Referaat Kerttu Rakke Janetta Lille Abja Gümnaasium 9B 2009 Sisukord Elulugu lk 3 Looming lk 4 Teosed lk 5 Mõne teose tutvustus lk 6 Pildid lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Elulugu Kerttu Rakke kodanikunimi on Kadi Kuus. Sündinud 16. Septembril 1970 Võrus. Kerttu on eesti . Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Ta on veel töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. Praegu töötab koopiakirjanikuna, toodab äriteksti ja hüüdlauseid. Oma kirjanikudebüüdi tegi Kerttu Rakke 1989. aastal olles vaid 17-aastane, kui Vikerkaares ilmus noorteelu kirjeldav jutustus "Let`s go
JÕHVI GÜMNAASIUM Kärolin Kruut ,, ILUASJAKE'' Kerttu Rakke Referaat Jõhvi 2011 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.........................................................................................................3 Teose tegelaskond.................................................................................................................4
1 Tunnustused..........................................................................................................5 3.2 Stsenaariumid........................................................................................................5 3.3 Raamatud.............................................................................................................. 6 3.4 Lavastatud näidendid............................................................................................ 7 4. KERTTU RAKKE......................................................................................................9 4.1 Looming................................................................................................................9 4.2 Teoseid..................................................................................................................9 5. KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................11 1. JAAN TÄTTE
täiskasvanuid. Laste seas on väga nõutud realistlikud jutustused, mis pakuksid samastumisvõimalust reaalse elu situatsioonides. Parimaks teoseks selles vallas pean Sass Henno jutustust ,,Mereröövlimäng" (2005). Ei tahakski uskuda, et selles teoses loodud turvalise kodu ja lapselike seikluste taga varitseb Henno muust loomingust tuttav kõle kivilinn oma koledustega. Olulise panuse eesti lastekirjandusse on andnud uued naisautorid Kerttu Soans, Piret Raud ja Kristiina Kass. Viimatinimetatud kahe autori puhul on tegemist lasteraamatute illustreerijatega, kellest on saanud lastekirjanikud, mis on lastekirjanduses vägagi hea kombinatsioon. Väikelastele on suunatud Kerttu Soansi lapsemeelsed Olivia-lood oma väiksest tüdrukust peategelasega. Lüürilises toonis juttude maailm on korrastatud ja turvaline. Nende raamatute sihtgrupiks võib pidada aga pigem täiskasvanuid, sest need
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Kõik kommentaarid