·Essex- hakkas kujunema 500. a paiku. Esimene teadaolev valitseja oli Ricola. Essexi piirkonda jäi ka Londoni linn, aga linna ja riigi areng oli täiesti erinev. ·East- Anglia( Ida- Anglia) - aastal 520 rajas riigi Wuffa. ·Wessex- aastal 519 pani riigile aluse Cerdic. ·Mercia- algust loetakse 600. a , aga esimene teadaolev valitseja Cearl ilmub allikatesse 606. ·Northumbria- Põhjapoolseim riik, kujunes kahe väiksema riigi Bernicia ja Deira liitumisel. Otsetõlkes tähendab Northumbria ala Humberi jõest põhja pool. Esimesed kolm valitsejat olid Edwin, Oswald ja Oswy. Tänu pühale Bedale on Northumbria sisearengust kena ülevaade. Oli 7. saj Britannia tugevaim riigike. 6.-7. saj põhiline suurem poliitiline areng on see, et väikesed riigid sulanduvad kolmeks suuremaks Northumbriaks, Wessexiks ja Merciaks ( juhiksin siiski tähelepanu sellele, et erinevates allikates, mida kasutasin oli erinevalt märgitud. Mõnes väitis, et eelmainitud riigid tõusid esile ja mõnes, et
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada.
kodusõjad. Frangi riigi kirik allus kuningale, mitte paavstile. 7. sajandil said majordoomused tegeliku võimu riigis. Viimane Meroving kõrvaldati troonilt 751. Majordoomused. Algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud. Hiljem suurmaapidaja aj oma piirkonna ülikkonna juht. Võim kuningate üle koondus nende kätte. 687 sai Pippin Herstalist ainsaks majordoomuseks kogu Frangi riigis, isegi kui kuningaid oli rohkem. Karolingid oli frankide dünastia, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687-714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Karl Martell (714-741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti Karoling Pippin Lühike Frangi kuningaks. Pärast Frangi riigi jaotamist 843 püsisid Karolingid võimul: Itaalias aastani 905, Saksamaal aastani 911 ja Prantsusmaal aastani 987. Poitiers' lahing 732 Frangi väed majordoomus Karl Martelli juhtimisel purustasid
valitses Itaaliat üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri. Theoderich Suur Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis, kus teda hoiti 10 aastat pantvangis, imbus tugevasti läbi rooma kultuurist. Päris isa trooni 475. aastal. Aastal 489 tungis Theoderich idagootide eesotsas Itaaliasse, kus võitles germaanlase Odoakeriga. Odoakeri tapmise järel sai Itaalia ainuvalitsejaks. Üritas sulatada roomlased ja barbarid üheks rahvaks. Näitas üles suurt sallivust katoliikluse suhtes. Toetas antiikpärandi säilitamist ning püüdis lahus hoida ka roomalsi ja idagoote, keelates nendevahelised abielud. Suutis peatada ka frankide ekspansiooni lõunasse, sõlmides selleks liidu läänegootidega
Ribemonti jagamine nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast seda tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Saksase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Armulfi kandsid keisritiitlit ainult väksed itaalia kuninga ning tiitel kadus 924. Sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega. VÄLISINVANSIOONIE AJAJÄRK: VIIKINGITE RÜÜSTERETKED (800-1050): mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima. Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Viikingid jõudsid Islandile, Põhja-Ameerikasse, Gröönimaale, Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt, korduvalt tungiti Pariisini
üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri. Theoderich Suur Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis, kus teda hoiti 10 aastat pantvangis, imbus tugevasti läbi rooma kultuurist. Päris isa trooni 475. aastal. Aastal 489 tungis Theoderich idagootide eesotsas Itaaliasse, kus võitles germaanlase Odoakeriga. Odoakeri tapmise järel sai Itaalia ainuvalitsejaks. Üritas sulatada roomlased ja barbarid üheks rahvaks. Näitas üles suurt sallivust katoliikluse suhtes. Toetas antiikpärandi säilitamist ning püüdis lahus hoida ka roomalsi ja idagoote, keelates nendevahelised abielud. Suutis peatada ka frankide ekspansiooni lõunasse, sõlmides selleks liidu läänegootidega
väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13. saj 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14. saj 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15. saj 1455-1485 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16. saj 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17. saj 1603 Inglismaal tõusis troonile soti-päritolu James I Stuartite dünastiast. 1642-1649 kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel.
väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13.saj · 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. · 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14.saj · 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15.saj · 1455-1487 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16.saj · 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. · 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). · 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17.saj · 1603 Inglismaal tõusis troonile soti-päritolu James I Stuartite dünastiast. · 1642-1649 kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel.
ANJOU KRAHV HENRY 1133-1189 Anjou krahv Henry sai Henry II nime all 1154. aastal esimeseks Plantageneti soost Inglise kuningaks. Temast sai üks oma aja võimsamaid Euroopa valitsejaid. Anjou krahv Henry oli William Vallutaja lapselaps. Tema ema Matilda oli Püha Rooma riigi keisri Heinrich V lesk, keiser ise oli surnud 1125. aastal. Matilda oli Inglise kuninga Henry I tütar, kelle kuningas oli määranud pärast poegade surma oma pärijaks. Henry I soovis oma võimu Normandias tugevdada ning lasi 1128. aastal Matildal Anjou krahvi Geoffroiga Prantsusmaal abielluda. 1127. aastaks oli Henry sundinud aadlikke Matildat Inglismaa ja Normandia troonipärijana tunnustama, kuid aadlikud olid pahased, et Matilda oli abiellunud Prantsuse kuningakotta. Kui Henry 1135. aastal suri, tekkisid selles küsimuses
· 2. saj. ehitati Hadrianuse müür · Järgmine keiser A.Pius lasi ehitada uue müüri 100km põhja poole · 5. sajand Rooma väed taandusid ja algas germaani võimude massiline sissetung 3)germaanlased: · germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid(sealt nimi anglosaksid) · 7. saj. olid germaanid vallutand põhja-britannia(inglismaa) · 9. saj. kujunes välja kõige mõjukam anglosaksi kuningriik- Wessex · 829.a. ühendas Wessexi valitseja Egbert kogu anglosakside maa Inglise kuningriigiks 4)viikingite rüüsteretked: · 8. saj alates hakkasid taanlased inglismaale rüüsteretki korraldama · 9. saj pani kuningas Alfred seisma taanlaste edasitungi- nõustus maksma taanile makse · Taanlastele jäänud kaguosas hakkas kehtima taani õigus(s.t. see ala allus taani kuningale)
KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir
William Vallutaja. 1066.a. puhkesid võitlused Inglismaa kuningatrooni pärast. Võimule üritasid saada: Harold Godwinson Hertsog Guillaume Harald III (Norra kuningas) William Vallutaja ehk William Sohilaps. Normandia hertsog- Guillaume II- soovis saada Inglise troonile. 1066.a. krooniti ametlikult kunungaks Harold Godwinson- Harold II. Guillaume oli Normandia hertsog(võis olla Edwardi sohilaps) 1066a.a maabus ta Lõuna-Inglismaal ja otsustas endale trooni nõudma hakata(abiks Harald III- Norra kuningas) Hastingsi lahing. 14. oktoobril 1066.a. toimus Hastingsi lähedal lahing, mille William võitis. William vallutas Londoni ja ta kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja nime all. Inglismaa vallutamine. Normannide vallutust 1066.a. on kujutatud Bayeux' vaibal. Vaibal on kujutatud u. 1500 inimest, põhitähelepanu on Hatingsi lahingul. Legendi järdi tikkis selle vaiba Williami naine. Vaip pärit 11.saj lõpp 12saj algul.
Valitses maad karmilt ja pani aluse keskvõimule. Henry II: Inglise kuningas. Pani aluse Plantageneti dünastiale. Korraldas valitsemist kohtadel, tugevdas kohtuvõimu. Püüdes allutada endale kirikuvõimu sattus ta vastuollu Thomas Becketiga, kes jäi oma veendumudtele kindlaks. Kuninga rüütlid tapsid ta sõnade peale Becketi. Pärast tema surma langes ta masendusse. Thomas Becket: Canterbury peapiiskop, kes sattus vastuollu Henry II-ga. Kuninga rüütlid tapsid ta otse altari ees. Kuulutati pühakuks. Wat Tyler: 1382.a. Inglismaal puhkenud sõja eesotsas olnud käsitööline. Kuningas nõustus läbirääkimistega, nende ajal Tyler tapeti. Jeanne d´Arc: sai jumaliku ilmutuse päästa isamaa. Ta juhtimisel saavutati palju võite. Langes 1430.a. Burgundlaste kätte vangi, müüsid ta inglastele maha. Ta põletati tuleriidal. Richard III: Inglismaa valitseja, Yorki suguvõsa viimane valitseja
Ajalugu §19-19 Mõisted ja isikud Patt Halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. Paradiis - Taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased. Põrgu Kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- Eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid. Reliikviad Pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimane kohtupäev Kõik surnud tõusevad haudadest ja astuvad Jumala karmi, ent õigalse kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki ja kellele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Canossas käimine - Kardinal Kõrgvaimulikud, kes valivad enda seast järgmise paavsti Kirikukümnis Kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist. Kirikulõhe Kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas seni ühtse k
mõjukamaid naisi, kes lisaks suurte maa- alade edukale valitsemisele käis ka Ristisõjas, abiellus omal valikul teist korda ning osales aktiivselt majanduses ja poliitikas. Tundmatu autor, teadmata aasta Ülevaade antud isiku eluloost: Ajatelg Lapsepõlv 1122 - Rooma keisririigi valitseja Eleanor sündis 1122. aastal Akvitaania hertsog Henry V ja paavst Calixtus II William X ja tema naise Aenori perre, kus kolmest sõlmisid Wormsi konkordaadi lapsest oli ta vanim. Kuna pere ainus poeg William 1125 - Saksimaa hertsog Lothar III suri noorelt, oli Eleanor troonipärijusjärjestuses von Supplinburg valiti Saksa-Rooma esimene. Pärast isa surma 1137. aastal saigi impeeriumi keisriks Eleanorist Akvitaania hertsoginna. Samal aastal 1125-1127 - Jingkangi intsident:
Pärast Hippo Regiuse vallutamist asusid vandaalid Tunise ümbruskonda ja 435 a. Tunnustas Rooma neid föderaatidena. 438 a. Pärast Kartaago hõivamist tunnustavad roomlased vandaalide vallatud maad nende suveräänse valdusena. Sellest sai 1. Germaanlaste asutatud riik Lääne-Rooma riigi aladel Rooma maaomanikud aeti minema. Geise-Rich kehtestab riigis troonijärgluse senioraadi printsiibil, mis asendab senise germaanlaste pärimiskorra: vana- pärib trooni. Vandaalide laevastik valitses Vahemere lääneosa; see mõjus Roomale survena, sest sõltuti Aafrikast sisseveetavast teraviljast. 474 a. Tunnistas Rooma Aafrika provintsi vallutamist keiser Zenon. 455a. vallutasid vandaalid Rooma. Nad ei hävitnud mitte lihtsalt kunstiväärtusi (vandalism), vaid rüüstasid süstemaatiliselt.Geiserichi surma järel nõrgenes riik aadli ja kuninga vahelises võitluses ning tekkisid relvastatud vastuolud. 534 535 a
238.aastal. peamiseks frankide varasemat ajalugu kirjeldanud kroonikuks oli 6. Saj elanud Tours'i piiskop Gregorius, kelle järgi jagunesid frangid kaheks suureks koosluseks: saali frankides ja ripuaari frankideks. 253.aastal tungis frankide ja alemandide hõimulitt üle Gallia piiri ning 3 saj lõpuks olid frnagid asunud Reini Rooma-poolsele kaldale. 5 sajandi lõpul ja 6 saj algul, kui kuningaks oli Chlodovech Merovechi sugukonnast (481-511), kelle järgi sai nime ka Merovingide dünastia, haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Frankide oluline ajaloo pöördepunkt, mis ka Chlodovech I võimu märkimisväärselt kindlustas, oli ristiusu vastuvõtmine 496.aastal. chlodovech võttis ristiusu vastu katoliikluse vormis. See andis talle hea ettekäände alustada sõda ariaanlastest naaberhõimude, burgundide ja läänegootie vastu. Oma võimu tugevdamisel ei valinud ta vahendeid ja ei pidanud kinni kokkulepetest, kuid ikka toetasid teda kõrgemad vaimulikud. Gregorius on
1. Peeter I ehk Peeter Suur, Venemaa tsaar (1672- 1725) Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse (et.wikipedia.org). Oma peamiseks eesmärgiks pidas ta Venemaa rahvusvahelise seisundi kindlustamist, väljapääsu saamist Mustale merele ja ligipääsu rajamist Läänemerele (www.rusistica.eu). 1.1 Dünastia Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses Venemaal aastail 1613–1917. Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi valitsejate dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini. Pilt 1: Romanovite dünastia vapp. Mihhail I Fjodorovitš Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal (Beazley 2002:252). Juba 16. sajandil tekitas isevalitsusliku riigikorra kujunemine Venemaal konflikte tsaari ja õigeusu kiriku vahel
perekonnaelu. Abiellus Hispaania printsessi Katariinaga, et parandada suhteid, kes oli 6 aastat vanem. Reformatsioon supremaatikaakt, millega kuulutas parlament 1534. aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Selle peapiiskopiks määras Henri 5 Thomas Cranmeri. Rekatoliseerimise katse Henri 8 suri 1547. aastal, päris trooni tema ja Jane Seymouri poeg Edward 6, kes oli alles laps. 1553 aastal ta suri j9jg troonile sai Henry ja Aragoni Katariina tütar Mary 1 (1553-1558), kes oli katoliiklane. 1554 aastal Kenti krahvkonna aadlik Thomas Wyatti juhtimisel tõusis ülestõus, millega püüti Mary kukutada, kuid nurjus. Hoiatuseks pandi igalepoole teibasse päid ning linna ehtis keha 4 osa ning väravates ees olid võllapuud, sealt sai lisanime Verine.
iiri, gaeli e soti, mänksi, kõmri e uelsi, korni ja bretooni keeled 9.saj tõusis esile Wessexi kuningriik 829 Wessexi kuningas Egbert Inglise kuningriik ristiusustamine 6.-7.saj II pool (Iiri mungad) 8.saj normannide rüüsteretked: 9.saj lõpul pidi kuningas Alfred loovutama Kagu-Inglismaa Taani ja Alfredi õigus 10.saj uued retked 1016 alistati kogu Inglismaa (kuningas Knud (suri 1035): Taani, Norra Inglismaa) ühendus lagunes Inglismaal Edward Usutunnistaja 1042-1066 Normandlaste võim 1066 Hastingsi lahing 14.okt Normandia hertsogi William I'ga (=William Vallutaja) prantslaste mõju kultuurile, keelele; prantsuse parunid ja ametnikud 6. Viikingid 800-1050 (viikingid, taanlased, normannid, varjaagid, paganad) Skandinaavia kaupmehed ja sõdalased
Läänetee- Viikingid Inglismaal- · 835 rüüsteretked kenti ümbruses · 871 Wessexi kuningas Alfred sõlmis viikingitega vaherahu- danegeld; Danelaw ala · Norra viikingite retked 10. sajandi lõpus, jätkusid taanalste retked · Knut Suur (1016-1035) Inglismaa, Taani, norra ja Rootsi kuningas - Pärast Knudi surma ühendus lagunes, Inglismaa troonile Edward Usutunnistaja - 1066 suri Edward Usutunnistaja, trooni haaras Harold Godswin - 1066 Nomandia Guillaume (William vallutaja) Hastingsi lahing Viikingite ühiskond- · Väljakujunenud maakonnad ja hõimude ühendused nt svealased ja götalased · Enamik skandilaavalasi olid vabad inimesed · Tähtsaid asju otsustasid taluperemehed ehk bondid · Lihtbondide seast hakkasid esile kerkima hõimujuhid ehk konungid Ühiskonna jaotus tähtsuselt kahanevalt 1. Hõimujuht ja tema naine (naisel on suur tähtsus) 2
reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt, sh valitsemine, poliitika ja majanduslik vöim SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJ LÖPUL 16. SAJ ALGUL Friedrich III Habsburg Saksamaa valitseja 1440-1493 Maximilian I Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga Karl V Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556. Tema ajal toimus Saksa reformatsioon, on Habsburgi dünastia silmapaistvaim esindaja. Ta sai isa poolt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania (sh Löuna-Itaalia ja koloniaalvaldused Ladina-Ameerikas) troonipärijaks. Paavstiriigi ümberolemine tekitas pingeid ilmaliku ja vaimuliku vöimu vahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. 1521. aastal vallutasid türklased Bergradi, 1526. aastal (Buda)pesti ja jöudsid 1529. aastal Viini alla
· Bretoonikeelset kirjandust on säilinud 14. sajandist, kuid vanim muusikaga seotud ürik on 1839. aastal avaldatud "Barzaz-Breizh" mahukas kogumik rahvalaule ja luulet. b) Sellest etapist on Inglismaa ajalukku jäänud ka legendaarne kuningas Art(h)ur. Uuri järele, kes ta oli keltide või germaani hõimude esindaja ning millega ta ajalukku on läinud (eestikeelsetest materjalidest ei pruugi seda Internetist olla lihtne leida). c) Tasapisi hakkasid anglosakside kuningriigid (nt Wessex, Essex, Sussex, Kent jt) liituma, nii kujuneski Anglia ehk Inglismaa. 6. Viikingite rüüsteretked a) Anglosakside kuningriigid hakkasid tegema koostööd alles siis, kui neid ähvardas hädaoht väljastpoolt: taas jõudsid Inglismaa aladele võõrvallutajad viikingid. Viikingite hiilgeaeg oli 9.-11. sajand; just Norrast ja Taanist pärit viikingid hakkasid rüüstama Lääne-Euroopa rannikualasid sh ka Ida-Inglismaa rannikut.
kes kuulutas Zürichi paavstist sõltumatuks, hukkus hiljem kodusõjas · Johann Calvin Zwingli mõtete edasiarendaja (uskus predestinatsiooni ehk ettemääratsse osad on määratud õndsaks saama, inimese elus tehtavad otsused ei mõjuta tema õndaks saamist) · Kalvinistide iseloomustus vt IÜK III ptk 2 (puritaanid) · Kalvinismi kritiseerijaid saadeti tuleriidale INGLIMAA (võimul Tudorid, Henry VII ajal toimus kuningavõimu tugevnemine, loodi kuningast sõltuv Tähekoda(Star Chamber), kapitalistlike suhete areng 16. saj-l, manufaktuuride teke, lambavillapuuduse tõttu kalevitööstuses lambakasvatuse laienemine ja tarastamine, sellest tulenevalt pauperiseerumine ehk inimeste, eriti talupoegade vaesumine): · John Wyclif tõlki 14. saj piibli, taunis pühakute kummardamist ja indulgentside müümist
Robert Carey perekond. Viie-aastaselt võeti talle koduõpetajaks Thomas Murray. Kuueaastaselt pidi Charles hakkama oma tegemistest isale kirjutama. Ta kasvatati üles protestandina, kuid kuna ta ema huvitus katoliiklusest, kandusid need huvid üle ka Charlesile. Kümneaastaselt osales ta juba usudispuutidel, tema religioosseks suunajaks sai mõõdukas presbüterlane James Fullerton. Charlesi eest hoolitses ka tema sügavalt protestantlik vend Henry. Henry oli ka Walesi prints. 1612. aastal suri ta ootamatult ja see oli Charlesile ja ka tema isale suur löök. Charles kuulutati Walesi printsiks alles 1616. aastal. Kuningal polnud varem selle tseremoonia jaoks piisavalt raha ning ta oli masenduses oma vanema poja Henry surmast. Pärast Henry surma võttis James Charlesi ideoloogilise suunamise enda kätte ning ka Charlesist sai veendunud absolutismi pooldaja. 2 ASTUMINE POLIITIKASSE
Ta laseb ideaalsest riigist jutustada ühel merereisilt tagasi jõudnud genovalasel. Riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd ja kõigile antakse vastavalt nende vajadustele, valitseja valib rahvas, mehed ja naised võrdsed. Filosoofina avaldas traktaadi ,,Meeltega tõestatud filosoofia" suunatud skolastika vastu. Võttis osa Hispaania võimu vastasest võitlusest. · Humanistid olid teadlased ja haritlased, kes lõid uue ilmaliku maailmavaate. THOMAS MORE · Henry VIII õukona kirjanik. · ,,UTOOPIA" utopist. Täiuslik riik, pere, ühiskond Utooplased ja mitteutooplased, rahumeelsus. Jõukuse aluseks on töö, töö, töö. Eraomandiõigus puudub. 29. RENESASSKUNST · Lähtusid antiikkunstist · Inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku ARHITEKTUUR · Ei pürgitud kõrgustesse. Vertikaal- ja horisontaaljoones olid tasakaalus. Sümeetriataotlus- uksed paigutati täpselt fassaadi keskele.
.............................7 8.Pildid....................................................................................................................................8 9.Kokkuvõtteks..................................................................................................................... 13 10.Kasutatud kirjandus..........................................................................................................14 Henry VIII 1. Sissejuhatuseks Henry VIII on sündinud 28.juunil 1941 ja suri 28.jaanuaril 1547. Ta oli pärit Tudorite dünastiast, mis valitses Inglismaad aastatel 1485-1603. 1509-1547 oli Henry Inglismaa ja Iirimaa kuningas. Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel väga tihedalt seotud. Samas oli ta ka riigijuhtimise teistes valdkondades suhteliselt edukas, pidas tihti sõdu ning püüdis oma varandust pidevalt kasvatada
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid rauda tootma. Metallide kasutamine v�
Inglise kodusõda Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 16421651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Sotimaale, Iirimaale ja Walesi. Mõnikord peetakse Inglise kodusõja alguseks ka 1639. või 1640. aastat, mil kuningas Charles I-l tekkisid vastuolud sotlastega ja kutsuti kokku nn Pikk parlament. Kodusõja lõpuks on loetud ka 1649. aastat, kui Charles I hukati või 1652. aastat, mil Oliver Cromwell vallutas Iirimaa ning viimased rojalistid Sotimaal alistusid. Viimasel ajal jagatakse Inglise kodusõda tihti kolmeks eraldi sõjaks või vähemalt etapiks: esimene (16421646) ja teine (1647/16481649) toimusid kuningas Charles I ja parlamendi vahel ning kolmas (16491651/1652) Charles II toetajate ja parlamendi vahel. Paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal (16411652, nn Kaheteistaastane sõda) ja Sotimaal (Esimene piiskoppide sõda 1639, Teine
Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust, tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Jumalateenistus pidi olema lihtne. Vähendati pühade arvu. Loodi koguduste võrk, mida juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Keelas phapäeviti ära laulud, mängud ja muu meelelahutuse, selle asemel pidi pühenduma usule(käima kirikus, lugema usuraamatuid). Loobuda tuli erksavärvilisest rõivastusest ja ehetest. Anglikaani kirik Anglikaani kirik on kolmas protestantliku kiriku haru. Troonil oli Henry VII Tudor, peale teda sai võimule Henry VIII, kes pani aluse anglikaani kirikule. 1534-Supremaadi akt, võetakse vastu anglikaani usk, kiriku peaks sai kuningas. See tähendas, et löödakse lahku Roomakatoliku kirikust. Muud põhimõtted jäid samaks. Thomas Cranmer sai kirikupeaks. Reformatsiooni aitas läbi viia Thomas Cromwell. Kuningas sai kiriku varad endale ja sai rikkaks. Mungad tehi töölisteks. Kloostrimaad kingiti ära ja müüdi
Toimus ka vaimulike autoriteedi tõus, mis päädis ristiusu levitamisega Põhja-Euroopas: Briti saared, Germaania. Algas ulatuslik kloostrite rajamine. Frangi riigile pandi alus 5. saj. Chlodovechi poolt. 6. saj. Frangi riigi esimene õitseng, mis siiski killustus sajandi lõpul. Riigi killustumine 7. saj.: Neustria, Austraasia, Akvitaania. Riigi taasühendamine 7. saj. Lõpul (687) majordoomuse Pippin Keskmine poolt. Valitseva Merovingide dünastia hääbumine. De facto valitsesid riiki karolingidest majordoomused. Karl Martell (714 – 741) tõrjus tagasi araablaste kallaletungi 732. Poitiers' lahingus. Karl Martell kujundas välja frangi ratsaväe, hakates vasallidele maid läänistama. Võib väita, et Karl Martell pani alguse keskaegsele feodaalkorrale. Martelli poeg Pippin Lühike (741 – 768) tugevad Frangi kuningate ja Rooma paavsti liitu seoses Itaalia keskosa andmisega paavsti ilmaliku võimu alla 754
kuulus aadelkonna hulka 58%, Poolas koguni 810% elanikkonnast. Üleminek alalisele palgasõjaväele võttis aadelkonnalt kui seisuselt senise elatusallika ning sundis astuma tsiviilteenistusse või siis tegelema ettevõtlusega. Viimane võimalus nõudis ka teatud mentaalse tõkke ületamist, kuna pikka aega ei loetud majandustegevust aadlile seisusekohaseks. Kiiremini õnnestus see Inglismaa aadlil. Suur osa normanni päritolu kõrgaadlist (nobility) langes Rooside sõjas või siis kaotas oma valdused sõjajärgsete konfiskeerimiste käigus. Varauusaja alguses esile tõusnud uusaadel (gentry) kohanes uute nõudmistega kiiremini ning sekkus agaralt majandustegevusse. Lõhe aadli ja kodanluse vahel jäi Inglismaal oluliselt väiksemaks kui mandri- Euroopas. Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes. Prantsusmaal eristati sünnipärast mõõga-aadlit
Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16. sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. Reformatsiooni mõjutasid tugevasti kuningas ja tema perekonnasuhted ning reformatsioon ei haaranud kohe algul rahvahulki, nagu see oli olnud Tsehhis, Saksamaal ja mitmel pool mujal. Peale 15. sajandi teisel poolel üle elatud Rooside sõda sai Inglismaal troonile Tudori dünastia, mille esimene kuningas Henry VII (1485-1509) asus tugevdama kuningavõimu. Kuna kuningavõimu tugevdamist toetasid nii laiad rahvakihid, sest sooviti laastavate kodusõdade lõppemist, kui ka parlament, siis ei tekkinud kuningal raskusi esitatud seaduste kinnitamisega. Henry VIII Henry VII poeg Henry VIII jätkas oma isa poliitikat kuningavõimu tugevdamisel ning saavutas sellise võimutäiuse, et võis hukata igaühe, kes julges talle vastu astuda. Enne kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
