Kes on rahvas (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Folkloristika eksami kordamisküsimused

Rahvaluule ei olnud enam mineviku ja ajalooga seotud, muutumisprotsess oli pidev. 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on püsiv, korduv, kohanev, uuenev ja muutuv. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? Folkloori tunnuste abil, levivus ja teatud grupi olemasolu. 4. Kes on A. Dundesi järgi rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlustest? A. Dundesi järgi on rahvas mistahes inimeste rühm, kus on vähemalt kaks inimest (nt ka perekond) kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Tunnuseks võib olla nii keel, elukutse, religioon. Varasema käsitluse järgi peeti rahvaks talupoegi, kirjaoskamatuid kirjaoskajate ühiskonnas, metslasi, kõrgklassist erinevaid inimesi. 5. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse

Kultuuriajalugu

12

docx

Folkloristika kordamisküsimused

1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara ­ arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised ­ käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor ­ termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule ­ folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tu

Folkloristika alused

28

docx

Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2017)

Sellest sai midagi, mis varieerub, on kunstipärane ja millel on määramatu hulk avaldumise vorme ning mis üha enam rikastub inimeste omavahelisel suhtlusel. Olemuslik Ülo Valgu järgi: tugineb traditsioonile, varieerub ulatuslikult, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, on tavaliselt anonüümne, väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet. 6. Kuidas määratles A. Dundesi rahvast ja mille poolest erineb tema käsitlus varasematest rahva määratlustest? Mõiste rahvas uuesti- või ümberdefineerimine: Rahvas on mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (elukutse, keel, religioon, vms); koosneb vähemalt kahest inimesest, kellel on ühised traditsioonid (st. mitte ainult rahvus ja perekond, vaid ka muud rühmad); rühma üks liige ei pea tundma kõiki teisi liikmeid, kuid ta peab tundma rühma traditsiooni põhilist osa, mis aitab tajuda oma identiteeti.

Kultuur

22

docx

“Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015)

Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Olemuslikud tunnused vs kommunikatsiooni laad vs aineloend(Jakob Hurt). Olemuslike tunnuste põhjal liigitamine keskendub üldistele tunnustele nagu kollektiivsus, traditsioonilisus, suulisus, anonüümsus jne, kuid Hurda aineloendi kaudu määratlemine keskendub spetsiifilisemalt folkloori liikidele ja sisule nagu vanad jutud, vanadsõnad, rahvanaljatamised, kombed, ebausk jne. 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on ükskõik mis inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (näiteks elukutse, keel, religioon). Kui varem on rahva all mõeldud rahvuse ja perekonna rühmitusi. 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. Kuulujutt väljendab ühiseid uskumusi ja hirme. Kuulujutt 7. Arutle [E

Kultuur

24

docx

Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015)

Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territoorium vs tegevus 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anünüümne 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Kummitusjutud tekitavad hirmu, facebook – kõik levib, uued vormid, grafiti – üle kirjutamine 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti

Eesti filoloogia

13

docx

Folkloristika eksam: kordamisküsimused

sajandil muutunud. 19.saj Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Hurt) - ehk rahvamälestused on "vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud ·rahvamälestused (Hurt) - kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud ·folkloor ­ rahvaluule ,,Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina säilinud ja levinud vaimne looming, mille autoreid nimepidi harilikult ei teata ·pärimus - kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina; osaliselt kattub traditsiooni mõistega ·vaime kultuuripärand - 1878. a esimest korda kasutas mõistet ,,rahvaluule" Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses. 20.saj

Kultuur

24

rtf

Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014)

Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. sajandil oli arusaam, et folkloor on midagi vana ja väärtuslikku, kuid 20. sajandil leiti, et folkloor ei ole vana, vaid on hetkel ka olemas ning on pidevas muutumises.  Minevik vs tänapäev  „vabad“ vs „noored“  Rahvas vs pärimusrühm  Territoorium vs tegevus  Objekt vs subjekt  „asi“ vs protsess  Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga

Kirjandusteadus

17

doc

Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt

sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ­ ,,vana vara" Hurt ­ ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud) 1878. a esimest korda kasutas mõistet ,,rahvaluule" Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses. Üldine arusaam rahvaluule minevikulisest. Nõukogude folkloristika näeb rahvaluule all vaid suulist kunstiloomingut: rahvalaul, rahvajutt, vanasõnad koos kõnekäändudega, mõistatused.

Folkloori ?anrisüsteem

Kommentaarid (1)