Keskaeg ja filosoofid (0)

Filosoofia arvestus 11. klass

Lõpus lõi William Ockham kahe tõe teooria, mille kohaselt filosoofia tegeleb loomulike asjadega ja tugineb mõistusele ja teoloogia tegeleb üleloomulike asjadega ja põhineb ilmutusel. Renessansiajal hakati seda nimetama õpetuseks kahest raamatust, milleks olid Piible ja loodus. Piibel annab kõlbluse ja Looduse raamat teaduse ning filosoofia tõed. Kuna loodus oli Jumala loodud, siis peeti mõlemat raamatut tema looduks. Keskajal ei arendanud filosoofiat mitte elukutselised filosoofid, vaid teoloogid ja mungad. Kui sellist liitu poleks olnud, oleks filosoofia ilmselt sellel ajastul üldse kõrvale jäänud, sest valitses ju kristlik mõte. 2.Retrospektiivsus valitses veendumus, et mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam ja mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede kogumikuks, mis on inimesele antud igaveseks ajaks. Eksgeedid mõtestasid piiblitõdesid lahti. Mida varasem eksgeet, seda tõesem

Filosoofia eksami konspekt 2011

koht. Analüütiline filosoofia kui õpetus Analüütiliseks filosoofiaks on nimetatud õpetustest kõige sagedamini loogilist positivismi ja loogilist atomismi. Samuti võidakse analüütilise filosoofia all mõista tavakeelefilosoofiat, terve mõistuse filosoofiat või mingit nende kahe sulamit. Analüütiline filosoofia kui meetod Analüütilise filosoofia meetod on teatav üldine lähenemine filosoofiale. Algaegadel tegelesid analüütilised filosoofid loogilise analüüsiga, praegu aga rõhutatakse selget ja täpset lähenemist ning pannakse rõhku argumentidele ja tõenditele, kahemõttelisuse vältimisele ning detailide arvessevõtmisele. Seetõttu on paljude filosoofia teemade puhul saanud võimalikuks spetsialiseerumine ja täppistöö. Filosoofilised kirjutised nõuavad lugejalt rohkem ettevalmistust kui varem. On ka leitud, et analüütilisel filosoofial on seetõttu vähe öelda lugejatele, kes otsivad vastust

Keskaja filosoofia

koguduse, pühendudes õppimisele ja palvele. · Usk ja mõtlemine · Hiljem valitakse presbüüteriks ja lõpuks Hippo · Usk ja mõtlemine ei ole vastukäivad vaid Regiuse piiskopiks. harmoniseeruvad suurused. · Suri 430 aastal kui vandaalid piirasid Geiserichi · Samas ei ole nad ka võrdväärsed. juhtimisel linna. · Filosoofid otsivad tõde aga nad ei leia seda. Nad · Pühakuna tunnevad eesmärki, kuid ei tunne teed selleni. · Augustinuse austamine levis kiiresti. · Õnnelik elu... · Põrm viidi algul Sardiiniasse ja seal Paviasse. · Sest kindlasti tahame me kõik õnnelikult elada. · 28. augustil peetakse Augustinuse mälestuspäeva. Beate certes omnes vivere volumus.

Eksamimaterjal - filosoofia

Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma lõpp

Filosoofia konspekt

FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust

Filosoofia eksami spikker 2.

jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). Augusté Comté'i positiivism. Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857) pani aluse positivismile (ld positivus 'positiivne'). Positivism hindab väga kõrgelt teadusi. Filosoofia ei ole teaduste kuningas, vaid hoopis teener; filosoofia uurimisaineks on teadus. Kunagi juurdlesid filosoofid kõige üle maailmas. XIX sajandiks oli aga kõrvuti filosoofiaga tekkinud terve rida teadusi ning uute teaduste kujunemine jätkub ka edaspidi. Positivismi seisukohalt on endine filosoofia kuningas Lear'i sarnane, kes jagas kogu oma varanduse lastele ning kes siis heideti kui kerjus tänavale: vana tüüpi filosoofidel pole pärast teaduste väljakujunemist enam midagi uurida. Uue ajastu

Filosoofia 12.klass konspekt

2) monoteism varasel keskajal oli päevakorras küsimus kuidas panna filosoofiat religiooni teenima "tõeline filosoofia on kristlik religioon" hilisel keskajal kujunes probleem kuidas filosoofiat religioonist lahutada W.Occam (1285-1345) A. Thomas (1225-1274) tähtsaim religioosne filosoof , tänapäevase katoliku kiriku ametliku ideoloogia autor Keskaegset filosoofiat isel. Fundamentaalne(põhjapanev) sõltuvus deoloogiast(usuteadus) Keskaja filosoofid olid enamasti mungad ja deoloogid Keskaja fil. Isel.: Retrospektiivsus minevikku suunatud, Traditsionaalsus mineviku pööratus "Mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam, aga mida algupärasem ja ehtsam seda tõesem" kõige tähtsam teadmiste allikas on piibel, selgitades piibli tõelise mõtte saame eksimatu vastuse kõigile küsimustele filosoofi ül oli selgitada piibli ja teiste pühade tekstide mõtteid, keskaja filosoofia eksekees, filosoofi - eksekeediks(seletaja)