teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. Pidurdusteekond: aeglustuse kasvu teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmehanism. Pidurdusjõu regulaatori ehitus: proportsionaalklapp, reduktsiooniklapp, töövedelik, koormusetundlik vedru. ABS süsteem: eesmärgiks on saavutada maksimaalne auto aeglustus ning stabiilsus pidurdamisel. Ratta pöörlemissagedus andur: kõigil ratastel on hammasvöö, pöörleva hammasvöö hammaste möödumisel indutseeritakse selles vahelduvvool, ECU muudab selle digitaalsignaaliks, mille sagedus on võrdeline
vedrustus KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA www.monroe-eu.com vedrustus SISUKORD I TEHNILINE KIRJELDUS 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.1. Mis on vedrustussüsteem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . .
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Auto vedrustus ................................................................................................. 3 1.1 Keerdvedrud .................................................................................................. 3 1.2 Lehtvedrustus ................................................................................................ 4 1.3 Torrosioonvedrustus ...................................................................................... 4 1.4 Õhkvedrustus ...................................
................................................................... 3 1.1 Keerdvedrustus..................................................................................................................3 1.2 Lehtvedrustus....................................................................................................................4 1.3 Reaktiivvedrustus..............................................................................................................4 1.4 Poolaktiivne vedrustus......................................................................................................5 1.5 Aktiivvedrustus.................................................................................................................5 1.6 Õhkvedrustus....................................................................................................................5 1.7 Sõltuv vedrustus..................................................................................................
sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. Vedrustuse põhikomponendid: · 1) Vedru · 2) Põikstabilisaator (valikuline) · 3) Hoovastik · 4) Puksid/kinnitused · 5) Amortisaatorid Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: · 1. püsivad rattad kontaktis teepinnaga · 2
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi
paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüsteemid, mis on võimelised kontrollima kere kõrgust vastavalt massi ja aerodünaamilise koormuse muutumisele. See süsteem suudab reageerida ka vedrustussüsteemi sisemisele koormusele, näiteks õõtsumisele ja on võimeline seda takistama. Passiivne reaktiivvedrustus on näiteks Tenneco Kinetic RSF vedrustussüsteem. Sellel süsteemil on sisemine passiivne seotus, mis lihtsustab koormuse
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja remondiosakond Rooliajamid ja Vedrustuse tüübid Juhtimisseadmed ja veermik Referaat Koostaja: Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2013 Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere (raami) suhtes. Vedrustuse tüübid: Esimene: sõltumatu vedrustus Sõltumatul vedrustuse korral ei kehti see, et rataste vertikaalsihised liikumised on üksteisest sõltuvad. Kui üks ratas on augus ja teine ei ole siis auto sellest ei kaldu kuhugi poole Teine: sõltuv vedrustus Sõltuva vedrustuse puhul on sama silla rataste vertikaalsihised liikumised üksteisest sõltuvad. Sõltuval vedrustusel on jäik sild ehk siis sild on ühest tükist kus sees on nii veovõllid kui ka diferentsiaal. Kolmas: lehtvedrustus
A. Sõltuva vedrustusega vedav tagasild B. Sõltumatu vedrustusega veetav tagasild C. Sõltuva vedrustusega veetav tagasild D. Sõltumatu vedrustusega vedav tagasild 3. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi nimetus? A. Sõltuva vedrustusega vedav esisild B. Sõltumatu vedrustusega veetav esisild C. Sõltuva vedrustusega veetav esisild D. Sõltumatu vedrustusega vedav esisild 4. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi täpne nimetus? A. Käänmikupoldiga vedrustus B. Käänmikupoldita vedrustus C. McPhersoni küünalvedrustus D. Väändevedruga vedrustus 5. Millise vedrustusega on tegemist? A. Esisilla McPhersoni küünalvedrustusega B. Tagasilla sõltumatu vedrustusega C. Tagasilla sõltuva vedrustusega D. Vedava esisilla sõltumatu vedrustusega 6. Kuidas nimetatakse joonisel kujutatud vedru? A. See on paraboolne üheleheline lehtvedru B. See on tavaline lehtvedru C
Taavi Kallas ÕHKVEDRUSTUS REFERAAT Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Trantsporditeaduskond Õpperühm: AT-71 Juhendaja: Jaanus Vint Tallinn 2010 Sissejuhatus Õhkvedrustus on vedrustuse tüüp, mida toidetakse elektrilise kompressori, või automootoriga kompressori käitamisel. Lihtsustatult öeldes seisab auto tavaliste keerdvedrude asemel "õhkpatjade peal", mida täidetakse suruõhuga. Enamasti kasutatakse neid veoautodel, bussidel, erimasinatel ja luksusautodel, kuid tänapäeval ka maasturitel.
Richard Karming, Are Enok, Ayron Alliksaar LABORATOORSED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-41 Juhendaja: lektor Margus Villau Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn: 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................
kulub seejuures aku laadimiseks. Praegu toodetavatel autodel kasutatakse vehelduvvoolugeneraatoreid. Suurte diiselveoautode elektriseadmestik on 24-voldine. Voolutarvitid on käiviti, valgustus- ja märguseadmed, mõõdikud ja abiseadmed. Kõige suuremat voolu (600...700A) tarvitab käiviti. Vooluallikad ühendavad tarvititega juhtmed, kaitsmed ja lülitid. Auto elektrivõrk on ühejuhtmeline: vool kulgeb aku või generaatori plussklemmilt tarvitisse mööda juhet, kuid miinusklemmile tagastub kere kaudu. Seega on teise juhtme ülesanne metallosadel (kerel). Juhtmed on kogutud kimpudesse ja ümbritsetud plastkaitsega. Käivitustüüpi pliiaku Aku on vajalik mootori käivitamiseks ning tarvitite toitmiseks siis, kui mootor seisab või kui generaatorseadmes on rike(nt generaatori rihm libiseb). Aku vaid salvestab generaatori poolt toodetud elektrienergiat. Akud peavad taluma vibratsioone ja suurt tühjendusvoolu ning säilitama pika aja jooksul töövõime
liugurid. Liugureid nihutab käigukang kas vahetult või sidevarraste kaudu. Vedavad sillad. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks ja kahekordseteks. Kasutatavad kardaanülekanded jagunevad liigendi tüübi järgi: · Muutkiirusliigendiga · Püsikiirusliigendiga Esimesel juhul kasutatkse kardaaniristidega kardaane, ülekantav nurk ja nurkkiirus muutub. Sellist kardaanülekannet kasutatakse pöörlemise edastamiseks käigukastilt veosillale, mille asend kere suhtes tee ebatasasuse tõttu muutub. Kardaanvõllid tasakaalustatakse. Kardaanvõlli koostamisel tuleb jälgida paigaldusmärke. Kardaanülekanded autodel on ühe- või kahe võlliga. Ühevõlliline kardaanülekanne koosneb õõnsast võllist ja kahest liigendist. Liigendid võimaldavad nurga muutmist, pikenemist võimaldab kardaanvõlli nuutotsak. Pikad kardaanülekanded koosnevad kahest võllist, mida ühendab kolmas liigend. Üks võll toetub sellisel juhul vahelaagrile. Peaülekanne.
VEERMIK JA ROOLISÜSTEEM Veermik Auto külge kinnituvad vedrustus ja rattad, moodustades auto Veermiku. Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere e. Raami suhtes. Vedrustuse ülesanded Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..................... 2 1.3.1. Vedru töö .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................ 2 1.3.2.Vedrude ja amortisaatorite koostöö ............. . . . . . . . . . . . . . ............................ 2 1. Passiivne ehk tavavedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................... 3 2. Poolaktiivne vedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................. 3 3. Aktiivvedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ......................... 3 4. Torsioonvedrustus ...................................................................................... 3 1. VEDRUSTUSSÜSTEEM 1.1. vedrustussüsteem Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega.
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
Viljandi Ühentatud Kutsekeskkool Referaat VEDELIKAMORTISAATOR Koostas: Marko Illus Vana-Võidu 2011 Vedelikamortisaator Amortisaatorite ülessanne on summutada vedrude (kere) võnkumist. Nende töö põhineb vedeliku (õli) läbi väikeste avade voolamise takistusel, takistades sellega amortisaatori kolvi ja kogu vedrustuse vaba liikumist. Amortisaatori takistus on suurem tema pikenemisel. Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaf autokere küikumist ja muudavad sõitmise mugavamaks. Amortisaatorid on ka üks tähtsaim auto esmase ohutuse tagaja- olulise poolest võrreldav rehvide ja piduritega, neil on auto juhitavuse, pidurdamise ja teelpüsimise seisukohalt lausa võtmeroll. Amortisaatorid valitsevad rehvidele mõjuvaid püstjõudusid ja vedrustuse liikumist, ninghoiavad nii auto rattaid pidevalt kindlasti kontaktis teega. Tavaoludes teeb amortisaatori kolb 1200 käiku läbitud kilomeetri kohta.
Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude.
Transporditeaduskond Õpperühm: II KAT Üliõpilane: Erko Õppejõud: Janek Luppin Tallinn, 2006 1. Näidisauto üldandmed TOYOTA COROLLA 2006 BENSIIN 1,6 VVT-i Tühimass 1175 1385 kg Täismass 1695 1780 kg 2. Veoskeem ESIVEDU MOOTORI PAIGUTUS PÕIKIASENDIS 3. Vedrustuse tüüp Esisild: MacPersoni vedrustus Vedrustuse käigu pikkus 95 mm Vedrustus sõltumatu Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Stabilisaatori varras Elastseks lüliks on kummi puksid Tagasild: Pingetala Vedrustus sõltuv Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Elastseks lüliks on kummi puksid 4. Rehvide ja velgede markeering: Rehvi tootja ja toote nimetus: DAYTON Rehvimõõt: 185/65 R15 Kiirusindeks ja max lubatud sõidukiirus km/h: T ( 190 km/h )
Joonis nr. 2 Kardaanvõll 4. Paeülekanne ja differentsiaal Peaülekande ülesandeks on pöördemomendi ülekandmine täisnurga all asuvatele pooltelgedele ja rataste veojõu suurendamine. Peaülekanne kujutab endast kahest koonilisest hammasrattast hüpoidülekannet. Hüpoidülekandes paikneb vedava hammasratta telg veetava hammasratta teljest madalamal. Seetõttu paikneb kardaanvõll madalamal ja tunneli kõrgus kere põrandal on väiksem. Hüpoidülekande eelised on hammasrataste sujuv hambumine ja nende suurem vastupidavus. Ta nõuab aga spetsiaalse õli (suure kleepumisvõimega) kasutamist. Hariliku transmissiooniõliga õlitamisel läheb hüpoidülekanne rikki mõnetunnise töötamise järel. Peaülekande karter täidetakse õliga, kusjuures täiteava määrab ühtlasi õli nivoo, õlitäiteava ja väljalaske ava asuvad veosilla karteris ning on suletud kruvikorkidega.
· raamiga · poolraamiga · raamita. Raamiga toes koosneb keevitatud või needitud raamist. Raam on moodustatud pikitaladest ja vaheprussidest. Raamtoest kasutatakse roomik- ja liigendtraktoritel. Liigendtraktoritel kasutatav raam on kaheosaline. Poolraamiga toes kannab mõningaid agregaate ja on ühendatud kokku jõuülekande kerega. Raamita toes koosneb mootori ja jõuülekande jäigalt ühendatud karteritest. Kasutatakse väiketraktoritel. 2. Vedrustus Vedrustus ühendab toese elastselt traktori sildadega või käiguosaga. Vedrustus koosneb: · juhikseadisest, mis suunab rataste või roomiku liikumist traktori toese suhtes. · elastsest elemendist, mis vähendab traktorile mõjuvaid dünaamilisi koormusi. · summutusseadisest, mis summutab võnkeid. Amortisaatorid on ette nähtud kere võnkumise kiireks summutamiseks. Juhikseadise järgi jagunevad vedrustused: · Hoobvedrustuseks · Teleskoopvedrustuseks
Rooliratas on ühendatud roolivardaga, mis läheb otse nuutühendusega roolikarpi. Roolikarbi hoobade külge kinnituvad 2 varrast, mis kinnituvad omakorda pendehoobade külge. Pendelhoobade külge kinnituvad ka roolivarraste välimised otsad ja neid me saamegi kogu selle süsteemi abil liigutada ja niiviisi saamegi ratast vastavale suuanle keerata. Zigulil puudub roolivõimendi ja rooli on raskem keerata kui uutel autodel. 3. VEERMIKU VEDRUSTUS Zigulil on mõlemat tüüpi vedrustus. Tagasillal on zigulil sõltuv vedrustus aga esisillal on tal sõltumatu vedrustus. TagaSilla küljest, vedrude kõrvalt kinnituvad ka amordid kere külge umbes 40 kraadise nurga all. Esisild on zigulil lahendatud aga kiigede süsteemiga. Kiigesid on 2 tükki, üleval ja all. Spiraalvedrud toetavad alumise otsaga vastu alumist kiiget ja ülemise otsaga aga vastu auto keret
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
