Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 – 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika žanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel), olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule
Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt. Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal.
Kõik kommentaarid