Keskaeg eestis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Keskaegne Eesti

Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja ­ Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond ­ saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond ­ muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik ­ peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja ­ Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed

Ajalugu

4

odt

Keskaeg, läänistamine, kaubandus

* kaitsma kohtus * ülal pidama (maad andma) * kaitsma vasalli maavaldust ja vara 7. Talupoja kohustused isanda ees * koormiste kandmine * renti maksma * tegema teotööd isanda majapidamises e mõisas * olid sunnismaised ­ ei võinud elukohta vahetada ilma isanda loata * kui isandal oli põld, siis pidid nad seda harima * andma loonusrenti 8. 13. ja 14. sajandil toimus kaubavahetus põhiliselt kahel alal: Vahemere piirkonnas ja Põhja- ning Läänemerel. Ekspordiartiklid Eestis: 1.TERAVILI (Pärnu) 2.Kala, ehitus-ja hauakivid, karusnahk, lina, hülgerasv. Lääs->Ida: 1.Sool 2.Kalev, lõuend, heeringas 3.Vein, õlu, vürtsid Ida->Lääs: 1.Vaha, rasv 2.Mesi, kanep 3.Tökat, karusnahk, lina Eesti linnade väliskaubanduslik tähtsus seisnes nende soodsas asendis Lääne-Euroopa ja Venemaa- vahelistel kaubateedel. Hansa Liidu õitseaeg: 12.-16. sajand. Linnad Eestis: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu 9. Mõisted.

Ajalugu

13

docx

Ajalugu I kursus

Aidamees – pidas arvet Kodukariõigus – mõisniku õigus karistada tema maal elavad talupoegi ihunuhtlusega Sunnismaisuse kasv • talupoegade põgenemine • mõisnike kokkulepped: talupoeg või võlg Sunnismaisus – talupoegade liikumiskeeld, ei tohtinud elukohta vahetada mõisa piirest väljapoole Põgenenud talupoegade tagasiotsimiseks seati ametisse adra-ja haagikohtunikud 1507. a. Võeti maapäeva otsusega Eesti talupoegadelt relvakandmise õigus Pärisorjus Õiguslik olukord Eestis alates 16.sajandist 1. Puudus isiklik vabadus 1.1 võidi müüa, osta, vahetada, kinkida ..... 1.2. kodukariõigus 1.3. relvakandmise keeld 1.4. liikumispiirangud 2. Majanduslik vabadus 2.1. maa oli mõisniku omand 2.2. koormised – teoorjus Trääl ehk ori – võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik vabatalupoeg – kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Leidus kõige enam maaisandate isiklikes valdustes

10.klassi ajalugu

11

docx

Konspekt muistse Eesti kohta

ehitamine, teotöö • Talupojad 13.saj vabad - käisid sõjakäigul • Enim adratalupoegi (1-2 adramaad) • Niguliste tiibaltar - Bernt Notke • Michel Sittow • I eestikeelse katekismuse koostajad - Wanradt - Koell • Rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri - skraa • Kõrgeim vaimulike kolleegium, toomkiriku juures - toomkool • Kindlaksmääratud suurusega naturaalmaks - hinnas • Feodaalse killustumise ajajärk Eestis - ? • Käsitööliste organisatsioon keskaja linnas - tsunft • Linnade õigusliku korralduse alus - linnaõigus • Piiskopkonna peakirik - toomkirik • Väikeste riikide sõltumatu valitseja - maaisand

10.klassi ajalugu

11

doc

Eestimaa keskaeg

ülestõus toimus? Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Kuidas olid ülestõusu sündmustega seotud Maasilinn ja Kuressaare? Saarlased pidid karistuseks ehitama Maasilinna linnuse. Ordumeister Burchard von Dreileben rajas Maasilinna pärast Jüriöö ülestõusu lõplikku mahasurumist 1345 aastal foogti korra keskuseks. Saarlaste hävitatud Pöide ordulinnuse asemele, kuid see koht jäi liiga kaugeks peavägedest ning loodi Kuressaare linnus. Kuida muutus seoses ülestõusuga Saksa ordu positsioon Eestis? 1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule. Millised olid ülestõusu tagajärjed Eesti rahvale? Halvendas eestlaste reaalset olukorda ja lülitas eestlased välja maa poliitilisest juhtimisest mitmeks sajandiks. Milline kirjandusteos ja kelle kirjutatud kajastab Jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi? "Tasuja" Eduard Bornhöhe · Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas.

Ajalugu

7

doc

Talurahvas keskajal, Liivi sõda

muistses vabadusvõitluses olid nende jumalad jäänud alla ristiusu jumalatele, siis tuleb uskuma hakata kristlaste Jumalat. Tsistertslased Dominiiklased Frantsisklased Asutamisaeg 1098. aasta Asutati 1215. a Asutati 1210.a Eestisse 1229. a Eestisse 1241.a Asukohad Eestis Tallinn, Tartu, Lihula Tallinn, Tartu, Narva Tartu, Rakvere, Viljandi Riietus Hall mungarüü Valge rüü, must Hall mungarüü kapuutsiga mantel Tegevused, eesmärgid Kloostrielu reformimine, Inkvisitsiooni teostamine, Ristiusu tõdede õpetamine

Ajalugu

7

doc

Eesti keskaeg

Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 ­ Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a

Ajalugu

7

doc

Keskaeg Eestis

Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Otepää linnuse alla pidid ugalased ja sakslased alla andma eestlastele ja venelastele ning sakslased pidid lahkuma Eestist. Eestlased plaanisid minna Riiat ründama, selleks asus Lembitu vägesid koondama. Vastased asusid samuti tööle. 1217. toimus Madisepäeva lahing Viljandi lähedal ning lõppes eestlaste allajäämisega. Langesid Lembitu, Kaupo ja teisedki eesti vanemad. 1219. sekkus Taani kuningas Valdemar II, eesmärgiga Eestis kanda kinnitada. Võidukas lahing Tallinna all, ehitati Tallina kivilinnus ja määras Eestimaale asehalduri. Taani ja Saksa preestrite vahel võitlus ­ Taani ja Riia kiriku valduste piir. 1220. sügiseks taanlaste käes Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. 1220. rajas Rootsi kuningas tugipunkti Lihulasse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Saarlased lõid rootslaste väed puruks. 1222. Taani vägi Saaremaal, kuningas lahkus hakkasid saarlased tegutsema

Ajalugu

Kommentaarid (0)