Keskaeg ja renessanss (0)

Keskaja muusikaajalugu

Keskaja muusika (5. 13.saj) Keskajal kinnitas Euroopa Kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks Keskajal olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul Gregoriuse koraal (ehk laul). Et kinnitada kiriku ühtsust ja m�

Keskaja muusika - Muusikaajalugu

Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside i

Muusika

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed,

10. kl Õpimapp

· Minnesingeriteks- Saksamaal Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alles 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide- fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin- saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Renessanss (14.- 16. sajand) Renessanss ehk taassünniajastu Euroopas. Euroopas hakkasid majanduselus toimuma muutused, Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised, huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teinetesiest eralduma. Uudsetest pillidest võesti kasutusele lauto, klavessiin ja klavikord

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3

Ballett

Ajastute võrdlev tabel

AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud

MUUSIKA AJALUGU - tabel

Harmooniat rikastasid Prantsusmaal. Manuel de Falla (1876-1946) mitmesugused helilaadid (pentatoonika, täistoonhelilaadid jt). Ottorino Respighi (1879-1936) Vormiosade piirid hägustusid (vabalt voolav vorm). Eelistati programmilis muusikat. NEOKLASSITSIM Igo Stravinski (1882-1971) Tunti huvivarasemati stiilide (barokk, renessanss ja klassitsism) vastu.Loobuti Tekkis 1920. aastatel Balletid ja 1920. aastate romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Lihtsustusid Euroopas looming harmoonia ja orkestratsioon. Meloodiline joonis ja vorm olid klassikaliselt Paul Hindemith (1895-1963) väljapeetud. Sageli kasutati polürütmikat ja polütonaalsust.