Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Weimari (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelsen. Wer soll der Hüter der Verfassung sein ?
  • Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust ?
  • Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust ?
  • Mida kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus ?
  • Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust ?
  • Kuidas mõista väidet, et vastuolu on „väga vähe tõenäoline“ ?
  • Mis on järel põhiseadusest ?
  • Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust ?
  • Millise neist neljast mudelist peaks valima Eesti Riigikohus ?
  • Mida muud võiks tähendada nõue, et aluspõhimõtteid peab võtma senisest tõsisemalt ?
  • Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust ?
  • Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust ?
  • Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust ?
  • Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust ?
  • Miks peaks EK-l olema absoluutne otsustusõigus ?
  • Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust ?
  • Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust ?
  • Kui kõik liikmesriigid võtaksid omaks ühe neist kahest doktriinist ?
  • Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust ?
  • Mida sellest kõigest järeldada Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete üle peetava arutluse tarbeks ?
 
Säutsu twitteris
Hent Kalmo
Kes peaks kaitsma 
Eesti põhiseadust?
Weimari vabariigi ajal vaidlesid Saksa juristid palju selle üle, kes peaks kaitsma riigi põhiseadust. 
Lahkarvamusi tekitas toona peamiselt küsimus, kas järelevalvaja rolli sobib paremini president või 
kohus. Need, kes kõnelesid presidendi poolt, – tuntuim nende hulgas oli Carl Schmitt*1 – väitsid, et 
seaduste hindamine põhiseaduse mõõdu puuga erineb tavapärasest kohtu pidamisest, sest on olemuselt  
poliitilist laadi tegevus. Seda väidet toetavate autorite arvates ähvardas põhiseaduslikkuse järele valve 
menetlus sundida poliitiliste otsuste langetamise liigkitsastesse õiguslikesse raamidesse. Teised õigus-
teadlased – eeskätt Hans Kelsen *2 – väitsid vastu, et igasuguse õiguse mõistmisega kaasneb mõningal 
määral vaba otsustamine. Seetõttu ei saavat tavapärast kohtu pidamist kui õiguslikku tegevust kuidagi 
vastandada põhiseaduslikkuse järele valvele kui poliitikale. Kelseni seisukoht, et põhiseadust peab 
kaitsma põhiseadus  kohus, muutus hiljem peaaegu iseenesest mõistetavaks. Tema suurim panus debatti 
seisnes aga selles, et ta lükkas küsimuse lahendamisel kõrvale ebaselged mõistelised eristused ja kutsus 
üles keskenduma asja sisule : milline institutsioon sobib oma iseloomu ja olukorra poolest kõige pare-
mini põhiseaduse järele valveks? Kelsen juhtis tähelepanu tõsiasjale, et küsimust, kes peaks kaitsma 
põhiseadust, ei saa lahendada mõistete lahti pakkimise või õigus normide tõlgendamise teel. See on 
õigus poliitiline küsimus, mis nõuab igakülgset arupidamist, poolt- ja vastu argumentide kaalumist, 
süüvimist institutsionaalsesse tegelikkusse.
Samasugust avatud arutelu ootab Eestis viimastel aastatel juristide meeli kütnud põhiseaduse alus-
põhimõtete ehk nn kaitse klausli temaatika , mida võib vaadelda vaidlusena selle üle, milline kohus 
peaks kaitsma Eesti põhiseaduses sisalduvaid õigusi ja põhimõtteid. On oht, et teineteisele hakkavad 
ilma sisuliste põhjendusteta vastanduma kaks juriidiliselt ainuõigena näivat ja samas ühildimatut 
seisu kohta. Ühe seisukoha järgi seab Eesti Vabariigi põhiseadus alus põhi mõtetele viitamisega otseselt 
piirangu Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusele ning kuna põhiseaduse järele valvet teostab viimases 
astmes Riigi kohus, siis peab Euroopa Liidu esmase ja teisese õiguse (koos nendega seotud Eesti õiguse 
sätetega) allutama senisest julgemale kontrollile . Teise seisukoha järgi peavad liikmes riikide kohtud 
lähtuma lojaalse koostöö põhimõttest ning on seetõttu kohustatud hoiduma liidu õiguse (nii otsesest  
kui ka kaudsest) põhiseaduslikkuse järele valvest. Põhiõiguste ja riikluse alus põhi mõtete kaitse jäägu 
Euroopa Kohtu hooleks. Käesoleva artikli eesmärk ei ole niivõrd otsida nende alternatiivide vahelt 
kolmandat teed, kui vaadelda sisulisi põhjendusi alus põhi mõtete kaitsmiseks erinevate kohtuliku 
kontrolli mudelite abil. Esimeses osa eritletakse ülimuslikkuse eri vorme ja pakutakse liikmes riikide 
kohtu praktikale tuginedes välja neli kontrolli mudelit. Artikli teises osas heidetakse võrdlev pilk  Amee -
rika Ühendriikidele , et paigutada ülimuslikkuse probleem konstitutsioonilise teooria laiemale taustale. 
Viimases osas uuritakse, milline põhiseaduslikkuse järele valve mudel sobib pragmaatilistel kaalutlustel 
Euroopa Liitu kõige paremini. Paljud autorid rõhutavad vajadust õigusliku mitme kesisuse järele, mis 
väljendub erinevates põhiseaduslikes identiteetides, samuti erinevates arusaamades põhiõigustest. 
Artiklis kaitstakse seisukohta, et hoolimata niisuguse mitme palgelisuse väärtusest, jääb püsima vajadus 
lõplike, kõigi liikmes riikide suhtes kehtivate otsuste järele.

C. Schmitt. Der Hüter der Verfassung. 4. Aufl . Berlin : Duncker & Humblot 1996.

H. Kelsen. Wer soll der Hüter der Verfassung sein? Abhandlungen zur Theorie der Verfassungsgerichtsbarkeit in der pluralistischen, 
parlamentarischen Demokratie.  Tübingen : Mohr Siebeck 2008.
JURIDICA V/2010
323
Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust?
Hent Kalmo
1. Kompenseeriv konstitutsionalism  
Euroopa moodi
Otsides vastust küsimusele, kes peaks kaitsma Eesti põhiseadusesse haaratud õigusi ja põhimõtteid, 
püstitub esmalt küsimus, kas on üldse tähtust, kas seda teeb Eesti kohus või Euroopa Kohus (EK). 
Riigi  kohtunik Julia Laffranque avaldas hiljuti kahtlust, kas sellega kaasneks mingi lisaväärtus, kui 
Riigi kohtul oleks võimalik teostada põhiseaduslikkuse järele valvet Euroopa Liidu teisese õiguse üle.*3 
Argumentatsioon on järgmine: põhiseaduse täiendamise seadusega kiideti heaks praegu kehtivad 
Euroopa Liidu aluslepingud ning vastuolu põhiseaduse alus põhi mõtetega ei leitud, Euroopa Kohus 
kontrollib teisese õiguse kooskõla esmase õigusega, seega peab eeldama, et kehtiv teisene õigus vastab 
Eesti põhiseaduse alus põhi mõtetele. Teisest õigust pole niisiis vaja kontrollida, sest EK on seda juba 
kontrollinud (või valmis vajadusel kontrollima). Niisuguse seisukoha võib paigutada üldisema teooria 
raamidesse, mida Ann Peters on nimetanud kompenseerivaks konstitutsionalismiks. Petersi väitel sunnib 
õiguse üleilmastumine riike küll loobuma põhiseaduslikkuse järele valvest, kuid viimased ei jää seetõttu 
millestki ilma, sest õiguse riigisisesest kontrollist hoidumine kompenseeritakse neile õigus  kaitsega  
rahvus vahelisel  tasandil.*4 Kompenseeriva konstitutsionalismi idee pakub õigustuse rahvus vahelise 
õiguse absoluutsele ülimuslikkusele riigisisese õiguse suhtes. Absoluutne ülimuslikkus kujutab endast 
(allutatud) õigus korra avatuse äärmuslikku vormi, mis väljendub ülimusliku õigus korra A normide 
tingimusteta eelistamises õiguskorra B normidele. Isegi juhul, kuid vastuollu satuvad A madalaimad 
ja B kõrgeimad normid, jäetakse viimased rakendamata.
Just nõnda – kõike hõlmava ja piiramatuna – tõlgendab Euroopa Kohus Euroopa Liidu õiguse ülimuslik -
kust.*5 Liikmes riikide kohtud pole üldiselt olnud valmis nii kaugele minema. Itaalia, Saksamaa, Poola, 
Prantsusmaa ja mitme teise riigi kõrgemad kohtud on jätnud endale otsesõnu võimaluse pöörata Euroopa 
Liidu õiguse ülimuslikkusest tulenev hierarhia teatud äärmuslikes olukordades ümber, s.t tunnistada 
Euroopa Liidu õiguse sätted (või nendega seotud riigisisesed sätted) mitte rakendatavaks. Mõistetel ja 
väljenditel nagu „vastu piirangud“*6, „konstitutsiooniline identiteet “*7, „põhiseaduse sisuline tuum“*8, 
„põhiseaduse alus põhi mõtted“ jne on formaalses mõttes samasugune funktsioon: luua alus, millele tugi-
nedes piirata Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkust. Muidugi ei tähenda see, et kõigil neil mõistetel oleks 
sama tähendus. Ühe õigus korra ülimuslikkus teise suhtes võib olla tinglik väga erineval viisi, olenevalt 
sellest, millised on tingimused allutatud õigus korra erandlikuks maksma panemiseks. Tingimused võivad 
olla määratud nõnda, et ülimuslikkuse rakendus alast välistatakse mõned normid või põhimõtted, näi-
teks põhiseaduse alus põhi mõtted. Teine võimalus on seada ülimusliku õigus korra normide eelistamine 
sõltuvusse selles õigus korras pakutava kaitse nivoost. Sellesse lahtrisse kuulub Saksamaa nn solange-
doktriin . Saksa Liidu konstitutsiooni kohus märkis 1986. aastal, et ei kasuta oma pädevust kontrollida 
ühenduse teisese õiguse põhiseaduslikkust niikaua (solange), kuni Euroopa Ühendus ja eeskätt EK 
tagavad põhiõiguste sellise kaitse, mis on samaväärne Saksamaa põhiseaduses sätestatud kaitsega.*9 
Samamoodi on Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) käsitanud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste 
kaitse konventsiooni (EIÕK) ning Euroopa Liidu õiguse vahekorda. Konventsiooniga liitunud riikide 
õigus aktid, mis piirduvad Euroopa Liidu meetmete ülevõtmisega riigisisesesse õigus korda – nn seotud 
sätted – on EIK kontrolli suhtes puutumatud juhul, kui Euroopa Liidu õiguskord pakub konventsiooniga 
samaväärset kaitset.*10 EIK sõnul on riigi käitumine, mis tuleneb mõne organisatsiooni liikmesusega 
seotud kohustustest, „põhjendatud juhul, kui asjasse puutuva organisatsiooni kohta arvatakse, et see 
kaitseb põhiõigusi – nii sisuliste garantiide kui ka nende järgimise kontrollimise mehhanismide suhtes – 

J. Laffranque. Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis. – Juridica 2009/8,

A. Peters. Compensatory Constitutionalism: The Function and Potential of Fundamental International Norms and Structures . – Leiden 
Journal of International Law 2006 (19). 

EKo 15.07.1964, 6/64, Flaminio Costa vs. E.N.E.L.; EKo 17.12.1970, 11-70, Internationale Handelsgesellschaft, p 3; EKo 09.03.1979, 
106/77, Amministrazione delle Finanze dello Stato vs. Simmenthal SpA, p 21. Lissaboni lepingule lisati deklaratsioon ülimuslikkuse kohta 
järgmises sõnastuses: „ Konverents tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu välja kujunenud praktikale on aluslepingud ja liidu poolt 
aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktid liikmes riikide õiguse suhtes ülimuslikud nimetatud kohtu praktikaga kehtestatud tingimustel.“

Itaalia Konstitutsiooni kohtu 16. detsembri 1965 otsus Acciaierie San Michele , p 2. – Gazzetta Uffi ciale 1965/326.

Saksa Liidukonstitutsioonikohtu otsus BVerfGE 123, 30.06.2009 ( Lissabon ). – BVerfGE 123, lk 267, p 298.

Tšehhi Konstitutsioonikohtu 8. märtsi 2006. a otsus Pl. US 50/04. Inglis keelne versioon on kättesaadav arvutivõrgus: http://angl.concourt .
cz/angl_verze/doc/p-50-04.php.

Sama seisukohta väljendati ka hiljutises Lissaboni lepingut puudutavas otsuses, p 298, p 191.
10   C. Costello. The Bosphorus Ruling of the European Court of Human Rights : Fundamental Rights and Blurred Boundaries in Europe . – 
Human Rights Law Review 2006 (6), lk 101.
324
JURIDICA V/2010
Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust?
Hent Kalmo
viisil, mida võib pidada vähemalt samaväärseks konventsiooni alusel pakutavaga“*11. Kohus rõhutas, 
et „samaväärne“ tähendab võrreldavat, mitte täiesti samasugust kaitset.
Samaväärse kaitse kriteeriumil, millest lähtub Euroopa Inimõiguste Kohus, on seega nii sisuline kui ka 
menetluslik külg: kontrolli suhtes puutumatu õiguskord peab sisaldama samasuguseid õigusi ja põhi-
mõtteid ning isikul peavad olema menetluslikud võimalused oma õiguste kaitsmiseks. Kas niisuguse 
kriteeriumi alusel hinnates on Euroopa Liidu õigus korras pakutav kaitse samaväärne põhiseaduslikkuse 
järele valvega Eesti kohtutes?
Vaatleme kriteeriumi esimest haru: kas Euroopa Liidu õiguskord sisaldab kõiki õigusi ja põhimõtteid, 
mida kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus? Asjale puhtformaalselt lähenedes tundub, et jah. EK on mit-
mel korral kinnitanud, et ühenduse õigustikku kuuluvad õigused, mida kaitseb Euroopa inimõiguste ja 
põhivabaduste konventsioon (millest lähtuti ka Eesti põhiseaduse väljatöötamisel).*12 Lissaboni lepingu 
kohaselt kinnitab Euroopa Liidu põhiõiguste harta need „ selliselt , nagu need tulenevad liikmes riikide 
ühistest põhiseaduslikest traditsioonidest“*13. Samuti austab liit liikmes riikide „rahvuslikku identiteeti, 
mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele“*14. Kompenseeriva konsti-
tutsionalismi teooria vaimus peavad seda laadi deklaratsioonid liikmes riike lepitama Euroopa Kohtu 
seisu kohaga, et „ühenduse õigusakti kehtivust või mõju liikmes riigis [ei saa] mõjutada väited, et see on 
vastuolus liikmes riigi põhiseaduses sätestatud põhiõigustega või põhiseadusliku korra põhimõtetega“*15. 
Samas on selge, et põhimõtete mainimisest ei piisa. Samaväärne on nende kaitse vaid siis, kui EK võtab 
liikmes riikide põhiseaduste sisu sama tõsiselt kui liikmes riigid ise. Kahes õigus korras tagatavat kaitset 
võrreldes ei saa piirduda õigus aktide tekstide kõrvutamisega. Sama oluline – kui mitte olulisem – on eri 
õigus kordade norme tõlgendavate ja rakendavate institutsioonide põhiõigus sõbralikkus. Peab möönma, 
et põhiõiguste kaitsjana ei paista EK just kõige paremas valguses. Samuti ootas EK 2000. aastani, 
enne kui tunnistas ühenduse meetme pädevuse puudumise tõttu tühiseks.*16 On väidetud, et Euroopa 
Liidu ühinemine EIÕK-ga „muudab retoorilise pühendumise põhiõigustele praktiliseks reaalsuseks“*17. 
Võib-olla tõesti, kuid palju sõltub sellest, kui laia hindamis ruumi loovutab liidule tulevikus EIK. Isegi 
kui eeldada, et EK esineb tulevikus vähem liidu institutsioonide kaitsjana ja rohkem erapooliku vahe-
kohtunikuna, pole põhjust arvata, et ta hakkab tulevikus kaitsma liikmes riikide rahvuslikku identiteeti 
sama kiivalt kui liikmes riikide kohtud.
Institutsionaalsesse tegelikkusse süüvimata ei saa eeldada, et on ükskõik, kas Eesti põhiseaduses 
nimetatud õigusi ja põhimõtteid kaitseb Riigi kohus või EK – seda enam, et võimalus neid põhimõtteid 
autonoomselt sisustada on iseenesest väärtuslik. Toetamaks väidet, et institutsioone hinnates ei saa 
lähtuda üksnes tulemuslikkusest – väljendugu see õiguskaitsenivoos või milleski muus – on Martti  
Koskenniemi pakkunud välja mõtteeksperimendi. Kujutlegem ette mitteriiklikku üleilmset võrgustikku 
Supernoova “, mis valdab parimat tehnoloogiat julgeoleku ja heaolu loomiseks maailmas, niisugust, 
millele riikide ülikoolid ja uurimisasutused ei jõua isegi lähedale. Oletame, et „Supernoova“ teeb ette-
paneku tõsta Eestis julgeoleku ja elatustaseme ennenägematult kõrgele . Ainus tingimus on, et Eesti 
loovutab „Supernoovale“ oma suveräänsuse. „Mida peaks ütlema õigus või poliitiline teooria? Kas 
[me] peaks võtma vastu „Supernoova“ pakutava tehingu kui ainsa ratsionaalse lahenduse ja viima 
selle ellu üle [eestlaste] peade nende endi hüvanguks?“*18 Koskenniemi arvab , et enamik meist poleks 
sellega nõus. Meie arusaam võimu teostamisest on avaram toimivate lahenduste rakendamisest, hõlmates 
osalemist otsuste langetamises, võimalust ise määratleda, mida tähendavad mõisted nagu „julgeolek“ 
või „heaolu“. Koskenniemi viitab Saksa Liidukonstitutsioonikohtu otsusele, milles viimane rõhutas 
Lissaboni lepingut hinnates põhiseaduse „avatust Euroopa integratsioonile“,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust-Weimari #1 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust-Weimari #2 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust-Weimari #3 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust-Weimari #4 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust-Weimari #5 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust-Weimari #6 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust-Weimari #7 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust-Weimari #8 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust-Weimari #9 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust-Weimari #10 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust-Weimari #11 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust-Weimari #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor assyk Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

125
pdf
Konspekt 2
105
doc
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
28
pdf
Õiguskantsler
26
pdf
Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses
1072
pdf
Logistika õpik
161
pdf
Juhtimise alused
190
pdf
Õiguse üldteooria
236
pdf
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun