Kes oli Eesti esimene president?

Eesti esimene president oli Konstantin Päts aastatel 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti- Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Šveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja.
1917. aastal osales Eesti rahvusväeosade asutamisel ja oli aastatel 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. Valiti 1918 Eesti Päästmise Komitee esimeheks. 1918 vangistati Saksa okupatsioonivõimude poolt ja oli 1918. aasta juulist kuni novembrini vangilaagris Poolas. Laagrist vabanedes asus Ajutise Valitsuse eesotsas organiseerima kaitset maale tunginud Punaarmee vastu. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1917-1919 aastal oli K. Päts Maanõukogu- ja 1919-1920 aastal Asutava Kogu liige.

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal.

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (1848–1909) teise lapsena. Tal oli neli venda ning üks õde. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles Valga linnapea Razumovski perekonnas;[viide?] väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles parun Krüdeneri peres, [1] kuid tegemist on eksitusega, Olga oli paruni peres guvernandiks. Olga Tumanova isa oli Hariton Tumanov ning ta sündis Viljandis.

Konstantin Päts oli õigeusklik.

Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung – õigusteadlase ja poliitiku, Riiginõukogu esimehe Mihkel Punga abikaasa.

Eesti esimene president oli Konstantin Päts

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal.

http://www.hot.ee/vaikal/pats.htm

Eesti esimene president oli Konstantin Päts.

1938. aasta 1. jaanuaril jõustus Eesti kolmas põhiseadus, mis kehtestas seni riigijuhi kohustes olnud ühitatud peaministri ja riigivanema ametikohale Eesti Vabariigi presidendiks Konstantin Päts.

K. Päts oli Eesti esimene president aastatel 1938-1940.

Konstantin Päts, pidas pikki aastaid võitlust võõraste võimudega

Esimene president oli Konstatin Päts, kes astus presidendi ametisse 24.aprill 1938 ja oli Eesti president kaks aastat

Eesti 1. president oli Konstantin Päts, kelle ametiaeg oli 24. aprill 1938 - 21. juuli 1940

Konstantin Päts VR I/1 ja III/1 (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist.

Konstantin Päts oli Eesti riigi üks rajajaid – Eestimaa Päästekomitee esimees, Eesti Ajutise Valitsuse I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu Peaminister, neljakordne Riigivanem, Peaminister Riigivanema ülesannetes, Riigihoidja ja Eesti Vabariigi esimene president, Asutava Kogu ja I−V Riigikogu liige, Vabadusristi kavaler.

Konstantin Päts
Eesti Vabariigi sünnist peale juhtisid Eesti riiki peaministrid. 1920. aasta põhiseaduse järgi kandis Eesti riigijuht riigivanema austavat nimetust. 24. aprillil 1938 valiti Toompeal Eesti esimene president.

Eesti esimene president oli Konstantin Päts

Eesti esimene president oli Konstantin Päts aastatel 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940aastal

Konstantin Päts oli Eesti riigi üks rajajaid – Eestimaa Päästekomitee esimees, Eesti Ajutise Valitsuse I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu Peaminister, neljakordne Riigivanem, Peaminister Riigivanema ülesannetes, Riigihoidja ja Eesti Vabariigi esimene president, Asutava Kogu ja I−V Riigikogu liige, Vabadusristi kavaler.

Konstantin Päts

konstatin päts

Konstatin Päts

24.04.1938-17.06.1940

Eesti Esimene president oli Konstatin Päts, kes sündis 23.Veebruaril 1874 Pärnumaal

Konstatin Päts

Konstatin Päts

Eesti esimene president oli Konstantin Päts(1938-1940).

Aprillis 1938 valiti Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks riigihoidja Konstantin Päts. Vastaskandidaate talle ei olnud.

Ajutise Valitsuse peaminister
24.02.1918-09.05.1919
riigivanem
25.01.1921-21.11.1922
02.08.1923-26.03.1924
12.02.1931-19.02.1932
21.10.1933-24.01.1934
peaminister riigivanema ülesannetes
24.01.1934-03.09.1937
riigihoidja
03.09.1937-24.04.1938
president
24.04.1938-17.06.1940

23.veebruaril 1874.a sündinud Konstatin Päts kes oli eesti esimene president kui ka jurist.

Eesti esimene president oli Konstatin Päts

Konstantin Päts VR I/1 ja III/1 (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist.

Konstantin Päts oli Eesti riigi üks rajajaid – Eestimaa Päästekomitee esimees, Eesti Ajutise Valitsuse I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu peaminister, neljakordne riigivanem, peaminister riigivanema ülesannetes, riigihoidja ja Eesti Vabariigi esimene president, Asutava Kogu ja I−V Riigikogu liige, Vabadusristi kavaler.

Konstantin Päts oli Eesti esimene president.

Konstantin Päts!

Konstantin Päts

EESTI ESIMENE PRESIDENT KONSTANTIN PÄTS

Esimene president oli K.Päts.

Konstantin Päts(23. veebruar 1874 Tahkuranna vald – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president.

Eesti esimene president oli Konstantin Päts, kes sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas. Pärast Saksamaa Novembrirevolutsiooni ja keisrivõimu kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus mitte pidada kommunistidega läbirääkimisi ning alustada Eesti Vabadussõda. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni 8. maini 1919) oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister, pärast Asutavas Kogus opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ning isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks Landesveeri sõja alustamise vastane.

Esimene eesti president oli päts

Konstantin Päts

Konstantin Päts oli Eesti esimese vabariigi esimene president

Eesti esimene president oli Konstantin Päts.Päts oli ka üks esimesi Eesti loojaid.ū

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomanik Jakob Pätsi (1848–1909) teise lapsena. Tal oli neli venda ning üks õde.

21. oktoobril 1933 valiti ta üleminekuvalitsuse riigivanemaks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai peaministriks riigivanema ülesannetes ja peaministriks. Päts kandideeris ka uue põhiseaduse alusel riigivanemaks, tema esindajateks Valimiste Peakomitees olid August Jürman ja Eduard Sahkenberg.[5] Päts kehtestas 12. märtsil 1934 vabadussõjalaste võimule saamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Ta oli peaminister riigivanema ülesannetes, riigihoidja ja alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President.[6] Seda perioodi nimetavad tema vastased "vaikivaks ajastuks". Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel.

21. juunil 1940 andis Päts allkirja Andrei Ždanovi poolt kokku pandud Johannes Vares-Barbaruse valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ning uue parlamendi esimest istungit 21. juulil allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel.

Eesti esimene president oli Konstantin Päts.

Eesti esimene president oli Konstantin Päts aastatel 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940

eesti esimene president oli konstantin päts

Konstantin Päts VR I/1 ja III/1 (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president.

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Kohalikud inimesed

Ennesõjaaegses Eestis valisid presidendi Riigivolikogu (80 liiget), Riiginõukogu (40 liiget) ja omavalitsuste esindajate kogu (120 liiget) ehk kokku 240 valijameest. Kui kandidaat sai nende kolme kogu ühisel valimiskoosolekul vähemalt 144 häält (kolm viiendikku), loeti ta valituks. Konstantin Pätsi valimine Eesti esimeseks presidendiks oli seega protseduurilt küll keerulisem kui praegu, kuid tulemus see-eest oli juba enne valimisi selge.

Valimised algasid 22. aprilli hommikul 1938, kui Toompeal käis Pätsi juures omavalitsusesindajate kogu delegatsioon. Nad teatasid, et soovivad esitada Pätsi kandidatuuri presidendi kohale. "Palume teid, härra Riigihoidja, jätkata Eesti riigi juhtimist esimese Eesti Vabariigi Presidendina meie rahva ja riigi õitsenguks." Päts vastas, et see ülesanne on küll väga raske ja kohustusrikas, kuid kui rahvas soovib seda, siis ta ei saa öelda ei.

Kui omavalitsuste delegatsioon oli Pätsi jah-sõnaga lahkunud, astus riigihoidja kabinetti Riiginõukogu esindus. Ja kohe seejärel Riigivolikogu delegatsioon. Mõlemad esitasid Pätsile sama palve, millele viimane vastas nõustuvalt.

Järgmisel päeval pidasid Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esinduskogu koosolekud, kus valiti oma kandidaat suurele valimiskoosolekule. Nii Riiginõukogus kui ka omavalitsuste esinduskogus hääletati ainult Pätsi, kes oodatult sai ülekaaluka võidu.

Vaid Riigivolikogus esitati lisaks Pätsile teine kandidaat, Jaan Tõnisson, keda kohe ka nöögiti. Nimelt teatas koosolekut juhatanud professor Jüri Uluots, et Tõnissoni kohta puudub dokument, mis tõendaks kandidaadi täpset vanust. Kümneminutilise vaheaja järel tehti Tõnissoni vanus siiski kindlaks ja võis asuda hääletamisele. 65:14 Pätsi kasuks. Sellega oli Päts sisuliselt juba valitud Eesti presidendiks.

Eesti esimene president oli Konstantin Päts, aastatel 1938-1940, ta küüditati Siberisse, kus ta ka suri

Eesti esimeseks presidendiks valiti K.Päts. Aastal 1874

Eesti esimene president oli Konstantin Päts, kes juhtis riiki aastatel 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940

Eesti esimene president oli Konstatin Päts.

Konstantin Päts oli eesti esimene president

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti- Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Šveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja.
1917. aastal osales Eesti rahvusväeosade asutamisel ja oli aastatel 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. Valiti 1918 Eesti Päästmise Komitee esimeheks. 1918 vangistati Saksa okupatsioonivõimude poolt ja oli 1918. aasta juulist kuni novembrini vangilaagris Poolas. Laagrist vabanedes asus Ajutise Valitsuse eesotsas organiseerima kaitset maale tunginud Punaarmee vastu. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1917-1919 aastal oli K. Päts Maanõukogu- ja 1919-1920 aastal Asutava Kogu liige.

Konstantin Päts oli andeks kõnemees ja iseloomult alati lahke ja sõbralik kõigi vastu. Maal sündinud ja kasvanud oli tal suur armastus maa vastu. Ta lõi Tallinna külje alla poolmetsistunud soosse ühe kaunima maakodudest Eestis. Jäänud noorelt leseks, ei abiellunud ta enam. Tema poegi kasvatas abikaasa vallaline õde Johanna Pung.
President Pätsi kantseleiülem Elma Tambek kirjutab oma mälestusraamatus kuidas Päts võimaluse korral püüdis kõiki hädalisi aidata, eriti, kui tegemist oli lastega. Selleks oli loodud riigikantselei juurde eraldi fond, kust president paljulapselistele peredele toetusi jagas. Isegi oma taskust andis ta ära viimase krooni. Tema adjutant kolonel Grabbi kandis presidendi ootamatute annetuste jaoks alati kaasas 200 krooni sularaha.

Tambek meenutab, kui- das presidendi sünnipäe- vadel algkooli esimeste klasside õpilased Kadrioru lossi õnne soovima tulles nagu mesilased presidendi käte otsas tantsisid ja libedal parketil liugu lasksid. Eriti ootas Päts abiturientide päeva, mil lossiaed oli täis kilkavat noorust. Pärast 1939. a. toimunud abiturientide päeva olevat ta öelnud: „Oli jälle tore päev. Sai noorte keskel noor olla ja hallide argipäevade jaoks uut jõudu koguda!” Ka armastas Päts teha varahommikusi jalu- tuskäike, kus ta siis tänavaid pühkivate kojameestega sõbralikult juttu vestis.
1940. aastal küüditati president Päts koos noorema poja Viktori perekonnaga Ufa linna. Siberis lesestunud poja abikaasa tuli koos poja Mattiga tagasi Eestisse 1946. aastal. Nende noorem poeg Henn suri lastekodus Matti käte vahel näljasurma.
1956. aasta 18. detsembril toodi Konstantin Päts Venemaalt Jämejala vaimuhaiglasse, kuhu rahvas hakkas massiliselt annetusi tooma. Sellest kohkunud punased ametivõimud viisid president Pätsi kiiresti Burashevo vaimuhaiglasse, kus ta 18. jaanuaril 1954. aastal, olles täie mõistuse juures, suri. 1990. maeti Konstantin Päts austusavaldustega ümber Metsakalmistule, oma abikaasa kõrvale.
Eesti taasiseseisvumise järel on president Pätsist kirjutatud nii kriitilisi kui halvustavaid teoseid. Soome ajaloolane Martti Turtola arvates oli president Päts „mängur”. Eesti ajaloolane Magnus Ilmjärv, tuginedes endise N. Liidu arhiivimaterjalidele, ei jäta Pätsist „kivi kivi peale”. Eesti vanema põlvkonna suhtumist Eesti riigi ühte rajajasse need üllitised ei ole suutnud muuta.
Ent kõigele vaatamata võib eesti rahvas olla õnnelik, et Eesti riigi loomise ja ülesehitamise ajal oli niisugune andeks, julge ja ennastohverdav poliitik, kui oli seda Eesti esimene president Konstantin Päts.
Hiljuti lahkus meie hulgast Eesti teine president Lennart Meri. Tema mälestuse jäädvustamiseks on tehtud ettepanek nimetada tema nimega Tallinna lennujaam. Kuidas aga on jäädvustatud Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi mälestus? Tahkurannas, tema sünnikohas, on küll juba tema eluajal rahva poolt korjatud raha eest püstitatud mälestusmärk. Raekülas asub rahva hulgas „Pätsi kõrtsiks” hüütav maja… Kuid kuidagi ei suuda meenutada, kus asub Eestis Konstantin Pätsi nime kandev tänav või väljak. Või millisel merel seilab tema nimeline laev?

68 aastat tagasi oli üks eesti loojatest Konstantin Päts.Ta oli eesti esimene presitent

Konstatin Päts oli Eeesti esimene president

Eesti esimene president oli Konstantin Päts. Ta oli väga hea presitedent ja ta meeldis kõigile.

Eesti Vabariigi esimene President epresident oli Konstantin Päts aastal 1938 kuni 1940. Enne presidendi ametit oli ta riigihoidja 03.09.1937−24.04.1938.

Konstantin Päts, elukutselt jurist, oli ametis 24. aprill 1938 – 21. juuli 1940.
Ta suri 18. jaanuar 1956 Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas.

Eesti esimene president oli Konstantin Päts aastatel 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940

Konstantin Päts VR I/1 ja III/1 (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist.

Konstantin Päts oli Eesti riigi üks rajajaid – Eestimaa Päästekomitee esimees, Eesti Ajutise Valitsuse I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu Peaminister, neljakordne Riigivanem, Peaminister Riigivanema ülesannetes, Riigihoidja ja Eesti Vabariigi esimene president, Asutava Kogu ja I−V Riigikogu liige, Vabadusristi kavaler.

Oli ka üks Eesti riigi rajajaid.

Eesti esimene president oli Konstantin Päts aastatel 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna.

Konstantin Päts oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti riigi üks rajajaid – Eestimaa Päästekomitee esimees, Eesti Ajutise Valitsuse I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu Peaminister, neljakordne Riigivanem, Peaminister Riigivanema ülesannetes, Riigihoidja ja Eesti Vabariigi esimene president, Asutava Kogu ja I−V Riigikogu liige, Vabadusristi kavaler.

Konstantin Päts aastatel 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 oli eesti esimene presitent

Konstantin Päts VR I/1 ja III/1 (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist.

Konsttin päts oli esimese eesti vabariigi president

Eesti esimene president oli Konstantin Päts

Eesti esimene president.

Konstantin Päts,kes pärast küüditamist Eestisse naastes saadeti Viljandi psühhiaatria haiglasse.

Eesti esimene presitent oli Konstatin Päts

Konstantin Päts

Elukutselt jurist.

24.02.1918 - 09.05.1919 Konstantin Päts

Eesti esimene tore president oli Konstantin Päts.

Esimene Eesti president oli Konstantin Päts 1938+1940

Eesti esimene president oli KONSTANTIN PÄTS. Sündis Tahkuranna vallas 23.VEEBRUAR 1874

president
24.04.1938-17.06.1940



1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 vangistati Saksa okupatsioonivõimude poolt, juulist novembrini 1918 vangilaagris Poolas. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka sise-, 1918-1919 sõjaminister. 1922-1923 I Riigikogu esimees. 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu liige.

Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. 1898-1899 teenis Pihkvas sundaega. 1900-1901 vandeadvokaat J. Poska abi Tallinnas. 1901-1905 ajalehe "Teataja" toimetaja, 1904-1905 Tallinna linnanõunik, 1905 abilinnapea. Osales 1905. a revolutsioonis, põgenes välismaale, mõisteti tagaselja surma. 1905-1906 pagulasena Šveitsis, 1906-1909 Soomes, 1908-1910 ajalehe "Peterburi Teataja" tegevtoimetaja. 1909 andis end Peterburis kohtuvõimudele üles ja mõisteti 9 kuuks vanglasse, karistuse kandis 1910-1911 Peterburi Krestõ vanglas. 1911-1916 ajalehe "Tallinna Teataja" toimetaja, 1916-1917 sõjaväeteenistuses Tallinnas. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees.

1919-1933 Kindlustusseltsi "Eesti Lloyd" esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige), 1925-1929 Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu esimees, a-st 1935 aunõunik, 1925-1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, a-st 1936 auesimees, 1927-1937 sihtasutuse "Fenno-Ugria" esimees, oli Harju Panga nõukogu esimees, Tallinna Börsikomitee esimees. Pidas Kloostrimetsa talu Tallinna lähedal.

1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse, 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. 1938 Loodusuurijate Seltsi, 1938 Õpetatud Eesti Seltsi, 1938 Loodusvarade Instituudi ja 1939 Eesti TA auliige, üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Estica auvilistlane, Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu linna ning Tahkuranna valla aukodanik. Vabadusrist I/1. ja III/1. Töid riigiõiguse ja poliitika alalt.

30.07.1940 vangistati NKVD poolt ja küüditati Venemaale, oli asumisel, vanglas, 1954-1956 Kalinini vaimuhaiglas, kus ka suri. 21.10.1990 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.

Eesti esimene president oli Konstantin Päts

Esimese Eesti Vabariigi president Konstantin Päts

Konstantin Päts, riigitegelane, elukutselt jurist.

Eestis esimene president oli Konstantin Päts

Eesti esimene President oli Konstatin Päts.

Eesti esimene president oli K.Päts

Konstantin Päts aastatel oli Eesti esimene president aastatel 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940

eredfvdfgv

Eesti esimene president on Konstatin Päts, kes oli sündinud aastal 1874.

Lennart Georg Meri

Eesti esimene president oli Konstantin Päts aastatel 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ehk siis 2 aastat.Konstantin Päts oli Eesti riigi üks rajajaid.