Keskaeg eestis (4)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Üleminek muinasajast keskaega. Vana-Liivimaa valitsejad. Talurahva olukord

Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu.  2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või

Ajalugu

11

doc

Eestimaa keskaeg

ülestõus toimus? Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Kuidas olid ülestõusu sündmustega seotud Maasilinn ja Kuressaare? Saarlased pidid karistuseks ehitama Maasilinna linnuse. Ordumeister Burchard von Dreileben rajas Maasilinna pärast Jüriöö ülestõusu lõplikku mahasurumist 1345 aastal foogti korra keskuseks. Saarlaste hävitatud Pöide ordulinnuse asemele, kuid see koht jäi liiga kaugeks peavägedest ning loodi Kuressaare linnus. Kuida muutus seoses ülestõusuga Saksa ordu positsioon Eestis? 1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule. Millised olid ülestõusu tagajärjed Eesti rahvale? Halvendas eestlaste reaalset olukorda ja lülitas eestlased välja maa poliitilisest juhtimisest mitmeks sajandiks. Milline kirjandusteos ja kelle kirjutatud kajastab Jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi? "Tasuja" Eduard Bornhöhe · Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas.

Ajalugu

2

docx

Keskaeg eesti ajalugu

Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine ­ maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227.aasta Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp ­ 1558.aasta Liivi sõja algus. Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos 1227. aastat, mida loetakse Eesti Muistse Vabadusõja lõpuks. Selle sündmuse tagajärjel jagati Eesti ala maaisandate vahel, keda enne Jüriöö ülestõusu oli 4. Maaisandad jagasid osa oma valdusi läänimeestele e vasallidele. Vastutasuks kohustus vasall maaisandat ustavalt teenima, pidi maksma teokoormist eest

Ajalugu

13

docx

Ajalugu I kursus

Aidamees – pidas arvet Kodukariõigus – mõisniku õigus karistada tema maal elavad talupoegi ihunuhtlusega Sunnismaisuse kasv • talupoegade põgenemine • mõisnike kokkulepped: talupoeg või võlg Sunnismaisus – talupoegade liikumiskeeld, ei tohtinud elukohta vahetada mõisa piirest väljapoole Põgenenud talupoegade tagasiotsimiseks seati ametisse adra-ja haagikohtunikud 1507. a. Võeti maapäeva otsusega Eesti talupoegadelt relvakandmise õigus Pärisorjus Õiguslik olukord Eestis alates 16.sajandist 1. Puudus isiklik vabadus 1.1 võidi müüa, osta, vahetada, kinkida ..... 1.2. kodukariõigus 1.3. relvakandmise keeld 1.4. liikumispiirangud 2. Majanduslik vabadus 2.1. maa oli mõisniku omand 2.2. koormised – teoorjus Trääl ehk ori – võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik vabatalupoeg – kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Leidus kõige enam maaisandate isiklikes valdustes

10.klassi ajalugu

2

docx

Keskaeg eestis

RAHVAS PEALE ÜLESTÕUSU. · Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus, talupoja õigustega arvestati vähem. · Aadlikud asusid elama rohkem mõisatesse, sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu. · LääneEuroopas arenes manufaktuuritööstus ja linnad, suurenes vajadus teravilja järele, see toodi Liivimaalt (selle eest maksti head hinda, sest rehetares kuivatatud vili väga hea kvaliteediga) · 16. saj keskel Eestis ca 500 mõisa. · Tõsteti koormisi (et mõisate saaki suurendada, mida saaks müüa), talukoha eest rendi maksmisel tõusis esikohal teoorjus. Kümnis moodustas kuni ¼ viljasaagist. · 15. saj keskpaigast mindi üle loonusrendil raharendile. · Maarahva vastupanu: esitati kaebusi, ei täidetud koormisi, asuti elama mujale (piirialadelt mindi Venemaale, Soome ja Rootsi), mindi linnadesse. 15 saj hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma, ,,mees või võlg" põhimõte.

Ajalugu

1

docx

Keskaeg

leping, millega Eestimaa tagastati Taanile, 1343 ­ jüriöö ülestõus, mis lõppes eesti hertsogkonna müümisega Saksa ordule 1346 ­ taani kuningas loovutas oma valdused saksa ordu kõrgmeistrile, 1525 ­ esimene eesti keelne trükis, 1535 ­ wanradt koelli luterlik katekistmus, 1523 ­ usupuhastus jõudis liivimaale, 1517 ­ usupuhastuse algatamine martin lutheri poolt, 1227 ­ 1558 / 1561 ­ eesti keskaeg, 1242 ­ sakslaste ja novgorodlaste vahel, kus vürst Aleksandri eestvedamisel peatati lääne rüütlite ittatung ja kindlustati ortodoksi kiriku positsiooni Loode-Venemaal, 1421 ­ alustati Liivimaa maapäevade pidamisega, walter von plettenberg ­ liivimaa meister, kes sõlmis 1503a vaherahu venelastega, balthasar russow ­ tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor, simon wanradt ­ tallinna niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja, johann koell ­ tallinna

Ajalugu

2

doc

Keskaja mõisted ja kordamisküsimused

Maaisand- maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen- maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Maavabad- olid vabad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupoeg- talupojad, kes olid end osaliselt või kõigist adratalupoegade koormisest taha eest lahti ostnud. Üksjalg- talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. Adratalupoeg- talupojad, kes pidid maaisandale või tema läänimeestele andameid maksma või kandma teokoormisi. Vabadik- maata või vähese maaga, põhhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis- maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga. Hinnus- kõik kindlaks

Ajalugu

4

docx

Kordamisküsimused: Eesti keskaeg

(mõisted: Toomkapiitel, toomkirik, piiskop, kihelkond) Vana-Liivimaal oli valitsevaks katoliku kirik. Tekkisid kirikukihelkonnad (umbes 90). Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik, mille juurde kuulus ka toomkool. Piiskopid olid nii maaisandad kui ka kristlikut maailmapildi kandjad/levitajad. Piiskopi nõukogu nimetati toomkapiitliks, mis koosnes toomhärradest ja osales piiskopkonna valitsemisel. 11. Nimeta keskaegsed kerjusmungaordud, kes tegutsesid Eestis. Nimeta nende poolt rajatud kloostreid? Milles seisnes vaimulike mungaordude tegevus. Kerjusmungaordud olid avatud linlastele. Põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, neil oli hea suhe kohalike talupoegadega ning neil polnud suuri maavaldusi. Nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist. Eesti tegutses 2 kerjusmungaordut: Dominiiklased ­ kloostrid Tartus ja Tallinnas; Frantsisklased ­ Tartus, Viljandis ja Rakveres.

Ajalugu

Kommentaarid (4)