Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Kergejõustik I eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega võrdub jooksukiirus ?
  • Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast ?
  • Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast ?
  • Milline väide on õige ?
 
Säutsu twitteris
Kergejõustik
1. Kiirjooks :
  • Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked.
  • Millega võrdub jooksukiirus? v = s : t ehk kiirus on teepikkuse ja kulunud aja suhe.
  • Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel - Reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas.
  • Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid - Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) ja lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas).
  • Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°)
  • Asend “kohtadele!” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga . Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel.
  • Asend “valmis!” - Pöid ( kand ) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120–140kraadise nurga all. Puusad on veidi kõrgemal õlgadest, ülakeha on ette kallutatud. Õlad on kätest veidi eespool .
  • Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “KOHTADELE!”, asend “VALMIS!”, ÄRATÕUGE (start) ja KIIRENDUS (lähtekiirendus).
    2. Teatejooks :
  • Ringteatejooksul kasutatavad erinevad teatevahetus tehnikad – alt, ülalt ja otse.
  • Teatevahetus jagatakse kolmeks faasiks: ETTEVALMISTUS, KIIRENDUS JA ÜLEANDMINE.
  • Tsoonid ja märgid, kontrollmärgi määramise metoodika - Teatepulga üleandmine peab toimuma 20 m tsoonis. Teatepulga saaja kasutab kiirenduseks 10 m tsooni. Kiirendustsoonis kasutatakse jooksu alustamiseks märgistust. Märk asub tavaliselt 15–25 pöiapikkuse kaugusel kiirendustsooni algusest raja sellel poolel, kus jookseb teatepulga andja.
    3. Pallivise:
  • Millest sõltub viske resultaat biomehaanika seisukohast (väljalennu nurk, väljalennu kiirus, väljalennu kõrgus)? - Hoojooksust, viskekiirusest, nurgast (40º), õigest visketehnikast.
  • Pallihoie - Palli hoitakse kolme keskmise sõrmega, pöial ja väike sõrm toetavad palli külgedelt. Pall toetub keskmistele sõrmelülidele (mitte peopesale). Juurdeviiva harjutusena kasutada palli mahaviskamist (sõrmed saadavad palli).
  • Palliviske tehnika osade jaotus - Hoojooks , ristsamm, palli tahaviimine, äravise, pidurdus.
  • Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst palju allpool. Ristsammu lõppedes kallutab viskaja taha, asetades parema jala pidurdavalt ette. Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse.
    4. Kuulitõuge:
  • Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast? - Kuuli väljalennu kõrgusest, nurgast ning kuulile antud kiirendusest.
  • Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi laiali ja paralleelsed,. Kuul on ees kaelal . Pöial toetub rangluule, küünarnukk on ülal-kõrval (kere suhtes 45º nurga all).
  • Enamlevinud vead kuulitõukes - parema jala asetus, keharaskuse kandumine vasakule jalale . Vasaku käe „ära tõmbamine“ (muudab kuuli lennutrajektoori), kuuli liiga varajane tõukamine (enne jalgade sirutust).
  • Erinevad tõuketehnikad ja nende osad - 1. Hüppega tehnika: Sisaldab järgmisi faase: ETTEVALMISTUS (grupeering), HOOHÜPE (hüpe/libisemine), ÄRATÕUGE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE ( pidurdamine ). Ettevalmistavas faasis võtab heitja asendi hoohüppe alustamiseks. Hüppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi äratõukeks. Lõpupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu läheb. Pidurdusfaasis peatub sportlane äratõukeasendisse, et mitte segmendist või heiteringist välja kukkuda .
    2. Kuulitõuge pöördega: jaguneb nelja faasi. ETTEVALMISTUS, PÖÖRE, KUULI ÄRATÕUGE ja TÕUKAJA TASAKAALUSTAMINE. Ettevalmistusfaasis liigub tõukaja optimaalsesse asendisse, et alustada pööret ja luua kuuli mahajäämine. Pöördefaasis kogub kuul kiirust sedamööda, kuidas tõukaja liigub äratõuke-eelsesse asendisse. Finaalpingutuse faasis luuakse täiendav kiirus, mis antakse edasi kuulile enne väljalendu. Tasakaalustamisfaasis pidurdab tõukaja liikumise järsult, et vältida üleastumist.
    5. Kaugushüpe:
  • Erinevad hüppetehnikad - Samm-, Siru - ja käärtehnika.
  • Kaugushüppe faaside jaotus - Hoojooks, äratõuge, lend, maandumine. Hoojooksul kogub hüppaja kiirendusega optimaalse kiiruse. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse, püüdes seejuures minimeerida horisontaalkiiruse kadu. Õhulennufaasis valmistub hüppaja maandumiseks. Kasutatakse kolme hüppetehnikat: samm-, siru- ja käärtehnikat. Kahe viimase tehnika kombineeritud variandi kasutamine leiab ka kasutamist. Maandumisfaasis püüab hüppaja maksimeerida hüppe potentsiaalset pikkust ja minimeerida hüppe pikkuse kadu.
  • Sammtehnika - Hoojalg säilitab äratõukeasendi. Ülakeha jääb vertikaalsesse asendisse. Tõukejalg jääb taha suurema osa õhulennu ajast. Õhulennu lõpus liigub kõverdunud tõukejalg ette-üles. Maandumiseks sirutuvad mõlemad jalad ette.
  • Käärtehnika - Õhulennul jätkatakse jooksuliigutusi käte hooliigutuste toetusel. Hoojooksu sammude rütm peaks säilima. Jooksuliigutused lõpevad maandumisel kaugele ette väljasirutunud jalgadele.
  • Sirutehnika - Hoojalg langetatakse pöörleva liikumise tulemusena puusaliigeses. Puusad viiakse ette. Tõuke- ja hoojalg on paralleelsed. Käed liiguvad üles-taha.
  • Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast? - Õhulennu kaugus määratakse kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk.
  • Enamlevinud vead kaugushüppes - Kiiruse langust hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool).
    6. Kõrgushüpe:
  • Kõrgushüppe osad - Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks : HOOJOOKS, ÄRATÕUGE, ÕHULEND (lati ületamine) ja MAANDUMINE. Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine.
  • Hoojooksufaas - Hoojooks on kaarekujuline ; alguses on ta sirgjooneline (3–6 sammu), millele järgneb kurv (4–5 sammu). Hoojooksu esimestel sammudel asetatakse jalg maha pöiale. Hoojooksu esimestel sammudel on väike kerekalle ette. Kiirus suureneb hoojooksul pidevalt. Hoojooksu viimased sammud - Sammusagedus suureneb pidevalt. Keha on hoojooksul kallutatud sissepoole, kaldenurk sõltub hoojooksu kiirusest. Keha püstineb, ettekalle väheneb. Keha massikese langeb eelviimasel sammul .
  • Äratõukefaas - Pöia mahaasetus on aktiivne, kiire, madala trajektooriga, alla-taha liigutusega. Tõukejalg liigub ette. Äratõukeaega püütakse vähendada miinimumini. Hoojala põlv liigub üles, kuni reis on paralleelne horisontaaltasapinnaga. Äratõuke lõpus on keha vertikaalasendis.
  • Lennufaas - Äratõukeasend on fikseeritud sel ajal, kui keha kogub kõrgust . Tõukejala vastaskäsi liigub üles ja lati kohale. Reis liigub lati kohale, selg on paindes, pea kallutatakse alla, sääred ja pöiad jäävad ettepoole latti . Põlved on laiali, andes kerele võimaluse rohkem taha painutada.
  • Maandumisfaas - Pea kallutatud rinnale.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Kergejõustik I eksam #1 Kergejõustik I eksam #2 Kergejõustik I eksam #3 Kergejõustik I eksam #4 Kergejõustik I eksam #5 Kergejõustik I eksam #6 Kergejõustik I eksam #7 Kergejõustik I eksam #8 Kergejõustik I eksam #9 Kergejõustik I eksam #10 Kergejõustik I eksam #11 Kergejõustik I eksam #12 Kergejõustik I eksam #13 Kergejõustik I eksam #14 Kergejõustik I eksam #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor svens75 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Hea konspekt kergejõustiku põhikursuse eksami ettevalmistamseks
    Kergejõustik , kehaline kasvatus , sport

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    22
    docx
    Kergejõustik II
    7
    doc
    Kergejõustik
    11
    doc
    Kergejõustik
    11
    doc
    Kergejõustik
    8
    doc
    Kergejõustik
    33
    docx
    Kergejõustik
    16
    docx
    Kergejõustiku PK I teooria
    6
    doc
    Kergejõustik





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun