50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaurkramm
Õppematerjali autor
Kõndimisest aste kõrgemal olev liikumisviis on jooksmine. Tsiteerides spordipedagoog Hans Torimit: "Jooksuoskus ja kiire jooksuvõime on ka inimese elujõu, bioloogilise täisväärtuslikkuse ja kehalise kultuuri kõige esmaseks ja parimaks koondnäitajaks. Tavaliselt tarvitseb vaid kord näha inimest kiiresti jooksmas, et võida anda üsnagi tõepärane hinnang tema kehalisele minale, harrastustele ja eluviisidelegi." (1) Käesolev loovtöö põhineb autori isiklikul huvil kergejõustiku vastu. Töös käsitletakse jooksukiirust ja selle arendamise erinevaid viise, mille eesmärk on autori kehaliste võimete arendamine ühe õppeaasta jooksul. Keskendutakse peamiselt kiirjooksule (distantsi pikkus kuni 400 m). Sportlase arengu võrdlemiseks on töös ära toodud kehalise võimete testide tulemused erinevatel ajaperioodidel (sügis 2015 - kevad 2016) ning võistlustulemused (kevad 2015 kevad 2016). Treeningetappide jälgimiseks on
parandamisel. Distantsi pikenedes muutub tähtsamaks või vähem tähtsamaks jõuvastupidavuse kui ka kiiruse osakaal. Jõutreeningutel pööratakse rohkem tähelepanu jala- ning kerelihaste arendamisele. On palju erinevaid treenimismeetodeid, nagu näiteks ringtreening, kus treenitakse vaheldumisi ala- ja ülakehale ning kõik harjutused ühel ringil erinevad üksteisest. 7 KASUTATUD ALLIKAD 1. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liidu väljaanne. Treenerite täiendkoolitus. Kehalised võimed ja organism, Sunprint, 2008 2. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liidu väljaanne. Treenerite tasemekoolitus. Kergejõustik II, Kuma print, 2011 3. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liidu väljaanne. Treenerite tasemekoolitus. Kergejõustik III teine osa, Kuma print, 2012 8
profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti, kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel. Kogu maailmas harrastatakse kõige rohkem kergejõustikku, jalgpalli, korvpalli, poksi, võrkpalli ja ujumist. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused. Spordi alged pärinevad inimkonna varaselt arenguastmelt igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19
Kehaline aktiivsus raseduse ajal. Iga naine tahab olla ilus - eriti ilus on beebiootel naine. Ilu aga on tervise peegeldus. Ilu ja tervist tuleb austada ja hoida. Üheks parimaks vahendiks tervise säilitamisel, parandamisel ja ka psüühilise pinge maandamisel on kehaline harjutamine. Kõigi nende positiivsete muutuste saavutamiseks vajab kehalist treeningut ka rase naine. Üha rohkem teadustöid tõendavad, et rasedusaegne kehaline harjutamine mõjutab positiivselt nii naise kui ka lapse tervist, soodsamalt kulgeb sünnitus ning naine taastab oma kehalise vormi pärast sünnitust kiiremini. Millist kasu toob kehaline treening? Naised, kes ei tegele kehaliste harjutustega raseduse ajal, tunnevad ennast tavaliselt halvemini, eriti seetõttu, et kaal kasvab ning oma keha muutub "koormaks". Raseduse ajal vajab naine suuremat kogust hapnikku. Kui naine väga vähe liigub, kannatab eelkõige loode hapnikupuuduse käes. Kehaliselt väheaktiivsetel ja karastamata naistel on vähe
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. Kergejõustiku ajaloost Lihtsaid jooksu, hüppe ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. sajni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale
võimekus ja kellele võib rünnaku ajal loota. Maadlemine, jooksmine, tantsimine, kivi heitmine, vehklemine puust keppidega, liu laskmine, üle lõkke hüppamine, rahvatantsud mängud. Hiliskeskaeg/vara-uusaeg... ...(renessanss) kui ajalooperiood; seda iseloomustavad tunnused: ilmalikkus, humanism, tagasipöördumine antiikkultuuri juurde, avastused ja leiutised, rahvustunde ärkamine ja rahvusriikide teke. Renessanssiaegne kultuur: filosoofia- N.Machiavelli ja T.Campanella (Itaalia); T.More ja F.Bacon (Inglismaa); J.A.Komensky (Tsehhimaa) loodusteadused- I.Newton (Inglismaa) kirjandus- Dante, F. Petrarca (Itaalia), W.Shakespeare (Inglismaa), Cervantes (Hispaania) kunst- Michelangelo, Leonardo da Vinci (Itaalia) Humanistide vaated inimeste kehalisele arendamisele: taotletakse inimese harmoonilist arendamist Vittorino da Feltre- 1425a. avas humanistliku kool-internaadi ,,Rõõmu Kodu". Õpetati
Triin Tähtla Noorsootöö Koordinatsioon ja selle arendamine Koordinatsioon Üks võimalik viis seletada koordinatsiooni mõistet... Koordinatsioon on sportlase oskus kõige täiuslikumalt, kiiremini, täpsemalt, ökonoomsemalt ja leidlikumalt lahendada keerukaid ja ootamatult tekkinud liigutusülesandeid ning väliste ja seesmiste jõudude kooskõlastatud tegevust organismis motoorse potensiaali täilikuks kasutamiseks (Loko 2007) Koordinatsioon Üldine Spetsiifiline laiaulatuslik liikumine konkreetne paljudel erinevatel spordiala, tehnika spordialadel Koordinatsioon on tihedalt seotud teiste kehaliste võimetega: Paiduvus Vastupidavus Jõud Kiirus ilma nendeta ei saa rääkida koordinatsioonist Koordinatsiooni alaliigid Tasakaal Liigutuste täpsus Liigutusvilumus Rütmitunnetus Ruumitunnetus Täpsusvõime Ümberkohanemine Tasakaal Võime hoida oma keha tasakaalus, ning peale keha liigutamist jõuda kiiresti sama
Paljud inimesed arvavad, et mahukas jõutreening on vajalik nn jõualadel (tõstmine, jõutõstmine, kulturism). Viimaste aastakümnete spordipraktika on tõestanud aga vastupidist, et paljud sportlased on oma spordimeisterlikkuse taset tõstnud just tänu jõutreeningule, võrreldes nendega, kes treenisid kitsalt spetsialiseeritult oma spordialal. Tänapäeval on jõutreening kehalise ettevalmistumise lahutamatu osa enamikel spordialadel (sportmängud, kergejõustik, kahevõitlus jt). Suhtumine jõutreeningusse on kardinaalselt muutunud. On saadud aru, et ei saa näidata kõrgeid tulemusi jooksus ja hüpetes omamata head jõuvõimsuse (kiirusjõu) taset jne. Spordimeisterlikkuse taseme täiustamise, soodustamise kõrval on jõutreening kasulik ka tervisele. Jõutreeningu vahetuks tulemuseks on mineraalainete kontsentratsiooni suurenemine luukoes, mis järgnevatel aastatel väldib osteoporoosi e luu koe hõrenemise teket. Suurem osteoporoosi oht on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid