Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keskaeg Eestis (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest see võis olla tingitud ?
  • Milline oli välispoliitiline olukord 16. sajandi esimesel poolel ?
  • Millisele väikeriigile kuulus ?
  • Millise sündmuse tulemusena ?
  • Millisele väikeriigile kuulus ?
  • Millise sündmuse tulemusena ?
 
Säutsu twitteris
KESKAEG
Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558)
Seda saab jagada veel kaheks pooleks:
esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343
Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000.
Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud . Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid.
Maa läks vallutajatele, eesti talupoeg ei olnud enam maa omanik vaid temast sai maa kasutaja. Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest uute maaisandate kätte. Samas uued maaisandad kohtumõistmise juures suuresti lähtusid eestlaste tavaõigusest. (tavaõigus - lähtuti nendest õigusnormidest, mis olid eestlaste seas aastate jooksul väljakujunenud, kuidas eestlased ise erinevaid süüasju lahendasid) KOhtus olid ka eestlasest õiguseleidja - hirsnik.
Keskaegne haldusjaotus
Keskaegset Eestit ja Lätit kutsutakse Vana Liivimaaks. Vana Liivimaal kujunes välja kuus väikeriiki:
1) Liivi orduriik - kõige mõjuvõimsam. Mõõgavendade ordu sai 1236 . aastal Saule lahingus lüüa, väga paljud ordu liikmed tapeti ning järelejäänud orduvennad ühendati Saksa orduga. Liivimaal hakkas tegutsema Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi orduriiki juhtis ordumeister ja algselt Liivi orduriigi keskus asus Riias, aga üsna peatselt viidi keskus üle Võnnusse.
2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur . Selle keskus paiknes Tallinnas.
*pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule.
3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop . Keskus oli Riia.
4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus
5) Saare - Lääne piiskopkond - juhiks oli Saare-Lääne piiskop, aga keskus vahetus: kõigepealt oli Lihulas , aga Lihula linnust pidi piiskop jagama orduga ja seetõttu toodi Lihulast keskus ära ja viidi Vana-Pärnusse. Seejärel viidi üle Haapsalusse ja kõige lõpuks viidi keskus hoopis Kuressaarde.
6) Kuramaa piskopkond - juhiks Kuramaa piiskop, keskuseks oli Piltene.
Olid veel teatud iseseisvad piirkonnad, mis enda üle valitsesid, Vana Liivimaa kolm suuremat linna olid iseseisvad:
1) Riia
2) Tartu
3) Tallinn
LÄÄNISTAMINE
enamasti oldie need, kellele mada läänistati, pärit Lääne-Euroopast, aga nad ei pruukinud olla tingimata aadlisoost. Nende seas oli ka eestlasi - endiste eesti ülikute järeltulijaid
Läänimeeste seas oli eestlasi rohkem põhja poool. Eestlased sulandusid sakslaste sekka - saksastusid.
Maaisanda maa jagunes kaheks:
1) maaisanda domeen - maaisand jättis selle enda kasutada
2) läänid -
*Maid läänistasid Taani kuningas, Tartu piiskop ja Saare-Lääne piiskop
**MIks ordu aladel oli läänistamist vähe?
-Ordul oli oma sõjavägi olemas, sinna kuulusid ordurüütlid, nad kaitsesid orduriiki
Talupojad harisid maaisanda domeeni ja ka läänisid.
Talupojad olid isiklikud vabad enne Jüriöö ülestõusu, pärast seda hakati nende vabadust piirama.
Keskaja esimesel poolel oli talupojal veel relvakandmisõigus.
Maa kasutamise eest tulid talupojal koormised :
1) Kümnis - teatud protsent saagist. algul nõuti kümnist teraviljas, hiljem hakati nõudma ka karja pealt.
2) Hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks
*Kümnis oli olulisem
3) Kiriku, linnuse ja teedeehitamine
**Mis oli peamiseks ehitusmaterjaliks lõuna-Eestis? - liivakivi ja tellised .
Põhja-Eestis oli paekivi
*Tuli maksta kirikukümnist ning kohaliku preestri ülalpidamismaks
Keskaja algusel tekkisid eestisse ka linnad. Linnal pidi olemas linnaõigus. Tekkisid enamasti 13. sajandi
Eesti keskaegsed linnnad:
1)Tallinn
2)Narva
3)Haapsalu
4)Tartu
5) Rakvere
6)Vana - Pärnu
7)Viljandi
8)Paide
9)Uus-Pärnu
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS
peamine allikas. liivimaa noorem riimkroonika, mille autor on B. Hoeneke , kes oli Liivi ordu preester . Kroonika oli saksa keeles, pandi kirja samal ajal kui ülestõus toimus - 1340ndate keskel. Originaal pole säilinud, ta on säilinud ümberkirjutatud kroonikates, nt B. Russoni kroonika.
Olukord enne ülestõusu:
Ülestõus puhkes põhja-Eestis, mis oli Taani valdustes. Taani tahtis oma alad Põhja-Eestis maha müüa. Ta tahtis müüa sellepärast et:
1) sest ta ei suutnud siinseid vasalle ohjeldada
2) tulu läks Hansa Liidule ja Taani tulud idakaubanduses vähenesid.
*Taanil
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keskaeg Eestis #1 Keskaeg Eestis #2 Keskaeg Eestis #3 Keskaeg Eestis #4 Keskaeg Eestis #5 Keskaeg Eestis #6 Keskaeg Eestis #7 Keskaeg Eestis #8 Keskaeg Eestis #9 Keskaeg Eestis #10 Keskaeg Eestis #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merilioltre Õppematerjali autor

Lisainfo

Keskaeg Eestis, Liivi sõda, Kolme Kuninga Aeg
keskaeg , eesti , liivi sõda , kolme kuninga aeg

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

14
docx
Keskaeg Eestis
7
doc
Keskaeg Eestis
4
docx
Keskaeg Eestis
2
docx
Keskaeg eestis
3
rtf
Keskaeg Eestis
8
docx
Keskaegne Eesti
3
doc
Keskaeg Eestis
3
doc
Keskaeg Eestis



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun