Kesk-
ja ülivõrre
1)
KESKVÕRRE
a)
A-tüvi
(om. kääne) + m
nt.
suure+m, ohtliku+m, kauni+m
b)
Sõnad, mis on A-
või U-tüvelised ning nõrgema astmevaheldusega, muudavad enne
keskvõrret tüvevokaali - a→e ja u→e
nt.
13. Võrdluskategooria. Kategooria väljendab eri esemete, nähtuste, tegevuste ühesuguste omaduste kvantitatiivset suhet, olles üks gradatsiooninähtuse morfoloogilisi avaldumisvorme. Seostub adjektiivide ja üksikute adverbidega. Võrdlusaste väljendab omaduse suhtelist määra. Kategoorial on kolm liiget: 1. positiiv e algvõrre – suur 2. komparatiiv e keskvõrre – suurem 3. superlatiiv e ülivõrre – kõige suurem e suurim. Positiiv ei anna informatsiooni kirjeldatava objekti või tegevuse omaduse kvantitatiivse suhte kohta võrreldes teiste objektide või tegevuste sama omadusega. Mõnes keeles on grammatiliselt olemas ka ekvatiiv e võrdsusaste, eesti keeles väljendatakse seda leksikaalselt, nt Ta on niisama pikk kui ema. Ta on emapikkune. Tema ja ema on ühepikkused. Algvõrre e positiiv on tunnuseta, nt valge, hele, küps.
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema k
Häälduselundid: Pehme suulagi - pehmesuulaehäälikud e velaarid Lõpeb kurgunibuga - nibuhäälikud e uvulaarid Kõva suulagi - kõvasuulaehäälikud e palataalid Hambavall ehk hambasombud- somphäälikud e alveolaarid Hambad - hammashäälikud e dentaalid Huuled - huulhäälikud e (bi)labiaalid, huulhammashäälikud e labiodentaalid Keel keelehäälikud e lingvaalid: keeletipp apikaalid, keelelaba laminaalid, keeleselg keeleseljahäälikud e dorsaalid (ees-, kesk- ja tagakeelehäälikud e pre-, medio- ja postdorsaalid), keelepära ehk -juur radikaalid, keeleküljed külghäälikud e lateraalid Kõnetrakt: neelu-, suu- ja ninaõõs Artikulaatorid (aktiivsed häälduselundid): huuled, keel (tipp, laba, selg) Häälduskohad: (üla)huul, hambad, hambavall e -sombud, kõva suulagi, pehme suulagi, kurgunibu (uvula), kõri, häälepilu (glotis) 14. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Ta on resonantsruum,
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Mo
Kõik kommentaarid