Kergejõustikualad (1)

5 VÄGA HEA
 
Kergejõustikualad
Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid
spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist,
hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva
kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse
spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi
korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi
pargis, metsaradadel jm.
JOOKSUD
Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal,
kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite
kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja
vahejooksud , lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel
kuni 25 jooksjat.
Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000.
Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga
jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000
m jooks staadionirajal.
Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa . Võistkonna liikmed annavad
teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20 meetrise vahetusala piirdes. Teatejooksus on kaks
alagruppi : 4*100 (lühike) ja 4*400(pikk) meetrit.
4*100 meetrit ehk lühiteade koosneb 4'st jooksjast. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10
meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10
meetrine hoovõtuala. Võistkonna liikmed peavad kogu jooksu vältel olema omal rajal ja ei
tohi takistada teisi võistlejaid. Teatepulga mahakukkumine ja määrustevastane teatevahetus
võivad ka parimatele võistkondadele saatuslikuks saada.
4*400 meetrit, ehk pikk teatejooks koosnbe samuti 4'st jooksjast. Igaüks neist jookseb
staadionil 400 meetrit, enne teatepulga järgmisele üleandmist. Tavaliselt jookstakse
võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, mille järel jooksjad
89% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kergejõustikualad #1 Kergejõustikualad #2 Kergejõustikualad #3 Kergejõustikualad #4 Kergejõustikualad #5 Kergejõustikualad #6 Kergejõustikualad #7 Kergejõustikualad #8
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karin laur Õppematerjali autor

Lisainfo

Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm.
kergejõustiku alad , professionaalid , kergejõustiklane

Mõisted

Sisukord

  • Kergejõustikualad
  • JOOKSUD
  • HÜPPED
  • Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud
  • Kergejõustiku ajaloost
  • Maailma edukaimaid kergejõustiklasi
  • Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad
  • Kergejõustik olümpiamängudel
  • Nüüdisaja suveolümpiamängud

Teemad

  • ala
  • Lühimaajooksus ehk sprindis
  • pikamaajooksus
  • Teatejooksus
  • Tõkkejooksus
  • Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe
  • Kõrgus- ja teivashüppes
  • Teivashüppes
  • Kaugus- ja kolmikhüpped
  • Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide
  • Sportlikul käimisel
  • Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust
  • Kümnevõistluse
  • Seitsmevõistluses
  • Maailma edukaimaid kergejõustiklasi
  • Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad
  • Ateena
  • Spyros Louis
  • Spyros Louisile
  • Spyros Louis
  • London 1908
  • Antverpen 1920
  • Paavo Nurmi
  • Jüri Lossmann
  • H. Kolehmainen
  • Pariis 1924
  • Aleksander Klumberg Kolmpere
  • Los Angeles 1932
  • Berliin 1936
  • Jesse Owens
  • London 1948
  • Francina Blankers-Koen
  • Emil Zatopeki
  • Helsingi 1952
  • Emil
  • Bruno Junk
  • Melbourne 1956
  • Vladimir Kuts
  • Rooma 1960
  • Wilma Rudolph
  • Tokyo 1964
  • Rein Aun
  • Mexico 1968
  • Robert Beamoni
  • Viktor
  • Alfred Oerter
  • München 1972
  • Valeri Borzov
  • Montreal 1976
  • Lasse Viren
  • Viktor Sanejev
  • Moskva 1980
  • Jaak Uudmäe
  • Jüri Tamm
  • Los Angeles 1984
  • Carl Lewis
  • Soul 1988
  • Jüri Tamm

Kommentaarid (1)


ballaholic: Väga hea
19:20 17-01-2012


Sarnased materjalid

11
doc
28
docx
13
docx
5
doc
33
docx
7
doc
11
doc
11
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto