Sündinud 16. Septembril 1970 Võrus. Kerttu on eesti . Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Ta on veel töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. Praegu töötab koopiakirjanikuna, toodab äriteksti ja hüüdlauseid. Oma kirjanikudebüüdi tegi Kerttu Rakke 1989. aastal olles vaid 17-aastane, kui Vikerkaares ilmus noorteelu kirjeldav jutustus "Let`s go." Nimi Kerttu Rakke tundus Kadi Kuusile mõnus ja dünaamiline. Kerttu Rakke figureerib sageli kollases ajakirjanduses, kus teda on kajastatud kui iseteadvat, enesekindlat ja enesega hästi hakkama saavat noort naist. Kuid enamus inimesi arvab, et ta on ülbe ja enesekeskne naine. Oma esimese raamatu kirjutas ta kuueaastaselt. Rakke on eesti naiskirjanikele mitteomaselt otsekohene ja vulgaarne, teda on sageli võrreldud Sauteri ja Kenderiga. Talle meeldivad igasugused krimisarjad ja filmid. Magama läheb alles 3-5 ajal, sest tal
JÕHVI GÜMNAASIUM Kärolin Kruut ,, ILUASJAKE'' Kerttu Rakke Referaat Jõhvi 2011 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.........................................................................................................3 Teose tegelaskond.........................................................
1 Tunnustused..........................................................................................................5 3.2 Stsenaariumid........................................................................................................5 3.3 Raamatud.............................................................................................................. 6 3.4 Lavastatud näidendid............................................................................................ 7 4. KERTTU RAKKE......................................................................................................9 4.1 Looming................................................................................................................9 4.2 Teoseid..................................................................................................................9 5. KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................11 1. JAAN TÄTTE
suuremad ja selgemad üksikasjad, peaksid ka tähtsamad detailid olema suuremalt ja selgemalt joonistatud, et nad ennekõike mõjule pääseksid. Kujutatava objekti olulisemad tunnused peavad olema kiirelt äratuntavad, samas pole perspektiivil ja esemete omavahelistel suurusvahekordadel nii suurt tähtsust. (Müürsepp 1996: 8). Teksti eakohasusest olulisemgi on pildi ja teksti sobivus, pilt peab teksti toetama, mitte olema iseseisev kunstiteos. Kui kunstnik pole teksti süvenenud ja on jutus olevate kummikute asemel botased joonistanud, satub laps segadusse ja võib raamatust kiiresti tüdineda. (Novek 2004: 11) Algupärase lastekirjanduse väljaandmise toetamine on jäänud peamiselt Eesti Kultuurkapitali ja sponsorite õlule. Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalilt toetust paludes peab lasteraamat konkureerima nn ,,suure kirjandusega", kuna puudub eraldi lastekirjandust toetav sihtkapital. Samuti ei toeta Kultuurkapitali kujutava ja
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
Teksti kirjutamist mõjutavad erinevad asjad: lugejate ootused, poliitiline olukord jne. Unt ei saa koolipoisina rääkida paljudest asjadest, kuna HKK teksti taga peame nägema üht suurt ja olulis lugejat kirjandusõpetajat Vello Saaget, kes on nii Undi kui teiste 8 keskkoolis käinute suur inspireerija ja julgustaja. Unt kirjutab nii nagu koolipoiss ikka nagu õpetajale meeldib. BIÖ Undi viimane romaan. Selles on juttu saksa teatrilavastajast ja teoreetikus Brechtist, kelle elust on valitud episood, mida Unt dokumentaalsust ja fiktsionaalsust segades esitab. See on episood, kui Brecht on Soomes maapaos koos Brechtiga saabuvad sinna tema naine, tema armuke ja tema sekretärist armuke. Unt kujutab, kuidas see seltskond suhtleb soome kultuuritegelastega. Suur osa tekstis Brechti enda monoloogid erinevatel teemadel. Seegi raamat sisaldab hulgaliselt erinevaid muid dokumente ja muud tüüpi kirjutusi
kassi. Need on kunagi ühe meremehe poolt Hemingwayle kingitud kasside järglased, kel kõigil kuus varvast nagu nende esivanemalgi. Loomingust 1926 - "Ja päike tõuseb" tõi tuntuse ja menu. Kujutab mõttetut ja eesmärgitut olesklemist, sõja läbi teinud inimeste pessimismi. Tegelased elavad küllaltki lõbusalt, teiselt poolt tunnetavad elu mõttetust. Romaan keskendub eraelulis- intiimsele tasandile. Sõjast on juttu vaid möödaminnes, sõja taga on valitsuste ja äriringkondade kasuahne poliitika, see ei ülenda, vaid pigem alandab inimest. Kellegi lootused ei täitu, sõda on nad ühel või teisel viisil sandistanud, pannud nägema elu absurdi ja tühjust, näiteks on peategelane Jake impotent. 1927 jutukogu "Mehed ilma naisteta". 1929 "Hüvasti, relvad" on sõjavastane teos. NB! Vaid "Ja päike tõuseb" ja "Hüvasti, relvad" on kadunud sugupõlve teosed! 1935 "Aafrika haljad künkad".
äärest ning seega ei sobinud ta just selleks õigeks Klausile. Klausi iseloom ühtis suuresti Hannesega, kuid Klausil puudus innukus ja mõningateks töödeks vajalik visadus. Arno Turja oli pere vanim poeg ning ta lahkus kodust varakult. Ta oli neist ainus, kes ihkas hinges suuremat vabadust, kui kodukoht pakkuda suutis. Seepärast ta lahkuski, et teha tööd laeval ja kogeda seda suurt vabadust. Teoses on temast juttu ainult alguses. Hannese vanemad olid lahked ja heasüdamlikud inimesed. Nad tundsid elust rõõmu sellisena nagu see parasjagu oli. Mõlemad vanemad avaldasid Hannesele suur mõju. Kahjuks suri Hannese ema varakult ning hiljem jäi Hannese isa halvatuks. Teose lõppedes jääb Hannes isa eest hoolitsema. Kuna isa oli talle eluks andnud nii palju tarkusi siis tundis ta tema ees suurt autunnet ning seepärast ei suutnudki ta teda üksi jätta
vorme. Iseloomustab kõnekeelsus, suur lihtlausete osakaal, suurtähtede puudumine lause alguses, ingliskeelsed poplaulu katkendid või käibefraasid. Jutt koondub tihti mingi vägivaldse situatsiooni ümber, kriminaalsed teemad. Tegelased lihtsad inimesed, neid iseloomustab trots ja küünilisus, pessimistlik hoiak kapitalistliku maailma suhtes, omavahelistes suhetes ja üleüldse elu suhtes. Ei ole väga sügavmõtteline, nt 3 täh, et raamatu vahel on 3 juttu, mitte mingi sümbolistlik/religioosne vms tähendus:D Lood ei ole narratiivsed, pigem näeme lugu läbi erinevate teadvuste, vaatepunktide, dialoogide. Tegelaskujud on hajuvad, autor ei püüa nende tegudele sügavat psühholoogilist põhjendust otsida. Trotsitakse tradits realismi karakteri loomet. Samasse kategooriasse kuulub ka Chaneldior’i raamat „Kontrolli alt väljas“, kohaliku sarimõrtsuka mõttemaailm.
võitlemise põhimõtteid. Tegu oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike uue koha eest ühiskonnas. Korduvalt oli kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid, nt. Adsoni artiklis ,,Noorsoo kriis". Siuru eeskujul korraldasid nad kirjandulikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ka ajakirja ,,Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. Tarapita hääbumine on seotud rühmituses siseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922.a. sügisel. Tunded tagaplaanil. Ajaluule- kujutas tegelikkust ,,Ärgem tappgem inimesi!"- Visnapuu 5. Saaremaa kirjanduselu, ühe teose/autori läbivaatus Saaremaa kirjanduselule on 200 aastane ajalugu. Esimesed inimesed, kes hakkasid lugusid kirjutama olid baltisakslastest kirikutegelased, kuna nad pidid jutlusi pidama. Willmann Kärla pastor
Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahava suhted olid halvad
1 saanud, poleks juhtunud Laios ei suutnud ka saatuse Laios lasi karjusel lapse Laios oleks lapse surmas eest põgeneda tappa, ei saa kindel olla pidanud veenduma Pime Teiresias teadis tõde Katku peatamise loogika Purjus mees oleks vait olnud Oidipus vabastas linna, aga Peale silmadesse torkamist Kui Oidipus oleks eakaaslase vaata mis juhtus. rääkis pikalt tarka juttu, mehe leidnud peaks valus piinlema Iokaste Oidipuse jaoks vana Kui Laiosel poleks lapsi 2. A.Gailiti elu ja looming, „Toomas Nipernaadi” analüüs Sündis Tartumaal Sangaste mõisa lähedal. Kasvas Läti lähistel. Isa lätistunud liivlane, ema saksastunud eestlane. Gümni ei lõpetanud, vaid hakkas Lätis ajakirjanikuks. Töötas saadikuna. I MS ajal põgenes Riiast Eestisse ja jäigi siia. Sõbrustas Visnapuuga
Teos on raske kuna palju mõistatusi ja allegooriaid. II osa: 1.vaatus F ja Mef sattuvad ühe keisri õukonda, kus riik on kriisis ja mõeldaxe välja paberraha. Mef oli narr seal ja temalt telliti show'd "Volbriöö unenägu", ille lõpus ilmud Helena, kelle vastu saab F kirg innustust. 2.vaatus Wagnerit loetaxe suuremax teadlasex kui Fi. Minnaxe koos Homerosega Kr.sse ja tollele otsitaxe õpetajat, et saax homunkulus (inimvärdjas) sündida. On ka juttu kreeka mütoloogiast, F laseb ehitada lossi ja hakkab härrat mängima. 3.vaatus Menelaose loss, Helena saabub kuskilt ja langeb ebasoosingusse, F pakub kaitset. 4.vaatus tegelikkus, sõda keisri ja vastaste vahel, 3 kanget meest esindavad mingit kindlat filosoofiat. 5.vaatusMef paneb kellegi majale tule otsa. Mure, Süü, Puudus ja Häda käivad Fl külas, 4 halli naist. F tahad merelt maad võtta. F. sureb ja pannaxe hauda
Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutasid "Clarté" põhimõtted (sõja, vägivalla ja ülekohtu vastu võitlemine) ning saksa ekspressionism ning sellest sündinud ajaluule. "Siuru" eeskujul korraldasid nad kirjanduslikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ajakirja "Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. "Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel. 4. Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat.
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
armastustemaatikale ka Rooma päevakajalisi probleeme, ning seda kõike nii nõtkeis ja laulvais heksameetreis, milliseid rooma luule varem ei tundnud. Vergilius oli töötanud oma luulekogu kallal kolm aastat ning see kogu tegi temast kohe Rooma tuntuima poeedi. Ekolooge esitati teatris lauludena ning tagasihoidlikku poeeti tervitati peaaegu samasuguse austusega nagu imperaatorit. Teine teos, poeem "Georgica" (u "Maaharija kunst"), mille kallal luuletaja töötas seitse aastat, võttis teataval määral eeskuju Hesiodose poeemist "Tööd ja päevad", kuid ülistas Itaalia loodust ja põlluharija rasket tööd, tagamõtteks ka innustus kodusõdades laastatud põllumajanduse taastamiseks. Vergiliuse unistuseks oli loobuda luuletamisest ning pühenduda filosoofiale. Luuletamine oli talle tema täiuslikkusetaotlusest tulenevalt raske kunst. Kuid Rooma riigi valitseja Augustus ootas riigi esipoeedilt uut teost, mis tooks kuulsust nii valitsejale kui ka impeeriumile
Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutasid "Clarté" põhimõtted (sõja, vägivalla ja ülekohtu vastu võitlemine) ning saksa ekspressionism ning sellest sündinud ajaluule. "Siuru" eeskujul korraldasid nad kirjanduslikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ajakirja "Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. "Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel. 4.Saaremaalt pärit kirjanikke Peeter Süda - Kärla pastor. "Väike varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll."(1883). Jakob Mändmets - realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karujärve piirkonda. "Küla" (1919), "Isa talus." Johannes Haavik - tõlkis väga palju. E.A.Poe õudusjutte. Ilukirjandusliku teose "Ruth"
luuletusi, kus on tähtis proosalik lähenemine. Ise tekitanud või loonud uue vormi nagu esseem luuletuse ja essee vahepealne hübriidne zanr. Identiteedi ja keele küsimused. Ühe eesti venelase lugu mitme kultuuri elu piiri peal (piirikirjandus). Ühe ja teise kultuuri vahel eksisteerimisest. Tema näeb selles positiivset ja produktiivset võimalust Andrei Ivanov (1971) väga viljakas autor, üpris mahukad romaanid. Esimene tõlge ilmus 2010.a ,,Minu taani onuke. Tuhk" esimeses jutus juba tõstetakse tähtsale kohale identiteedi probleem/küsimus. Kasutatakse mõistet (man in between vahepealsus). Non belonger mittekuulaja. Need on märsksõnad, mis manifitseerivad vahepeal olekut ja mittekuulumist. Skandinaavia triloogia ,,Batüsgaaf" (2017) kuulub Skandinaavia laiemasse saagasse. Tutvustab eelnevaid triloogia narratiivile eelnevaaid sündmusi). ,,Hanumani teekond Lollandile" (2012) esimene osa. Nüüdisaegne kelmiromaan. ,,Bizarre" (2014) tuuakse
" (1988, trükiarv 115 000) Ühe linnakooli eesti keele õpetaja Tehvan satub juhuse tahtel klassijuhatajaks 10. klassile, kus õpib tema tütar Birgit, kelle olemasolust isal seni aimugi polnud. Ka tütar peab isaks oma kasuisa. Ema teatab Birgiti isale, kuidas asjad tegelikult on, sest tüdrukul on kooliga probleeme. Birgiti eest hoitakse seda jätkuvalt saladuses. Mõistagi läheb asi sellest esiotsa ainult hullemaks, kõne all on Kaagvere eriinternaatkooli saatmine. Juttu on teistestki probleemsetest lastest ja kodudest. Lõpuks saab Birgit siiski oma pärisisa tagasi. Küsimus ema südamest aga jääb. 14. "Kirjad laagrist" (1989, trükiarv 80 000) Autobiograafilised ja dokumentaalsed jutustused Vorkuta vangilaagrist. Kõrvuti lausa uskumatu eluiha ja ängistav lootusetus. Reetmised ja eneseohverdused, argus ja suuremeelsus, visa võitlus vaimu nürinemise vastu. Üürikesed kiindumised ja haprad laagrisuhted
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
temaga saaksime, kui me sisse astuksime selle suursaali uksest ja oleksime järsku keset seda pikkades vammustes, vattides ja vestides rahvahulka. Kõigepealt tunneksime suminat kõrvus ja pimestust silmis. Meie pea kohal on kahekordne teravkaarvolv, mida kaunistasid puunikerdused ning kuldliiliad taevassinisel põhjal, jalge all vaheldumisi valgest ja mustast marmorist põrmand. Mõni samm meist eemal on määratu suur sammas, siis teine, kolmas, kokku seitse sammast piki saali, mis ta laiemal kohal toetavad kahekordsete võlvkaarte aluseid. Nelja esimese samba ümber asuvad kauplejate putkad, mis sätendavad klaas-asjakestest ja kassikullast, kolme tagumise ümber hagejate puhvpükstest ja advokaatide talaaridest läikima hõõrutud tammised pingid. Ümber saali, piki kõrget 8 seina, on uste, akende ja sammaste vahel lõpmatu rida Prantsusmaa kuningate kujusid,
Üdi, J. Sang. Kavandatud luulekassetiga, aga lõpetati väljaandmine ära. Käsikiri liikus "Loomingu raamatukogu" toimetusse. Sai omaette märgiks, selle tähendused saavad selgeks, kui jutt Üdist ja Viidingust. Toomas Liiv. Andis välja mõne luulekogu ja suutis säravalt esineda. Õppis eesti kirjandust. Tegutses 70ndatest kirjandusuurijana. Kirjutanud tekste 90ndate alguseni. Mäng kirjandusteaduses postmodernismi tähe all. Liivilikus variandis hakkab sulitempe tegema. Kirjutab kummalist juttu ja esitub kirjandusteadusena. Liivilikud jooned hilisemas süveneb. Metaluuleline hoiak: oleks luule, aga luuletõlgendus (parodeerimine). Fragmendis tuleb uhkemalt välja, et mingid vorminäitemängud. Kirjutab luules "154 silpi". Isotamm - surnud. Tõus ja taandumine olid juba head aastakümned tagasi. Pärit Tartust, 56ndal aastal vangistati. Peab juhuameteid, 20 aastat katlakütjana. Elu kultuuriringkondades: tundub, et kirjutaks paremini, kirjutabki mõnest paremini. Luuletamise algus varem
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, 111135 T. H
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63�
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 el) Kogupindala: 92 391 km² Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km Mandriala rannajoone pikkus: 832 km Kogu riigipiiri pikkus: 2147 km Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali riigi asutamine: 1143 Vabariigi asutamine: 5. oktoober 1910 President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Parlamendis esindatud poliitilised parteid: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes". Territoriaalne jaotus: 2 autonoomset piirkonda (Assoorid ja Madeira) ja 18 mand- riringkonda. Põhjaregioon: 21 278 km²,elanike arv 3 705 900, keskus Porto Algarve: 4988 km²,elanike arv 394 000, keskus Faro
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Telefonisuhtluse puhul on samuti oluline, et pakuksite vabatahtlikult oma abi 9 21. Verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite koosmõju Kuidas saadakse aru, et inimene valetab. Ta ütleb üht kui keha räägib teist! Rääkimisel peavad olema hääl, sõnad ja keha kooskõlas. Pole ju usutav kui inimene ütleb: Hurrraaa.... väsinud, tüplinud häälega. Tõsist juttu rääkides ei tohiks lamaskleda diivanil jne. 22. Küsimuste esitamine kliendile Küsimuste liigid: avatud küsimused suletud küsimused proovi ja katsetamisküsimused juhtivad küsimused pehmendavad küsimused retoorilised küsimused kontrollivad küsimused Igale küsimusele on oma aega ja koht. Õigete küsimustega jõuad kliendini! 23. Kliendi küsimustele vastamine Kliendi küsimusi ei tohi jätta tähelepanuta