Keskaeg - mõisted ja seletused (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Feodaalkord ja rüütliseisus, aadli elulaad ja rüütlikultuur.

Feodaalkord ja rüütliseisus, aadli elulaad ja rüütlikultuur, talupojad ja mõisamajandus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus (selgita 2 tunnusega)? Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasalille kasutada ehk läänistas talle maatüki koo seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall pidi nõu senjöörile nõu andma ja tegema senjööri tütrele kingituse ning maksma lunaraha. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2 näidet). Suurematel vasallidel oli omakorda väikevasalle. Kuid nemad ei pidanud alluma oma senjööri senjöörile. Pealegi võtsid paljud feodaalid maid lääniks erinevatelt senjööridelt. Senjööride tüli korral ei teadnud vasallid kummale senjöörile truu olla. Maid (lään e feood) pärandati edasi oma poegadele. 3. Milles avaldu

Ajalugu

3

doc

Rüütlikultuur

Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas elavad elanikud kelleks olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised, samuti ka linnas elavad aadlikud ja vaimulikud. Linnaelanikud olid rohkem informeeritud ja rohkem teadlikud maailma probleemidest, sest linnas levis info rohkem ja kiiremini. Linnaelanikel oli laiem silmaring, sest nad reisisid rohkem, käisid teatris ja teistel kultuuriüritustel ning nad kuhtusid rohkem elanikega kauge maa tagant (kaubavahetus). Linnaelanikud olid rikkamad, mistõttu nad v

Ajalugu

9

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses

Ajalugu

5

docx

Ajalugu - viikingid - talupoeg ja feodaalkord

Skandinaavia Bondid ­ taluperemehed Varjaagid ­ viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid ­ kohalikud koosolekud Ragnarök ­ hea ja kurja viimne võitlus Alltingid ­ maakondlikud Ruunikiri ­ vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi ­ haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid ­ kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid ­ viikingite nimetus (põhja Saaga ­ vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid ­ orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev ­ suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna kasvu ja maapuud

Ajalugu

32

pdf

Inimene Ühiskond Kultuur - Keskaeg, 2 osa

· KESKAEG · Pt 19.1 Milles seisnes feodaalkorra olemus? · Senjööri ja vasalli suhe · Senjöör andis vasallile lääni (feoodi) kasutada · Vasall (läänimees) andis senjöörile truudusvande · Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, tegema kingitusi, andma nõu ja maksma lunaraha · Pt 19.1 Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele ­ senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Feodaalid võisid olla mitme senjööri vasallid ­ kellele pidi senjööride tülis alluma? · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi ­ kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu ­ poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! · Pt 19.2 Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? · Osa rüütleid ülikusuguvõsadest pärit ­ germaani hertsogid, frangi krahvid · Feodaalidest rüütlitel suured pärusmaad, mi

Ajalugu

4

doc

Keskaeg - ristisõjad, feodaalkord, rüütliseisus, aadlid

Ristisõjad Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi tulla moslemite vastu võitlema. 1096.a. kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vakkabdas nii esimese ristiretke. Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut ja õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu sellist süste

Ajalugu

5

doc

Kõrgkeskaeg

2.Põllumajanduse arengu põhjused 1)temperatuuri tõus soosib põllumajanduse tootmist soodsad kliimaolud 2)põllumajandustehnoloogia arenguued põllumajanduslikud võtted(üleminek kolmeväljasüsteemile) 3)põllumajandustehnika arengnt hõlmikader(pöörab mulla pinna ka ümber, aitab huumusrikast kihti üles tõsta, õhutab, umbrohutõrje, kuid nuhtluseks kivide välja tulek pinnale) 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit Euroopas: PõhjaItaalias Lombardia ja Toscana maakond Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia Hansa Liit: kujuneb 1316saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kasvatas p

Ajalugu

19

doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii

Ajalugu

Kommentaarid (0)