Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keskaeg - sissejuhatus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Keskaeg - sissejuhatus #1 Keskaeg - sissejuhatus #2 Keskaeg - sissejuhatus #3 Keskaeg - sissejuhatus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sadamavaht Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
rtf

Keskaeg-uusaeg

vabadused. Charles IX õde pidi abielluma Henry de Bourboniga 1572, et sõlmida vaherahu. Hugenotid kogunesid Pariisi, di Medici otsustas nad hukata, Üle 2000 hugenoti tapeti. Ususõdade uus puhkemine. De Coligny tapeti. Abiellumine toimus. De Bourbon pidi muutma mitu korda usku, et jääda ellu. Charles IX sureb ja tema asemele sai vend Henry III(1574-1588), kes oli viimane di Medici poeg, ta tapeti fanaatiliste katoliiklaste poolt. 1589 sai võimule Henry Bourbon , Henry IV nime all, oli võimu all 1610 aastani. Ta oli hugenot. Ta ei saanud troonile kuna Pariis ei lasknud teda väravatest sisse. Pariisis pooldati katoliiklust. 1594 vahetab Henry usku sõnadega Pariis väärib missat. Ta ei unusta hugenotte. 1598 annab ta välja Nantesi edikti, millega andis ta hugenotidele õiguse jumalateenistusi pidada, et nad ei peaks elu pärast kartma anti neile paar kindlust ja õigus sõjaväge pidada.(tähendas pms usuvabadust). 1610 Henry tapeti

Ajalugu
thumbnail
17
odt

Keskaeg ja Uusaeg

edukas, kuna ristisõjad tõid Bütsantsile suurt kahju. 1204. aastal vallutati Konstantinoopol ja Bütsants langes Fragi riigi võimu alla. 1216. aastal taastas Bütsantsi keiser oma võimu. Lõplikult tegid Bütsantsile lõpu peale türklased, kes vallutasid 1453. aastal Konstantinoopoli. Valitsemine: Keiser oli piiramatu võimuga valitseja, keda peeti Kristuse maapealseks asemikuks. Keisril oli palju ameteid ning ta nimetas ametisse ka teisi. Keisrivõim polnud päritav , iga keiser valis ise endale järeltulija. Sõjaväe moodustas palgaarmee. Maa jagati teemadeks, mida valitsesid strateegid. Keisrile allusid ka patriarh ja ametkonnad. Kultuur: kultuur oli väga tihedalt seotud ristiusuga. Bütsantsi peakirik oli Hagia Sophia, mis asus Konstantinoopolis. See oli väga uhke kirik , mis oli kaetud mosaiikidega. Sealsed toimuvad üritused olid seotud usupühadega. Pangi kirja pühakute elulugusid. Sai algusea sealt slaavi tähestik. *Suured maadeavastused

Ajalugu
thumbnail
47
docx

Eesti keskaeg

Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12.

Keskaeg
thumbnail
12
docx

Keskaeg ja uusaeg

Keskaeg ja uusaeg 1. Keskaja algus: 476 a. (kokkuleppeline) Lääne-Rooma keisririigi võimu ära võtmine germaani võimu poolt Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid sündmusi: 1) 1492 a.- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 2) 1517 a.- luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: I varakeskaeg ( 5.saj. - 11. saj. algus) II vahekeskaeg (11.saj. algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.) III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.) Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus → seal toimis feodalism

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Keskaeg - Usud

Medrese ­ Mosee juures olev kõrgem kool. Minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. Mosee ­ islamiusu pühakoda. Sultan ­ ilmalik valitseja islamimaades. Janitsarid ­ sultani eliitjalavägi, mis moodustas sõjaväe tuumiku. Moodustati alistatud maadest pärit orjadest. Pasa ­ provintsi asevalitseja, kes allus otse sultanile. Islami 5 tugisammast - Usutunnistus, palvus, almus, paast ja palverännak Mekasse. Daatumid Asjad Inimesed 756 Pippini annetus paavstile Gregorius Suur 590-604 529 Monte Cassino rajamine Gregorius VII 1073-1085 1054 Suur kirikulõhe Heinrich IV 1056-1106 962 Otto I pani aluse Püha Rooma keisririigile Innocentius III 1198-1216 1059 paavsti hakkasid valima kardinalid enda Bernard Clairvaux 1090-1153 seast Ali 656-661

Ajalugu
thumbnail
49
pdf

Keskaeg - kirik

siirdusid suurte hulkadena Bütsantsi, Traakiasse. Konstantinoopoli patriarh Johannes Chrysostomos andis viienda sajandi alguses Konstantinoopoli gootidele oma kiriku, kus peeti gootikeelseid jumalateenistusi. Uusariaanlikud teoloogid väitsid, et Poeg oli oma olemusels Isast erinev ja nende vaheline samasus oli ainult moraalne mille aluseks oli Poja sõnakuulelikkus Isa vastu. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise misjonitööga , mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaanihõimudeni .Läänegooti ariaanluse arendamisega tegeles eriti mees nimega Wulfila. Läänegooti kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaanihõimude pöördumisest kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide homoiosliku kristoloogiaga ristiusku. Germaanlased omandasid kristluse alles siis

Keskaeg
thumbnail
20
pdf

Keskaja majandusajalugu

Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli võime perekonda ülal pidada ­ seda peamiselt enda talu rajamise abil Maavaldajad olid huvitatud talupoegade meelitamisest enda maale, sest tühi maa makse sisse ei toonud. Tsistertslaste ideaal oli rajada enda klooster kaugesse paika ­ muutis nad asustuse pioneerideks. Nt Loode-Eesti asustamine tänu Padise tsistertslastele. Algasid ka maaparandustööd (peamiselt 13

Keskaeg
thumbnail
4
docx

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage paavsti ja keisrivõimu vastasseisu 11-13 sajandil. Millest olid vastuolud tingitud? – Kui Püha-Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kõige selgemalt iseloomustas vastuolu investituuritüli, mida põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule. Paavstid kokkuvõttes edukamad. 2. Mõisted: Kuuria – paavstiõukond Legaat – saadik Kümnis – kirikumaks Bulla – dokument 3. Pühakud, reliikvia, palverännakud. Ketserid ja inkvisitsioon. – Ketser on inimene, kes julgeb katoliku kirikut kritiseerida. Inkvisitsioon on katoliku vaimilike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada

Keskaeg



Lisainfo

Sissejuhatus Euroopa keskaega.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun