Keskaeg - kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal.

Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra- vaimuliku võimu sümbol, Tiaara- ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid.

15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus.

Benediktlased .- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus , iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja palvete vahel.
Tsistertslased - 11.saj, valge kuub, rajasid aedu, kasvatasid lambaid , rajasid põlde ja palvetasid.
Fransisklased- 12.saj lõpp, rajas franciscus assists, riietuseks oli jämepruunikas või hall vöötatud kareda nööriga kuub. Kerjasid ja jutlustasid
Dominiiklased —12.saj lõpp, rajas dominicus, must kuub, jutlustasid ja kerjasid. Nende haridussüssteem oli üks parimatest keskajal

Kerjusordud elasid vaesuses , neil oli võimalus ringi rännata, nad ei pidanud koguaeg viibima maailmast eralduses.
Kloostrisse mindi ,sest sealt sai korraliku hariduse , kloostritest saadi ka paremad rõivad,suveks ja talveks eraldi.
Kloostrites elavate nunnade ja munkade eluiga oli kõrgem, sest neil olid kindlad toidukorrad ja korralik söök, füüsilist tööd tehti jõule vastavalt, neil olid ilmale vastavad riided, nad olid targemad ja oskasid haigustest hoiduda nind neid ravida.

Kloostrite tähtsus:
Haridus - säilitati hariduses järjepidevus, anti parimat haridust,mis siis saada oli, kloostrites olid ka raamatukogud,
Teadus-kirjutati raamatuid ümber, kloostrid olid ainukesed teaduse ja kultuuri edasikandjad, seal oli ka ilukirjanduslikke ja teaduslikke teoseid.
Tervishoid -põetati raskelt haigeid inimesi, nad oskasid ravida, sest tegemist oli kõrgelt haritud inimestega
Sotsabi- pakkusid elamispinda paljudele abivajajatele.
Majandus- osad kloostrid olid eeskujulikud põllumajandus suur ettevõtted, toodeti veini ja kasvatati viinamarju.

17.Ristisõjad.

Ristisõdade põhjused ja eellugu
*ristisõjad pidid suurendama paavsti kui Põha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks.
*ristisõdades oli nagu paljudes teisteski keskaja massiliikumistes segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege.

I Ristisõda 1096-1099
*Eesotsas Lotringi hertsog Gottfroed Buillonist ja Toulouseli krahv Raimonce
*osales ligikaudu 40 000 kristliku sõdalast. Jeruusalemma kuningriigi Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik
*Kuid strateegiliste vigade tulemuseks oli nendevastaste vaenude suurenemine
II Ristisõda 1147-1149
*Pr kuninfas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III
* Tervikuna võib II Ristisõda pidada suureks nurjumiseks, seda nii sõjalises kui ka poliitilises tähenduses
III Ristisõda 1189- 1192
*Ajendiks Jeruusalemma lagemine
*Saksa- Rooma keiser
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Keskaeg - kokkuvõte #1 Keskaeg - kokkuvõte #2 Keskaeg - kokkuvõte #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisa Leppik Õppematerjali autor

Lisainfo

Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal
Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus.
Ristisõjad.
Linnade teke ja linnakultuur
Linnade majandus: käsitöö ja kaubandus
Keskaja ülikoolid ja teadus.
Romaani ka Gooti kunst.
Vene riik ja kultuur 11.-15.sajandil

katoliku kirik , paavstivõim kõrgkeskajal , hiliskeskaegne kirik , paavstlus , ristisõjad , linnade teke , linnakultuur , linnade majandus

Mõisted

Sisukord

  • Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal
  • Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus
  • Ristisõjad
  • Ristisõdade põhjused ja eellugu
  • I Ristisõda 1096-1099
  • II Ristisõda 1147-1149
  • III Ristisõda 1189-1192
  • IV Ristisõda 1202-1204
  • V Ristisõda 1217-1221
  • VI Ristisõda 1228-1229
  • VII Ristisõda 1248-1254
  • VIII Ristisõda
  • Ristisõdade tagajärjed
  • Linnade teke ja linnakultuur
  • Linnade majandus: käsitöö ja kaubandus
  • Väikegild
  • Keskaja ülikoolid ja teadus
  • Ülikoolid ja teadus
  • Toomkool
  • Abakusekool
  • Õppejõud
  • Roger Bacon
  • Al-Idrisi
  • Arhitektuur
  • Romaani stiil
  • Skulptuur
  • Maalikunst
  • Vene riik ja kultuur 11.-15.sajandil
  • Kalita

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

14
docx
AJALUGU - KESKAEG- PÕHJALIK KOKKUVÕTE
19
rtf
Eesti keskaeg kokkuvõte
23
doc
Renessanss - kokkuvõte
4
rtf
Kõrg-ja hiliskeskaeg - perioodi kokkuvõte
40
docx
Eesti ajalugu I kokkuvõte
10
doc
Keskaeg II
39
odt
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
49
pdf
Keskaeg - kirik





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !