Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kermised ehk kõvasulamid (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kermised ehk kõvasulamid #1 Kermised ehk kõvasulamid #2 Kermised ehk kõvasulamid #3 Kermised ehk kõvasulamid #4 Kermised ehk kõvasulamid #5 Kermised ehk kõvasulamid #6 Kermised ehk kõvasulamid #7 Kermised ehk kõvasulamid #8 Kermised ehk kõvasulamid #9 Kermised ehk kõvasulamid #10 Kermised ehk kõvasulamid #11 Kermised ehk kõvasulamid #12 Kermised ehk kõvasulamid #13 Kermised ehk kõvasulamid #14 Kermised ehk kõvasulamid #15 Kermised ehk kõvasulamid #16 Kermised ehk kõvasulamid #17 Kermised ehk kõvasulamid #18 Kermised ehk kõvasulamid #19 Kermised ehk kõvasulamid #20 Kermised ehk kõvasulamid #21 Kermised ehk kõvasulamid #22 Kermised ehk kõvasulamid #23 Kermised ehk kõvasulamid #24 Kermised ehk kõvasulamid #25 Kermised ehk kõvasulamid #26 Kermised ehk kõvasulamid #27 Kermised ehk kõvasulamid #28 Kermised ehk kõvasulamid #29 Kermised ehk kõvasulamid #30 Kermised ehk kõvasulamid #31 Kermised ehk kõvasulamid #32 Kermised ehk kõvasulamid #33 Kermised ehk kõvasulamid #34 Kermised ehk kõvasulamid #35 Kermised ehk kõvasulamid #36 Kermised ehk kõvasulamid #37 Kermised ehk kõvasulamid #38 Kermised ehk kõvasulamid #39 Kermised ehk kõvasulamid #40 Kermised ehk kõvasulamid #41 Kermised ehk kõvasulamid #42 Kermised ehk kõvasulamid #43 Kermised ehk kõvasulamid #44 Kermised ehk kõvasulamid #45 Kermised ehk kõvasulamid #46 Kermised ehk kõvasulamid #47 Kermised ehk kõvasulamid #48 Kermised ehk kõvasulamid #49 Kermised ehk kõvasulamid #50 Kermised ehk kõvasulamid #51 Kermised ehk kõvasulamid #52 Kermised ehk kõvasulamid #53 Kermised ehk kõvasulamid #54 Kermised ehk kõvasulamid #55 Kermised ehk kõvasulamid #56 Kermised ehk kõvasulamid #57 Kermised ehk kõvasulamid #58 Kermised ehk kõvasulamid #59 Kermised ehk kõvasulamid #60 Kermised ehk kõvasulamid #61 Kermised ehk kõvasulamid #62 Kermised ehk kõvasulamid #63 Kermised ehk kõvasulamid #64 Kermised ehk kõvasulamid #65 Kermised ehk kõvasulamid #66 Kermised ehk kõvasulamid #67 Kermised ehk kõvasulamid #68 Kermised ehk kõvasulamid #69
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 69 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jaana Gomon Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
75
pdf

Paagutatud Tribomaterjalid

Kulumisliike on käsitletud loengukonspektis: I.Kleis ,,Triboloogia lühikursuses" 1996. Siinkohal on toodud ainult lühike informatsioon nende kulumisliikide kohta, mida käsitletakse käesolevas loengukonspektis. Kulumise negatiivse mõju vähendamiseks kasutatakse mitmeid viise. Üheks võimaluseks on uute kulumiskindlate materjalide kasutamine. Viimasel ajal on loodud rida komposiitmaterjale, kus püütakse arvestada kulumisega kaasnevaid protsesse. Kõige suurema kulumiskindlusega on kermised, volfram- , titaan- ja kroomkarbiidi baasil. Kermised on komposiitmaterjalid, mis valmistatakse pulbertehnoloogia teel. Kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta vaata ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2.. Paagutatud tribomaterjalid on pulbertehnoloogia teel saadud materjalid, mida kasutatakse kulumiskindlate detailide, antifriktsioon- ja friktsioon ning libisevate elektrikontaktide valmistamiseks.

Materjaliõpetus
thumbnail
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

annab piiramatu tardlahuse. Esimesel juhul vastavalt joonisele 1.45a, lk 42 toodud faasidiagramille koosnevad kõik sulamid peale kristalliseerumist tardlahuse kristallidest (komponendi B piiramatu tardlahus komponendis A). Sulamites koostisega A-C kristalliseerub temperatuuri alanedes tardlahus ümber tardlahuseks (komponendi B piiratud tardlahus komponendis A). Allpool joont EC (polümorfse muutuse algtemperatuurid) koosneb sulam ainult tardlahuse kristallidest; joon ED vastab polümorfse muutuse lõpptemperatuuridele. Joonte EC ja ED vahel on tasakaalus mõlemad tardlahused ja . Teisel juhul vastavalt joonisel 1.45b, lk 42 toodud faasidiagrammile koosnevad kõik sulamid normaaltemperatuuril tardlahuse kristallidest (komponendi B piiramatu tardlahus komponendis A), kõrgtemperatuurne modifikatsioon A annab komponendiga B piiratud tardlahuse . Joon CPD viitab peritektmuutusele. Joonisel 1

Tehnomaterjalid
thumbnail
86
pdf

Materjalid

............. 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ................................................................................................ 37 1.2.8. Metallide markeerimine .............................................................................................................. 38 1.3. Mittemetalsed materjalid.................................................................................................................... 40 1.3.1. Tehnoplastid ........................................................................

thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31

Materjaliõpe
thumbnail
26
docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka siis üheks tähtsamaks omaduste näitajakson külmahapruslävi. kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest Ehitusterastena kasutatakse: nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. • tavasüsinikteraseid, • mangaanteraseid, 10. Raua süsiniku sulamid • peenterateraseid, • parendatud teraseid, Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul • boorteraseid. kasutatakse teda vähe. Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja nende sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid – rauasüsinikusulamid,

Materjaliõpetus
thumbnail
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

 b) sulamistemperatuuri järgi :  c) vääringu järgi   89. Flotatsioon.  - kasutatakse sulfiidide, karbonaatide ja silikaatide korral, mis ei märgu vee toimel.  Maagi osakeste pind kaetakse õli vm. ainega, seejärel puhutakse õhku läbi maagi, õli ja vee suspensiooni.  Moodustuvad mullid ja need põhjustavad maagi osakeste tõusmise segu pinnale. Maagi kontsentraat tekib seega segu  pinnale ja eraldatakse.   90. Malmid(Fe ja C sulam 2 - 6,7%): liigitus, omadused.  Süsiniku modifikatsiooni järgi sulamistruktuuris eristatakse järgmisi malmi liike:  valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. toormalmina.

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
14
docx

Tehnokeraamika referaat

valmistamine keraamikast. Selline mootor ei vaja jahutussüsteemi, on 15% kergem ja 30... 40% ökonoomsem. Samuti võib bensiini asemel kasutada madalasordilisi kütuseid nagu põlevkiviõli, masuut jne. Tänu keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörlevate osade mass ja inerts. Tööriistakeraamika jaguneb: (metallitööstuses: trei- ja freespingid) Ülikõva keraamika Lõikekeraamika Kermised Kermiseks nimetatakse suure kõvadusega ühendite osakestest pulbermetallurgilisel teel valmistatud tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni. Sideaine kogus on suurim volframkarbiidis. Oksiid- ja nitriidkermistes metalne sideaine puudub. Kermised on suure kõvaduse ja kulumiskindlusega Volframkarbiid kerimised. Selles on kuni 25% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid.

Tehnomaterjalid
thumbnail
37
docx

Materjaliteadus

ära. Austeniit on stabiilne ülalpool 727, seal on C lahustuvus tunduvalt suurem (max 2,14%). Terase termilisel töötlemisel on faasiüleminekud seoses austeniidiga väga suure tähtsusega. Tsementiit tekib, kui süsinikku on rohkem, kui lahustub või -rauas. Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm, kus toimuvad vastavad reaktsioonid: Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) ­ sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 ­ 2,14% 3) malm ­ sisaldab süsinikku 2,14 ­ 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks (joon 6-17). Kui

Materjaliteaduse üldalused



Lisainfo

TTÜ, Juri Pirso, Karbiidide valmistamine, keermiste vormimine, omaduste kontroll, täiendav töötlemine, keermiste omadused,

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun