Keskaeg - mõisted, aastaarvud, isikud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Püha Patrick ­ piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius ­ Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija. Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420),Augustinus(354-430) ­ kirikuisad ­ kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur ­ I paavst, kes võttis kasutusele tiitli ­ Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg ­ mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused ­ 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi

Ajalugu

27

doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Kristlus ­ ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid ­ frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam ­ muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid ­ Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa ­ slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil ­ esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid ­ Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism ­ keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi ­ lääne Feodaalne killustatus ­ olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh ­ k�

Ajalugu

13

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

· Kästiöölised- väikeettevõtted · Kaupmehi oli nii keisri soosingus olevaid kui ka vaeseid rändkaupmehi Bütsantsi kirik ja kultuur · Konstantinoopoli patriarh oli kõrge kirikutegelane · Patriarhi valisid vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid Haridus ja vaimuelu · Bütsantsis kanti edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone  · Asutati kõrgemaid koole · Platon, Aristoteles Mõisted Arianism- kristlik usuvool, mille järgi Kristus pole Jumalaga sarnane, vaid ajalik ja loodud Domeen- kuninga isiklik maavaldus Feodaal- maaisand; valitseva klassi esindaja keskajal Feood- suurfeodaalilt alamfeodaalike antud maavaldus Invertituur- pidulik seisusesse või ametisse seadmine Katedraal- toom-ehk peakirik Majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem

Ajalugu

8

doc

Kordamine, keskaeg

Lõuna- Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid -laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomine. Lothari pärandi lõunaosas laiendas valdusi Itaalia kuningriik. 12. Dateeri: Rooma jagunemine idaks ja lääneks- .395a......; Langeb Lääne-Rooma- ..476........; Suur kirikulõhe- ....1054.....; Bütsantsi hävitamine türklaste poolt- ..1453......; Karl Suur kroonitakse keisriks- .800..; Verduni leping- ......843 ...; 13. Selgita mõisted: Pax Romana-ehk Rooma rahu oli institutsioonide kogum, mis tagas impeeriumi stabiilsuse reguleerides keskuse ja perifeeria suhteid. Rahu aitas tagada eelkõige põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades vabadus järgida omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Karolingide renessanss-kultuuri edasiminek, eeskujuks antiikaeg, vaimuelu areng, eesmärk: teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks. Karl Suur, tema

Ajalugu

9

doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

kuninga surma trooni, sest William Vallutaja I on tema sugulane. Selleks ajaks olid normannidest saanud prantslased. 1066 toimubki Hastingi lahing, milles anglosaksid saavad lüüa ja William Vallutaja saab Britannia troonile. Hakatakse peale suruma prantsuse keelt ja kombeid, kuid lihtrahvale need mõju ei avalda. 6. Islami usu teke ja levik (§10): araablaste usund enne Muhamedi, islami usu kujunemine, islami usu põhireeglid, islami levik (sh Euroopasse), (miks mõisted islami kultuur ja araabia kultuur on sünonüümid), kultuuripärand. al-Idris, ,,Tuhat ja üks ööd" Enne Muhamedi olid Araabias rändkarjakasvatajad ja lõunaosas olid kaubalinnad Meka ja Medina. Valitses polüteistlik usund. Allah oli üks paljudest, saatusejumal. Muhamed tutvus kristlaste ja juutide usundiga, kuid ajas neid sassi ja sattus niiviisi põlu alla. Hakkas juute ja kristlasi vihkama, lõi oma õpetuse. Kaupmehed kartsid, et kui

Ajalugu

2

odt

Varakeskaeg - slideshow

Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 ­ Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 ­ Konstantsinoopoli vallutamine 1492 ­ Ameerika avastamine 1517 ­ usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR ­ suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL ­ keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL ­ maaisand FEOOD ­ maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN ­ kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS ­ maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD ­ kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG ­ viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN ­ viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID ­ muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG ­ viikingite kuningas BOND ­ taluperemees Skandinaavias

Ajalugu

6

docx

Keskaeg - Ajaloo Kontrolltöö

Rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma lagunemine 375.aastal tungisid hunnid Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Lääne- Rooma keisrid kaotasid järjest võimu oma provintside üle 476.a. kukutas germaanlane Odoaker viimase L-Rooma keisri R. Augustuse ja kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Keisrivõimu sümbolid saatis ta Konstantinoopoli, I-Rooma keisrile. Sellega lõpeb vanaaeg ja algab keskaeg • 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle. 17.Iseloomusta Islami teket ja levikut. – Kujuneb uus monoteistlik usund islam, Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nelja esimese kaliifi poolt vallutati Egiptus, Süüria, Palestiina, Iraan, Iraak, Armeenia. Omaijaadide dünastia ajal tungiti Indiasse. Viis tugisammast. – Usutunnistus, Palvus 5x päevas, Almus, Paast ramadaanikuul, Palverännak Mekasse. Hansa Liit

Ajalugu

43

pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat ­ barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasid germaanlased s

Keskaeg

Kommentaarid (0)