Keskaegne Eesti (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erines Harju-Viru vasallide õiguslik seisund ülejäänud Liivimaa aadlike omast ?
  • Kuidas kasvas linnaelanikkond ?
  • Miks võeti vastu põgenenud talupoegi ?
  • Mida rohkem inimesi ,seda kasulikum linnale ?
  • Miks oli hansakaubandus kasulik Liivimaa linnadele ja kaupmeestele, mõisnikele, talupoegadele ?
  • Millised olid linnakodanike kohustused ?
  • Milles erineb reformitud kiriku õpetus katoliku kiriku õpetusest ?
  • Mil moel mõjutas reformatsioon vaimuelu ?
 
Säutsu twitteris
Üleminek muinasajast keskaega .
Maade jagamine pärast vallutust.

Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel :
*Põhja – Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile
* Saare-Lääne piiskopkond – saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???)
*Tartu piiskopkond – muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann ????)
Liivi orduriik – peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti
Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad * Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad
Põhja – Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga .
Lääniaadli teke
Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega).
Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas ( lään tuli välja osta) . Põhiliselt moodustasid vadallide kihi Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikud ja teenistuslased, läänimeeste hulka sattus ka kohalikke ülikuid. Vasallide hulka võisid isegi sulanduda mitteaadlikest seiklejad , linnakodanikud ja kaupmehed . Hiljem vasallisuguvõsade päritolu ühtlustus ja tekkis sünnijärgne aadel . Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid kord aastas , et määratuid andmeid vastu võtta. Siis peeti talupoegade ühiseid söömaaegu – vakusepidusid. Maa jäi talupoegadel vabalt kasutada. Kiriku,- kohtu- ja haldusvõim oli maaisandal. Hiljem hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Mõis oli vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andmeid.
Talupoegade kohustuslik ja õiguslik seisund
õigused :
*isiklik vabadus
*õigus pärilikule maakasutusele
kohustused :
*koormuste kandmine ( kümnis, hinnus ,)
*kirikute, teede, linnuste ehitamine
*sõjateenistus
*vakuste pidamine
* vahiteenistus linna müüril tornides
Jüriöö ülestõus
Taani võimsuse kahanedes muutus Eestimaa valitsemine kuningatele liialt tülikaks ja vähetasuvaks. Seepärast otsustati oma valdused Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid uue tugevama maaisanda all seniste vabaduste piiramist ning püüdsid otsuse elluviimist takistada. Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343 alustasid harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid , tapeti kõik kättesattunud sakslased , endi hulgast valiti 4 kuningat. Alustati Tallinna piiramisega, nähes ,et oma jõududega toime ei tulda, pöörduti abipalvega Rootsi ja Vene vürsti poole, kust lubati abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänlased , kes alustasid Haapsalu piirama.Taani ja Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi teha ja seetõttu pöörduti abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben oli sel ajal Pihkvas , pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eestlased Paide linnusesse selgitusi andma. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 aasta juulis puhkes ka ülestõus Saaremaal , kus ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Harjulased ei olnud lõplikult alla andnud. Saksa ordul õnnestus Mandri-Eesti lõpuks alistada tänu Preisimaalt tulnud abiväega. Saarlased purustati lõplikuls 1344 ja 1345. Karistuseks pidid nad ehitama uue ordulinnuse . Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdused Kuresaare linnusega. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Ordu oli saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks.1346 sai see juriidlise vormistuse, Taani kuningas loovutas oma valduse 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. Peale ülestõusu olid mereäärsed alad laastatud. Peale seda ei toimunud tükk aega eestlase iseseisvast ettevõtmisest. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa arvatavasti hukkus . Väikevasallid vaesusid,sest tühjaks jäänud maa ei suutnud enam omanikku toita. Jüriöö ülestõus võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks : nii talupoegade kui ka vallkonna sotsiaalne koosseisu ühtlustus.
Vana-Liivima valitsemine
Vana- Liivimaa valitsemine : kogu maa jagunes maaisanda domeeniks(talupoegade haritav maa, tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud) ja läänivaldusteks(vasallidele sõjateenistuse eest jagatud). Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla).
Maaisandate omavahelised suhted
Keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus.
Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik kord jäi täpsemalt määratlemata. Piiskopid väitsid, et ordumeister on küll maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab piiskoppidele alluma või olema neist läänisõltuvuses. Ordu ei soovinud sellest midagi kuulda. Võitluses võimmu pärast sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadenigi.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keskaegne Eesti #1 Keskaegne Eesti #2 Keskaegne Eesti #3 Keskaegne Eesti #4 Keskaegne Eesti #5 Keskaegne Eesti #6 Keskaegne Eesti #7 Keskaegne Eesti #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor VeronikaV Õppematerjali autor

Lisainfo

Üleminek muinasajast keskaega.Maade jagamine pärast vallutust. Lääniaadli teke Talupoegade kohustuslik ja õiguslik seisund Jüriöö ülestõus Vana-Liivima valitsemineMaaisandate omavahelised suhted Mille poolest erines Harju-Viru vasallide õiguslik seisund ülejäänud Liivimaa aadlike omast?Danzigi kongressi otsused, Jungingeni armukiriRüütelkonnadLinnadepäevadMaapäevadMaa-aadel ja talurahvasMõisate laienemineTalupoegade koormisedVasallide/aadli õigusliku ja poliitilise seisundi muutumine keskaja jooksulTalurahva sotsiaalne liigitus (adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud).Talurahva koormised 16. sajandiks.Talurahva õigusliku seisundi halvenemine, pärisorjuse kujunemine (mõisted pärisorjus, sunnismaisus, teokohustus, adra- e. haagikohtud ...).Linnade tekkimise põhjused.Keskaja linnad Eesti alal.Linnaelanikkond. Kuidas kasvas linnaelanikkond? Miks võeti vastu põgenenud talupoegi?Hansa liit, hansakaubandus, Eesti hansalinnad.Miks oli hansakaubandus kasulik Liivimaa linnadele ja kaupmeestele, mõisnikele, talupoegadele?Transiitkaubandus, Vana-Liivimaad läbinud kaubanivood.LinnaõigusRaad, koosseis, rae ülesanded.Tsunftid, ülesanded, skraa. Tsunftisundus.Gildid, ülesanded. Suurgild, Väikegild, Mustpeade vennaskond.Millised olid linnakodanike kohustused?Kirik ja kirikuga seotud mõisted. Vana-Liivimaa kirikukorraldus.Isikud, nende tegevus (M. Luther, Bernt Notke, Hermen Rode, Hans Susi, Melchior Hoffmann).Reformatsioon. Reformatsioon Vana-Liivimaal. Reformatsiooni tagajärjed.Milles erineb reformitud kiriku õpetus katoliku kiriku õpetusest?Mil moel mõjutas reformatsioon vaimuelu?Reformatsiooniga seotud daatumid (1517, 1523, 1525, 1535, 1554).Mungaordud, nende lühiiseloomustus.Milline mungaordu mõjutas rohkem usuelu, millised majandust? Too näiteid. Naiskloostrite roll.
kirik , piiskop , vasall , liivimaa , vasallid , reformatsioon , maaisand , vasallide , maaisanda , piiskoppi , ordul , tsunfti , saksa ordu

Mõisted

Sisukord

  • Üleminek muinasajast keskaega
  • Vana-Liivima valitsemine
  • Maa-aadel ja talurahvas
  • Kirik
  • Katoliku kirik
  • Toomkirik
  • Vaimulik
  • Paavst

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

7
doc
Keskaeg Eestis
14
docx
Keskaeg Eestis
30
doc
Keskaeg
3
doc
Keskaeg Eestis
11
doc
Keskaeg Eestis
2
docx
Keskaeg eestis
37
docx
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
4
docx
Keskaeg Eestis





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !