Kes
on normaalne?
Meie
ühiskonnas on üsna tavapärane olnud viimastel aastakümnetel
inimesi erinevalt sildistada. Inimesi, kes erinevad hallist massist
ei kutsuta enam omapärasteks, vaid pigem ebanormaalseteks. Kes on
üldse tänapäeva mõistes normaalne? Inimene, kes vastab normidele
või inimene, kes sulandub ühte kõikide teistega ?
Kunagi
kirjutas Sigmund Freud : ,,Iga normaalne inimene on normaalne vaid
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
3. Sotsiaalne keemia 4. Sotsiaalne füüsika * 14. Metasotsioloogia uurib 1. Suuri sotsiaalseid protsesse ühiskonnas 2. Suuremaid sotsiaalseid protsesse, mida ei saa uurida makrotasandil 3. Metafüüsilisi sotsiaalseid protsesse ühiskonnas 4. Sotsioloogiat spetsiifilise teadusena * 15. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi põhiidee on 1. Uurimise objekti ja subjekti lahutamine ei ole üldse oluline 2. Uurimise objekt ja subjekt peavad olema teineteisega tihedalt seotud 3. Uurimise objekt ja subjekt peavad olema teineteisest eraldatud ja sõltumatud * 16. Milline arenguetapp tähistab Auguste Comte väitel sotsioloogia tekkimist iseseisva teadusena? 1. Teoloogiline 2. Metafüüsiline 3. Tehnoloogiline 4. Positiivne * 17. Sotsioloogia loojaks peetakse 1
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii
sobi kokku ühiskonna normidega või ideaalkujutlusega iseendast lihtsamalt öeldes see, mida me häbeneme või ei taha endast teada. Varjul on ühiskonnas ka kollektiivne aspekt, mis avaldub nõidade, kuradi või muude seesuguste kujunditega. Igas inimeses on olemas see varju pool ja teatud antisotsiaalsed dendentsid, lapsik-primitiivne osa, infitiivne. Vari ei ole ilmtingimata halb, vaid varju puhul seesugused mõisted nagu hea ja halb põhimõtteliselt üldse puuduvad, sest temas on nii üht kui teist, sest va võib olla hävitav, agressiivne või ka tervistav ja tee juhiks millegi uue juurde. Varju arheatüüp vastandub alati inimese teadlikule minale ehk ego'le ehk nad on kui ühe terviku kaks poolt. Oma varju teadvustamine on alati seotud katsumuse, väljakutsega ja oma isiksuse tumedate osade ära tundmine on iseenda ära tundmise algus. Vari on lahutamatult seotud emotsioonidega, k.a afektiseisundiga, kus vari ja ego võivad vahetada kohad
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16
Freud kordab (varem välja käidud) ideed, et religioon on vajalik, et inimese instinkte taltsutada; see hoiab moraali ja takistab ühiskonna laskumist kaosesse. (L. Altnurme: psühhoanalüüs ise kui usk, sest saab olevaks läbi uskumise.) Freudi mõju religioonisotsioloogiale: religioossetele kujutlustele on otsitud psühholoogilisi tõukejõude. George Herbert Mead (1863-1931) sarnaselt Simmelile keskendub üksikinimese- ühiskonna suhtlemisele. Kuidas sellises suhtlemises ühiskond üldse tekib? Inimesed loovad suhtlemise käigus reegleid, norme, tähendusi, mis korrastavad ühiskonda, suhtlevad sümbolite varal (sümbol on iga asi, millel on tähendus. Kui näiteks helil on tähendus, on ta sõna, sümbol.) Sümboliline interaktsionism (ise ta seda nii ei nimetanud). Sotsiaalne suhtlus on ettearvamatu. Ühiskond kujuneb käitumise, rääkimise, zestide varal suhtlemise käigus (sotsiaalsete suhete/tegevuste summa=ühiskond). Ühiskond eksisteerib
Kartis seda, et alamklass hakkab määrama seda, mis kultuur on. Hariduse reguleerimine massidele tuleb anda haridust, et õpetada neid alluma, teadmist, kus nende koht on. Kuid see on masside enda huvides, Arnold ei soovi vägivalda. Keskklassi puhul näeb haridus ette seda, et neid õpetatakse valitsema. Aristokraatidele antav haridus pidi õpetama neid lahkuma, sulanduma keskklassi sisse. "Kõikides nendes asjades mis puudutab vaimumaailma või ja üldse jääb Ameerika meile alla." Ameerika jõud seisneb selles, et ta suudab masse kontrollida, võimul on anarhia. F.L.Leavis Tema loogika erineb arnoldi omast sellega, et need protsessid on juba praegu teoks saanud, muutus on juba toimunud. Keskseks teoseks on "Massitsivilisatsioon ja vähemuskultuur" (1930), andis ka abikaasaga välja ajakirja "Scrutiny" Arnoldi järgi `anarhia' on Leavise arust juba teoks saanud. Talle tegi muret see, et inimesi(masse) on raske übmer veenda/mõjutada
Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. Episoodiline mälu- talletatav info on seotud inimese endaga. Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Iga inimene võib aeg- ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää vüi meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. Amneesia e mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: · Edasihaarav e anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeda juurde õppida midagi uut · Tagasihaarav e retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustusi.
lääne) kultuure. Sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) mõtiskles, millega sotsioloogia tegeleb. Ta leiab, et sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid