskunsti .
Mitmes vanalinna hoones on põhijoontes säilinud keskaegne ruumijaotus. Elamu tähtsaim ruum oli koda, mis oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehele, kes seal kliente vastu võttis, aga ka söögitoaks ja köögiks. Koja nurgas oli lahtine kolle, selle kohal kõrge mantelkorsten . Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba. Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa põrandas olevate avade kaudu. Kojast läks trepp ülemistele korrustele, kus olid enamasti laoruumid. Majad erinesid üksteisest vähe, sest keskajal peeti omapäratsemist häbiväärseks. Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval sageli nn. Etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi , majamärki , mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad.
Ühiskondlikest hoonetest on vanalinnas säininud raekoda , mida hakati ehitama juba 13. Saj lõpus ,kuid praeguse kuju sai see 15. Saj alguses.
15.saj alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. Esimesel korrusel on kahelööviline eeskoda ja suur võlvitud saal . Säilinud on ka teise, Oleviste gildi tähtvõlvidega saal.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

76 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

monicaei Õppematerjali autor

lühikonspekt

neemiklinnus tornlinnus kastell-linnus segatüüpi linnus konvendihoone tallinna linnus tallinna vanalinn raekoda

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti keskaegne kunst ja arhitektuur

Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinna ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Jagunes ka materjali järgi: 1)Paas, dolomiit 2)Punane tellis 3) põllukivi. Saaremaa kirikute näited: Valjala Martini, Kihelkonna Miikaeli, Kaarma Peetri, Püha Jaakobi, Muhu Katariina, Karja Katariina, Pöide Maarja kirik. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähedamale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 1500 aastatel oli Oleviste torni pikkuseks 159m, kuid 1625. Aastal süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati

Kunstiajalugu

docx

Keskaegne Eesti - küsimused ja vastused

Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist.

Kunstiajalugu

wps

Keskaja kunst Eestis

keskaegset kunsti Eestis ja Eesti oma kunsti. Erinevusi keskaegses Põhja- ja Lõuna- Eesti arhitektuuris põhjustas poliitiline killustatus, oli mitu kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi, kuid Lõuna- Eestis kasutati punast tellist ja põllukivi. Mujal Eestis saadi põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest, Lõuna- Eestis aga arenes arhitektuur tihedas seoses Põhja- Lätiga. Ajastu ideaalsed visuaalsed sümbolid olid kirikud ja kloostrid, mida aga praegu leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu, enamasti oli põhjusteks siiski koguduse suuruse ja jõukuse kasvu või ehituslike ideaalide muutumine. Näiteks Valjala kirik Saaremaal ehitati algselt väikseks kabeliks, siis muudeti

Kunstiajalugu

pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

Assisi Püha Francisckusest. Miniatuurmaal 14.saj. Vennad Limbourgid kujundasid Prantsuse kuninga venna Berry hertsogi, käsikirjalise palveraamatu olustikustseenide, maastiku- ja arhidektuuri kujutisega. 13.saj. 14.saj GOOTIKA EESTIS • 13.saj. jaotati Eesti mitme poliitilise jõu vahel: Liivimaaordu, Tartu piiskopi ja Saare-Lääne piiskopi vahel. • Selle tõttu arenes välja mitu erinevat kirikuehituse koolkonda. • Esimese Lääne-Euroopa arhitektuuri stiilina levis siin romaani stiil. • 13.saj. Lõpul sai valitsevaks gooti stiil. • 13.-14. saj. ehituses kasutatud töövõtted ja vahendid (müüri, kaarte ja võlvide lubimördi abil ladumise oskus)

Kunsti ajalugu

docx

Kunstiajalugu 10. klass

teguritest. Üks tugev tegur on harjumus. Väga võimsad iluhinnangute kujundajad on massimeedia ja reklaam. Rahvusi liidavad ühtseks traditsioonilised iluhinnangud, mis on ühtsed. Visuaalse kunsti teosed on ilusad, kuid ilu pole ainus eesmrk. Kunsiteosed on sidunud inimesi ja on väljendanud religioosseid ja poliitilisi või eetilisi ideid. Teoste loomine on olnud eneseväljendamiseks ja teostuseks. Kunstelu keskmeks sündmusteks on näitused. Kunstiliigid · Arhitektuur Sakraalarhitektuur(religioosne) Profaanarhitektuur(ilmalik) Kirikud Elamud Templid Lossid Moseed Linnused Kloostrid Mõisad Katedraalid Kindlused Raekojad · Skulptuur · Ümarplastika · Reljeefid · Maalikunst

Kunstiajalugu

doc

Gootika spikker

Gootika 13.saj vallut saks ordurüt ja tan kun sõdal est alad. Liidet est Lääne-europ areng ja toim olulisd muutused kunstis 1)I meist tlid koos saks ja tanlsega ning edaspidi loodi suur osa professionaalsest kunst mitte est poolt. 2)uut spetsialist kaudu tungis est üleeurop kunst mõju,erit gooti stiil. 3)toodi sisse sidematerjali kasutam kiviarhitekt.- kivimüür,kaarte,võlvide lubimördi abil ehitam oskus. P-Est ja Saarem said valdav ehitusmaterj paekiv, L-Est pun tellis ja põllukiv. Est gootik ei sarnane pariisi ümbruse gootik,vaid on selle lihtsust variant. 2.etapp est gootikas-1) 13-14.saj keskp-vara ja kõrggootik 2) 14.saj keskp-16.saj II veerand-hilisgootik linnusetüübid: 1)mäenõlva järgiv müür-kasut looduslikke kaitsevõimal nn äralõikelin v neemiklin. Tartu,otepä, lihula 2)torlin-sobis väiksem kaitsemeesk, ehit ka vasallide kindlust maaelamutex (vasalllin) taastatud kujul Paide(13saj) Vao tornlin(14) kiiu torn (16) 3)Kastell-lin- korrapärase nelinurks mü�

Kunstiajalugu

doc

Kunstikultuuri ajalugu

Mis hauakambris veel leidus? Hauakambri seintele maaliti pilte, et luua hingele meeldivat elukeskkonda. Vaarao hauataguseks eluks oli seal kõik vajalik: tööliste skulptuurid, ehted toit jne. 10)Kuidas kujutati inimest "egiptuse poosis"? Egiptuse poosis kujutati inimest pea, käed, alakeha külgvaates ja silm ja ülakeha eestvaates. 11)Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad? Vanemad egiptuse jumalad sarnanesid loomadega, hilisemad aga inimestega. Uue Riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst 1)Mis liiki templeid on mainitud selles ja eelmise peatükis? Mainitud on orutemplit, hauatemplit, matusetemplit ja kaljutemplit. 2)Millistest peamistest osadest koosnes egiptuse tempel tavaliselt? Koosneb püloonist (väravaehitis), selle eest sfinksid ja värvilised lipud. Peaosaks lahtine sammasõu. Selle taga sammassaal, kõige lõpus hämarad ruumid ja pühamu. Tempel ümbritseti kivimüüriga. Templi seinad ja sambad kaunistati värviliste

Kunstiajalugu

doc

10. klassi konspekt

tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega värvimullad,mis segati vee või rasvaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. **Aafrika kunst puidust,luudest,(vähe savist) maskid. Arhitektuur * Megaliitilised ehitised suured kivid 1. menhir 1 suur kivilahmakas 2. dolmen suurtest kiviplaatidest ehitatud kiviaja kalme 3. kromlehh suurtest kiviplaatidest ehitatud kalmeehitis (Stonehendge) Loode-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal. *Neoliitilises ajastus sündis ja arenes ornament. Põlluharijad uskusid animismi loodusvaimud,-nähtused jne. 3. Egiptuse arhitektuur püramiidid, hauatemplid. Ehitajateks olid talupojad

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid