Facebook Like

Keskaeg (6)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
AJALOO ARVESTUS
( Keskaeg )

  • SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID)
    Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile .
    Tunnused:
  • Uute rahvaste ilmumine
  • Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole
  • Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga
  • Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid
  • Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord
    Keskaja ajaline piiritlus :
    Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil langes Lääne- Rooma . Keskaja lõpuks on välja pakutud 3 aastat:
    1453 a. Ida-Rooma e. Bütsantsi langus
    1492 a. Kolumbus jõudis Ameerikasse
    1517 a. Algas luterlik reformatsioon .
    varakeskaeg: 5-10 saj.
    kõrgkeskaeg 11-13 saj.
    hiliskeskaeg 14-15 saj.
    Keskaega piiritletakse ka ruumiliselt:
  • paigad , kus levis katoliiklus
  • paigad, kus levis feodalism (Keskmeks oli Gallia e Prantsusmaa)

  • VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE
    Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid keldid .
    Keldi hõimud : gallid – Prantsusmaal
    britid – Britannias
    škotid – Šotimaal
    belgid – Belgias
    helveedid- Šveitsis
    Rooma võimu kehtesestamisega hakkasid keldid romaniseeruma: neil tekkisid kultuurilised ja keelelised mõjutused.
    Reini-Wisla-Doonau aladel eleasid germaani hõimud:
    frangid , ida- gootid , lääne-gootid, anglid, saksid , vandaalid, langobardid . Ajapikku asusid nad elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke, võtsid vastu ristiusu. Umbes 376. aastal sai alugse Suur Rahvasterändamine e. germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele . Ajendiks oli hunnide jõudmine Euroopasse, ida- gooti aladele
    tegelikud põhjused:
    • kliima jahenemine
    • rahvaarvu kasv

    Tagajärjeks oli barbarite e. germaanlaste kuningriigid Ida-Rooma aladele. Kultuuride, jõimude, keelte sulandumisel tekkisod uued rahvad , varsti ka uued riigid. Vahemere äärsetel aladel, kus ladina keele mõju oli suurem, kujunesid välja romaani keeled. Põhja-Euroopas ja Britannias jäid domineerima germaani keeled. Rooma impeeriumi languse ja germaanlaste riikide tekkega kaasnes kultuuri langus ja linnad lagunesid. Tekkinud germaanlaste riigid olid ebapüsivad. Seda põhjustasid omavahelised sõjad ja Ida-Rooma vallutused .

  • FRANGI RIIK
    Frangi riik tekkis 5. sajandil Reini parempoolsele kaldale -> Maasi ja Schelde aladele. Riik sai alguse, kui Clodovech ja frangid tungisid Galliasse ja tõrjusid Läänegootid Hispaaniasse. Clodovech võttis 495. aasal vastu katoliikliku ristiusu ning tänu sellele nägi Rooma frankides liitlast „paganliku“ ariaanliku ristiusu pooldajate vastu. Aga kuna frangi riigis polnud ühtset kuningavõimu , siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte.
    Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters’i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke.
    Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik . Pani aluse Karolingide dünastiale.
    Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks.
    Frangi riik jagati Verdun’i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks:
    Idast kujunes välja Saksamaa
    Lõunast Prantsusmaa
    Lõuna lagunes

  • FEODAALSUHETE KUJUNEMINE
    Feodaalkord : senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus , pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik .
    Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest:
    • oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile
    • vajadus luu stabiilne võimusüsteem.

    LÄÄN - vasallile antud maa koos taloboegadega


    Benefiits : oli eluaegne, kuid Feood : Oli vabalt pärandatav lään.
    Pärandamiseks oli vaja vasalli
    Nõusolekut. (pärandati isalt pojale)
    Domeen - kuninga maavaldus
    Allood- maatükk , mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Läänistamise protseduuri nim. investituuriks.
    Läänisuhe oli:
    • lepinguline: mõlema poolsete kohustustega
    • hierarhiline: 1 lepingupool oli teisest üle
    • isikuline: kehtis mentaliteet „Minu vasalli vasall pole minu vasall“. Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet.

    Feodaalne hierarhia :
  • KUNINGAS
  • SUURFEODAALID
  • VÄIKEVASALLID E. RÜÜTLID
    Suurfeodaalide privileegid:

  • MÕISAMAJANDUS JA PÄRISORJUSLIKUD TALUPOJAD

    Kogu keskaja vältel lähtus valitsemine suurel määral mõisast. Mõisamajandus oli feodaalkorra osa. Keskaja Euroopas oli kujunenud 2 põllumajandussüsteemi:
    • RENDIHÄRRUS e. põlisrendisüsteem. Kogu maa oli välja renditud talupoegadele. Maa kasutamise eest maksid talupojad rent. Algul maksti loonusrenti, hiljem hakati maksma raharenti. (olid kohustatud andma saaki ja loomi). Raharent tekkis kui kaubavahetus hakkas uuesti arenema. Kui tekkisid linnad, hakati põllumajandus saadusi sinna kaubitsema. Rendihärrus levis Lääne pool.
    • MÕISAHÄRRUS e. pärisrendisüsteem. Väike osa maast oli renditud talupoegadele, suurem osa jäi mõisamaaks, kus asusid mõisapõllud. Talupojad maksid mõisnikule teotöö e. teorendiga. Mõisahärrus levis Ida pool.

    Piiriks Lääne-Ida vahel võis pidada umbes Elbe jõge.
    Kuna maal ilma talupoegadeta väärtust polnud, muudeti talupojad sunnismaisteks e. hakkas kujunema pärisorjus. Orje saadi vabade talupoegade seast (või orjad ). Mõisnik võis pärisorja osta, müüa, vahetada, karistada , aga ta ei tohtinud talupoega tappa. Pärisori sõltus mõisnikust ega tohtinud loata elukohta vahetada. Ori pidi maksma renti. Pärisori omas perekonda, majapidamist, kariloomi.

  • VIIKINGID (PÄRITOLU, TEGEVUS)

    u. 1. sajand moodustasid Lõuna-Kesk-Rootsi, Taani, Lõuna-Norra kultuurselt ühtse ühiskonna. Skandinaavia ühiskonna peamised elatusallikad olid: karjapidamine, küttimine, põlluharimine, kalandus . Elati taluperedes, mida juhtisid bondid. Peredes peeti ka orje e trääle. Peeti ka koosolekuid e. tinge, kus otsustati ühisasju. Maakonna allkoosolekuid nim. alltingideks. Kogukonna pealikud olid KONUNGID (kuningad). 1. saj teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubanduse osatähtsus. Viikingite salkade tekke põhjuseks võib pidada maapuudust, seiklushimu, uudishimu ja kogukonnast välja heidetud Konungite solvumist.
    Skandinaavlased e. normannid (Lääne-Euroopa)
    Skandinaavlased e. varjaagid (Ida-Euroopa.
    Selle kaudu võib eristada kahte „teekonda“. Normannid purjetasid mööda meresid Läänemerel, Põhjamerel ja piki rannikud. Märkimist vääriksid kokkupõrked Briti saartega, kus lõpetati Inglaste kloostrikultuur ja loodi taanlaste kuningriik Danelog. Põhja-Prantsusmaal tekkis tänu viikingitele Normandia hertsogkond.
    Varjaagid purjetasid piki jõgesid Bütsantsi. Nad tegid kohalikega koostööd, kui nende jõud neist üle ei käinud, aga nõrgemaid linnu nad rüüstasid.
    Viikingid tegid ka palju maadeavastusi. 9. saj asustasid norrakad Islandi ja Põhjamere saared. 10. saj rändas osa islandlasi Erik Punase juhtimisel Gröönimaale. Leif-Eriku juhtimisel jõuti välja ka Põhja-Ameerikasse.
    Viikingite retked lõppesid, sest ristiusk levis ka Skandinaaviasse. Linnad kindlustati, kuninga võim levis.

  • VIIKINGITE USK JA KULTUUR

    Paljude rahvaste kombel austasid skandinaavlased loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid jms) ning esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega ( trollid , ohtlikud hiiud , valküürid). Muinasskandinaavlased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse , tema kõige alumine juur puudutas põrgut. Kõike seda ümbritses maailmameri , kus elas hiiglaslik madu . Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitluses.
    Skandinaavlastel oli palju jumalaid, kes jagunesid kahte perekonda Aasideks ja Vaanideks. Nende kolm peajumalat olid sõja- ja päikesejumal Odin, piksejumal Thor ja viljakusejumal Frej. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Loomade ohverdamise kõrval toodi vahel ka inimohvreid.
    Hiljemalt 3. sajandil võeti kasutusele ruunikiri. Algselt 24 ja hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri. Meieni jõudnud tekstid olid raiutud haua- ja mälestuskividesse.
    Skandinaavlased andsid oma pärimusi edasi suuliste lugude ehk saagadena.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keskaeg #1 Keskaeg #2 Keskaeg #3 Keskaeg #4 Keskaeg #5 Keskaeg #6 Keskaeg #7 Keskaeg #8 Keskaeg #9 Keskaeg #10 Keskaeg #11 Keskaeg #12 Keskaeg #13 Keskaeg #14 Keskaeg #15 Keskaeg #16 Keskaeg #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 449 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Madli Maatee Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Põhjalik ülevaade keskkooli õpikul baseeruval keskajast.
    1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID)
    2. VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE
    3. FRANGI RIIK
    4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE
    5. MÕISAMAJANDUS JA PÄRISORJUSLIKUD TALUPOJAD
    6. VIIKINGID (PÄRITOLU, TEGEVUS)
    7. VIIKINGITE USK JA KULTUUR
    8. IDA-ROOMA E. BÜTSANTS
    9. SLAAVLASED. VANA VENE RIIGI TEKE
    10. ARAABLASED JA ISLAMI USK
    11. ARAABIA KALIFAAT
    12. ÜLEVAADE LÄÄNE-EUROOPAST KÕRGKESKAJAL
    13. FEODAALEKSPANSIOON
    14. LINNAÜHISKONNA TEKE KÕRGKESKAJAL
    15. ELUOLU KESKAEGSES LINNAS
    16. RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE VARAKESKAJAL
    17. VÕIMUVÕITLUS ILMALIKU JA VAIMULIKU VÕIMU VAHEL. INVESTITUURITÜLI
    18. VAIMULIKU ORDUD JA KERJUSMUNGAORDUD
    19. KESKAEG KUI SEISUSLIK ÜHISKOND
    20. KESKAJA HARIDUS JA TEADUS
    21. EUROOPA 14. SAJANDI TEISEL POOLEL JA 15’DAL SAJANDIL (KATK, PÄRISORJUSE KAOTAMINE, RIIGID, PAAVSTIVÕIMU VÄHENEMINE)
    22. HUMANISM JA RENESSANSS
    23. MAADEAVASTUSED (EELDUSED, PÕHJUSED)
    24. MAADEAVASTUSED (TULEMUSED)
    25. REFORMATSIOON SAKSAMAAL
    26. REFORMATSIOON ŠVEITSIS JA INGLISMAAL
    27. VASTUREFORMATSIOON
    28. USUSÕJAD (MADALMAADE VÕI PRANTSUSMAA NÄITEL)

    keskaeg , frangi riik , feodaalkord , benefiits , feood , domeen , allood , läänisuhe , mõisamajandus , rendihärrus , mõisahärrus , viikingid , normannid , varjaagid , bütsants , keiser , slaavlased , veneedid , sklaviinid , andid , araablased , islami usk , araabia kalifaat , vesiir , emiir , kõrgkeskaeg , feodaalekspansioon , ristisõjad , linnaühiskond , mõisaisand , senjöör , ristiusk , kirik , investituuritüli , vaimulikud , oraator , bellaator , laboratores , rektor , dekaan , haridus , teadus , humanism , renessanss , maadeavastused , reformatsioon , vastureformatsioon , ususõjad

    Kommentaarid (6)

    suhtsuva profiilipilt
    suhtsuva: Väga hea materjal
    19:38 08-03-2010
    luud08 profiilipilt
    oiapdf ijpajpdsf: Hästi põhjalik
    20:31 18-01-2011
    tairikas profiilipilt
    tairikas: päris norm
    17:57 20-01-2010


    Sarnased materjalid

    34
    doc
    Ajalugu 10-klassile
    22
    doc
    Keskaeg
    30
    doc
    Keskaeg
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    88
    rtf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
    30
    doc
    Keskaeg
    21
    doc
    Keskaeg



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun Sulge