Kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.
KERGEJÕUSTIK Katrin Põlma 10-ks Sisukord 1.Esileht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4. Ajalugu 5 .Kergejõustiku alad 5 .Võistluste korraldus 5.Kergejõustiklase riietus ja jalatsid 6. Jooksud 7 .Tõkke- ja takistusjooksud 7.Teatejooksud 7.Käimine 8.Hüpped 8 .Heited-tõuked 9. Mitmevõistlus 9. Tähtsaimad võistlused 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kergejõustiku juured ulatuvad juba kaugesse minevikku, Vana-Kreekasse. Juba õitsval antiikajastul peeti lugu tervest kehast ja vaimust. Saada olümpiavõitjaks oli suur au perele ja kogukonnale. Spordiga tegelemist võib pidada inimtsivilisatsiooni üheks suurimaks arenguetapiks. Inimkond on teadvustanud, et sportiga tegelemine pakub erinevaid naudinguid. Sportlane saab tegevusest energiat, hea toonuse ja
Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille
Referaat Kergejõustik 10. klass Irina Raha 14.11.2008 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel.
Kergejõustik Referaat Koostas: Marju Pärnu 2007 1/11 SISUKORD: 1. Ajalugu 2. Jooksud 3. Hüpped 4. Kümnevõistlus Kümnevõistluse ajalugu Kümnevõistluse alad 5. Setsmevõistlus 6. Heited-tõuked 7. Käimine 8. Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad 9. Maailma rekordid 10. Kasutatud kirjandus 2/11 1. AJALUGU Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. saj-ni nn
Kallavere Keskkool Elisabeth Rüütel KERGEJÕUSTIK Referaat Juhendaja: Mihkel Allikmäe Maardu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust,
Sel juhul toimuvad ümberhüpped. Parema haarde saamiseks teiba kasutamisel võib kasutada sobivat määret kätel või teibal. Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. Kuulitõuge Katse õnnestumiseks peab kuul maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist lahkuda. Kuulitõuge on kümnevõistlusala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Sportlased tõukavad 7 ,26 kilost kuuli, mille läbimõõt on 110 kuni 130 mm. Tõuge toimub 2,135 meetrise läbimõõduga tõukeringist. Kuulitõukeringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. Äärise ülaserv peab olema ümbritseva maapinnaga ühel tasapinnal. Ringi põhi kaetakse betooni, asfaldi või muu sobiva, tihke, kuid mitte libeda materjaliga. Ringi pind peab olema tasane, äärise ülaservast 14-26 mm madalamal.
Referaat Kergejõustik on üks vanemaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja
Kõik kommentaarid