Facebook Like

Keskaeg Eestis (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele hea ja kuidas ?
 
Säutsu twitteris
Keskaeg Eestis

Liivimaa ristisõda

1143 . rajati Lübecki linn

Liivimaa piiskopid:
Meinhard (1186- 1196 )- rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi.

Berthold (1196-1198)- tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus

Albert (1199-1229)- hea strateegia
* 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile
* Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada
* asutas kloostreid
* alluvuses töötas Läti Henrik
* võimas linnus Võnnus – ordu keskus
* 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus
* püüab luua sõjameeste-vasallide kihi ja läänistab selleks maid
* 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all raudrüü/soomussärk; loomise initsiaator piiskop Theoderich; Riia linnast üks kolmandik; kujunesid väe tuumikuks ; allutati küll piiskopile, kuid hakkas ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile konkurendiks
* 1206 . alistas liivalased ja 1208. latgalid
* Albert sai Saksa- Rooma riigivürstiks, sai Liivimaa lääniks
* 1209. paavst nimetas Riia piiskopiks

Tsistertslased tähtsamad ristisõdade idee kandjada ja kaitsejad.

Kellele hea ja kuidas?
* Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku liidripositsiooni Põhja-Euroopas
* Saksa kaupmehed , paremad kauplemisvõimalused (Läänemere turg ), meretee kiirem, ohutum
* Saksimaa ja Vestfaali rüütlid, sooviti valdusi hankida

Sakslased said enda poole osa liivlasi koos vanema Kaupoga. Teiste liivlaste vastupanu lõppes 1206-07.a siis toimus ulatuslik ristimine , liivlaste alale ehitati kirikud ja määrati preestrid .
1208- võtsid ristimise vastu latgalid.
Edasi suunduti eestlaste vastu.

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eelvõitluse aeg 1208- 1212 (5)
1208. ristisõdijad Sakala ja Ugandi maakonnas .
1210. võitsid eestlased Ümera lahingu
Pingestusid suhted idanaabritega, nad korraldasid mitu sõjaretke.
Ristisõdijad ja eestlased kurnatud ning puhkes ka katk, 1212. sõlmiti vaherahu kolmeks aastaks.

Vallutus ajajärk 1215 -1221(2)
1215. uue hooga , sakslased ja latgalid teevad rüüsteretki Ugandisse, jõuavad ka Läänemaal ja Kesk-Eestisse.
Eestlaste korraldatud sõjaretk Riia vastu nurjus.
Aasta pärast palusid ugalased ja sakalased rahu ja võtsid ristimise vastu
1217 . ugalased koos sakslastega sõjakäik Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega.
Otepää linnuse alla pidid ugalased ja sakslased alla andma eestlastele ja venelastele ning sakslased pidid lahkuma Eestist.
Eestlased plaanisid minna Riiat ründama, selleks asus Lembitu vägesid koondama. Vastased asusid samuti tööle. 1217. toimus Madisepäeva lahing Viljandi lähedal ning lõppes eestlaste allajäämisega. Langesid Lembitu, Kaupo ja teisedki eesti vanemad.

1219. sekkus Taani kuningas Valdemar II, eesmärgiga Eestis kanda kinnitada. Võidukas lahing Tallinna all, ehitati Tallina kivilinnus ja määras Eestimaale asehalduri.
Taani ja Saksa preestrite vahel võitlus – Taani ja Riia kiriku valduste piir.
1220 . sügiseks taanlaste käes Harjumaa , Rävala, Virumaa ja Järvamaa.
1220. rajas Rootsi kuningas tugipunkti Lihulasse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Saarlased lõid rootslaste väed puruks.
1222 . Taani vägi Saaremaal, kuningas lahkus hakkasid saarlased tegutsema. Taanlased sunniti alistuma ja Saaremaalt lahkuma. Kõik kutsuti ülestõusule.
Eesti ala alistumine ja sõja lõpp 1222-1227
1223 . eestlased ründavad sakslasi ja võtavad linnused üle. Tagasi saadi kogu maa, kuid Tallinna mitte.
Riia peapiiskop ja mõõgavennad kogusid end ja alustasid maade tagasivallutamist.
1224. mandriosast veel Tartu vallutamata, augustis hõivati ka see.
1227. läks sakslaste vägi saartele, Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi Valjala alla, kus saarlased alistusid ja lasid end ristida.

Kaotuse põhjused
* sõjaline ülekaal vastaste poolel, vallutajaid rohkem (Saksamaa 1208, Taani 1219, Rootsi 1220)
* roomakatoliku kiriku toetus
* eestlased olid kohandatud üksikute sõjaretkede jaoks
* vastaste relvastus oli parem
* pikaajaline sõda kurnas majanduslikult ning jäi puudu ka elavjõust
* polnud ühtset riiki ja sidemed maakondade vahel nõrgad
* ühisoperatsioonid küll venelastega, kuid neid pidi meelitama ja nad ei pidanud kokkulepetest alati kinni
* vastased kasutasid ära naabritega keerulisi suhteid

Vana- Liivimaa piirid
1267 . alistati Kuramaa (kolmas katse)
1290. andsid alla semgalid . Nüüd oli Liivimaa ristisõda lõppenud.
Rootslased vallutasid soomlased. Liivlased ja rootslased jõudsid karjalaste ja vadjalaste aladele , kus põrkuti Novgorodi ja Pihkva vürstiriigiga.
13.saj teisel poolel sõlmisid sakslased ja rootslased vene vürstidega rahu, kujunes välja ida- ja läänekiriku piir.
Idast õigeusklike vürstiriikidega ja lõunast leedu hõimudega – Liivimaa.

Üleminek keskajale

Maade jagamine
1224. sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mille järgi Eestimaa piiskop sai endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate Kesk-Eesti maakondadega – Tartu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keskaeg Eestis #1 Keskaeg Eestis #2 Keskaeg Eestis #3 Keskaeg Eestis #4 Keskaeg Eestis #5 Keskaeg Eestis #6 Keskaeg Eestis #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merku15 Õppematerjali autor

Lisainfo

Kokkuvõtte arvestuseks õppimiseks. Koostatud õpiku ja õpetaja antud materjalide põhjal. Sisaldab: selle aegseid sõjad, maa jagunemine, talupoegade õiguslik seisund 13. ja 15.saj, linnade tekkimine, Vana- Liivimaa valitsemine, sisepoliitika ja välispoliitika, rahvastik, põllumajandus, kaubandus linnades, vaimuelu, mungaordud, reformatsioon.
liivimaa ristsõda , meinhard , berthold , albert , muistne vabadusvõitlus , stensby leping , keskaegsed linnad , talupoegade õiguslik seisund , jüriöö ülestõus , läänisuhted , danzigi kongress , maapäev , adratalupojad , üksjalad , maavabad vabatalupojad , linnaõigus , raad , suurgild , mustpeade vennaskond , tsunftid , skraa , bürgermeister , toomkapiitel , jumalateenistus , tsistertslased , dominiiklased , frantsisklased , pildirüüsted , reformatsioon eestis

Kommentaarid (1)

oruke profiilipilt
oruke: Mulle sobis,tubli töö!
14:15 02-05-2014


Sarnased materjalid

14
docx
Keskaeg Eestis
7
doc
Varauusaeg Eestis
8
docx
Keskaegne Eesti
11
doc
Keskaeg Eestis
2
docx
Keskaeg eestis
3
doc
Keskaeg Eestis
4
docx
Keskaeg Eestis
3
rtf
Keskaeg Eestis



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun Sulge