d. Ledeburiit e. Grafiit Score: 5/5 Küsimus 10 (5 points) Millise malmiga on tegemist? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Ferriitne tempermalm b. Perliitne tempermalm c. Ferriitperliitne tempermalm d. Ferriitne keragrafiitmalm e. Perliitne keragrafiitmalm f. Ferriitperliitne keragrafiitmalm g. Perliitne hallmalm Score: 5/5 Küsimus 11 (5 points) Millise malmiga on tegemist? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Ferriitne tempermalm b. Perliitne tempermalm c
A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest D. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Ferriitperliitne tempermalm D. Ferriitne keragrafiitmalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 52. Millise malmiga on tegemist? Student Response A
B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest D. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Ferriitperliitne tempermalm D. Ferriitne keragrafiitmalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm
3. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 4. 727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel 5. Struktuuri tekib sulast olekust tardumisel 35 Lihv 5. Millise malmiga on tegemist? : 1. Perliitne hallmalm 2. Perliitne keragrafiitmalm 3. Perliitne tempermalm 4. Ferriitne tempermalm 5. Alaeutektne valgemalm 6. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 7. Üleeutektne valgemalm 36 Lihv 6. Millise malmiga on tegemist? : 1. Alaeutektne valgemalm 2. Perliitne tempermalm 3. Ferriitne tempermalm 4. Perliitne hallmalm 5. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 6. Perliitne keragrafiitmalm 7. Üleeutektne valgemalm 37 Lihv 7. Millise malmiga on tegemist? : 1. Perliitne hallmalm 2
grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis B. Grafiidiosakeste kujust C. Metalse põhimassi struktuurist D. Grafiidiosakeste suurusest Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response Feedback A. Perliitne tempermalm B. Perliitne hallmalm C. Perliitne keragrafiitmalm D. Ülaeutektne valgemalm E. Ferriitperliitne keragrafiitmalm F. Ferriitne tempermalm G. Alaeutektne valgemalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response Feedback A. Perliitne hallmalm B. Perliitne tempermalm C
D. grafiidiosakeste kogusest metalses 33,333% põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response Value Correct Answer A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm 100% E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response Value Correct Answer A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Ferriitperliitne tempermalm D. Ferriitne keragrafiitmalm E. Perliitne keragrafiitmalm 100% F
tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 4. 727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel 5. Struktuuri tekib sulast olekust tardumisel Lihv 5. Millise malmiga on tegemist? Vali üks: 1. Alaeutektne valgemalm 2. Ferriitne tempermalm 3. Perliitne keragrafiitmalm 4. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 5. Perliitne tempermalm 6. Perliitne hallmalm 7. Üleeutektne valgemalm Question 36 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Lihv 6. Millise malmiga on tegemist? Vali üks: 1. Perliitne tempermalm 2. Alaeutektne valgemalm 3. Ferriitne tempermalm 4. Perliitne hallmalm 5. Üleeutektne valgemalm 6. Perliitne keragrafiitmalm 7. Ferriitperliitne keragrafiitmalm Question 37 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Lihv 7.
elemente alla 10%) D. kõrglegeerterased -30% (legeerivaid elemente üle 10%) Score: 2/10 2. Milline on malmi GJMW-350-4 liik ja omadused? Student Correct Value Feedback Response Answer A. tempermalm, 100% Rm=350 N/mm2, A=4% B. tempermalm, -30% Rm=350 kgf/mm2, A=4% C. keragrafiitmalm, -10% Rm=350 N/mm2, A=4% D. keragrafiitmalm, -30% Rm=350 kgf/mm2, A=4% Score: 10/10 3. Milline on terase koostiga 0,9%C, 1%Cr, 1%W margitähis? Student Value Correct Answer Feedback Response A. 9CrW 0% Student Value Correct Answer Feedback Response B. 9CrW1-1 0% C. 90CrW1 0% D. 90CrW4- 100% 4
Lihv 5: Üleeutektoidteras süsinikusisaldusega 1.1%. Terase mark: C110E. Struktuuri koostis: Perliit + sekundaar tsementiit. Malmid: Lihv 1: Liblegrafiitmalm. Struktuuri koostis: Perliit + liblegrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 2.4% Lihv 2: Liblegrafiitmalm. Struktuuri koostis: Perliit + liblegrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 2.5% Lihv 3: Keragrafiitmalm. Struktuuri koostis: Ferriit + perliit + keragrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 3% Lihv 4: Pesagrafiitmalm. Struktuuri koostis: Ferriit + pesagrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 3.2% Lihv 5: Alaeutektmalm. Struktuuri koostis: Lederburiit + perliit + sekundaar tsementiit. Süsinikusisaldus C<4.3% Lihv 6: Üleeutektmalm. Struktuuri koostis: Lederburiit + tsementiit. Süsinikusisaldus C>4.3%
.........................................................................3 1.Malmi tootmine........................................................................................................................4 1.1 Valgemalm........................................................................................................................5 1.2 Hallmalm..........................................................................................................................5 1.3 Keragrafiitmalm...............................................................................................................6 1.4 Kõrgtugevmalm................................................................................................................6 .................................................................................................................................................6 1.5 Tempermalm....................................................................................
Answer A. mittelegeerterased B. legeerterased C. madallegeerterased (legeerivaid elemente alla 10%) D. kõrglegeerterased (legeerivaid elemente üle 10%) 2. Milline on malmi GJS 900-2 liik ja omadused? Student Response Correct Answer A. keragrafiitmalm, Rm=900 N/mm2; A=2% B. sferoidaalgrafiidiga malm, Rm=900 N/mm2; A=2% C. valgemalm, Rm=900 N/mm2; A=2% D. hallmalm, Rm=900 N/mm2; A=2% 3. Milline on terase 0,3%C, 13%Cr margitähis? Student Response Correct Answer A. 30Cr13 B. X30Cr13 C. 30Cr130 D. X300Cr13 4. http://webct6.e-uni
Zn b. messing; 38% Cu, 2% Pb, ülej. Zn c. messing; 38% Zn; 2% Pb, ülej. Cu d. pronks; 38% Zn, 2% Pb Küsimus 11 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on terase X210Cr12 keemiline koostis? Vali üks: a. 0,21% C; 1,2% Cr b. 0,21% C; 12% Cr c. 2,1% C; 1,2% Cr d. 2,1% C; 12% Cr Küsimus 12 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on malmi GJMW-350-4 liik ja omadused? Vali üks: a. keragrafiitmalm, Rm=350 kgf/mm2, A=4% b. tempermalm, Rm=350 N/mm2, A=4% c. keragrafiitmalm, Rm=350 N/mm2, A=4% d. tempermalm, Rm=350 kgf/mm2, A=4% Küsimus 13 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on alumiiniumi deformerivate sulamite tähttähis EN järgi? Vali üks: a. AC b. AL c. AW d. AK Küsimus 14 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on sulami AC-AlSi13 liik ja koostis? Vali üks: a
tsementiidi kujul sellest on vabas olekus ehk vaba grafiidina Grafiidi-osakeste kuju 1) Liblegrafiidi kuju - hallmalm 2) Keragrafiidi kuju - keragrafiitmalm 3) Pesagrafiidi ehk lõõmutussüsiniku kuju - tempermalm Metalne põhimass Alaeutektsed - struktuuris Le, T '' Perliitmalm - struktuur ja P koosneb perliidist ja grafiidist.
malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C) Seotud süsinikuga malmi nimetatakse valgemalmiks. Valgemalm on väga kõva, habras ja halvasti töödeldav.Seepärast teda detailide valmistamiseks ei kasutata. Valgemalm on terase tootmise lähtematerjal. Grafiiti sisaldavad malmid on: hallmalm – liblelise grafiidiga keragrafiitmalm – kõrgtugev, keraja grafiidiga vermikulaarmalm – ussikujulise grafiidiga tempermalm - pesaja grafiidiga Joonis 1. Malmi liigid (allikas: www.uni-due.de/we) Grafiit teeb malmi hapraks, mistõttu teda ei saa survetöödelda (sepistada, valtsida jne.). Lõiketöötlemisel tekib palju puru ja tolmu. Malmi kvaliteedi lihtsustatud kontrollimine – vasaraga lüüakse vastu täisnurkset serva; peaks jääma plastse deformatsiooni jälg, mitte tükk ära murduma
Tsementiiditavad terased (C10E) Hammasrattad 2. Parendatavad terased (C30E) Võllid 3. Vedruterased (55Cr3) Keerdvedrud ja lehtvedrud 4. Kuullaagriterased (-) Kuullaagrid 5. Automaaditerased (10S20) Võllid 6. Tavalised masinaehitusterased (E295) Masinaehitud detailid 5. Malmide liigitus, nende põhiomadused, tähistus. Hall- / liblegrafiitmalmi süsinik on liblelise grafiidi kujul. Hea vibratsioonisummutavus ja vastupanu väsimusele, hea valatavus. GJL 150. Keragrafiitmalm on tunduvalt tugevam ja sitkem kui hallmalm, vastupanu dünaamilisele koormusele ja väga hea valatavus. GJS 400 15. Tempermalmi murdepind on hele või tume, väga suure kõvadusega ja kulumiskindlusega, raskelt lõiketöödeldav. GJMW 350-4. 6. Vase- ja alumiiniumsulamite liigitus. Nende sulamite põhiomadused, põhikoostis, kasutusalad Alumiiniumsulamid jaotatakse: Deformeeritavad sulamid (kõvad, peamiselt Al ja Mn koostises, lennunduse konstruktsioonides) ja valusulamid (Hästi
valgemalmid; 2)malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Hallmalm libleja grafiidiga malm. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust. Hallmalm on kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit (perliithallmalm, ferriitperliithallmalm või ferriithallmalm). Keragrafiitmalm. Saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga. Metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, ferriit+perliit või ferriit. Keragrafiidiga malmid on heade mehaaniliste omadustega. Plastsus on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Valgemalm. Struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti. Valgemalmist valandid (nt valtsrullid) on suure kõvadusega ja seetõttu raskesti lõiketöödeldavad. Malmi valu Toodetakse kõrgahjudes
Alaeutektmalmid: 2,14%
C – vasevalusulam; C-GP – survevalu; C-GM – kokillvalu. Vene tähise järgi vask M ja järgneb tinglikpuhtusastme number. Joodised: Üldtähis B, järgneb joodise omadusi tagava põhielemendi sümbol ja massiprotsent. Margitähise lõpus näidatakse sulamistemp või –intervall. Alla 2% elemendi sisaldus, numbriga ei näidata. Malmid: Üldtähis GJ. Markeeritakse liigi ja tõmbetugevuse järgi. GJL – liblegrafiitmalm (nt: GJL-HB 195) GJS – keragrafiitmalm, S-sfäär; liigitähise (S) järel näidatakse lisaks tõmbetugevusele veel katkevenivus. GJM – tempermalm (B-must; W-valge) Eriomadustega legeermalmid markeeritakse koostise järgi. Esimene täht näitab malmi liiki grafiidi osakeste kuju järgi (L-lamellgrafiit, libleja kujuga; S-sferoidaalne grafiit, keraja kujuga). EN – GJLA-XniCuCr 15-6-2. L – liblegrafiit A – austeniitstruktuuriga X – kõrglegeeritud
kasutatakse peamiselt liivsavivormi ja lagunemisel temperatuuril 727 °C: A P (F+T). metallvormi (kokilli) valu. 38) Tsementiit : on raua ja süsiniku keemiline 8) Keragrafiitmalm ühend raudkarbiid Fe3C. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on rauasüsinikusulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. 45) AlSi12 : ( Alumiiniumi valusulamid- 52) Babiit : Babiidid on laagrisulamid, mis
Temperatuuri langedes eraldub austeniidist sekundartsementiiti ja ulejaanud osa austeniidist laguneb eutektoidmuutuse temp-l perliidiks. Aeglase jahtumise tulemusena koosneb seega struktuur toatemp-il ledeburiidist, perliidist ja sekundaartsementiidist. 7)Põhilised legeerivad lisandid........nende sisaldus. Cr,Ni,Cu(alates 0,50%); Mn(alates 1,80%); Mo(alates 0,10%); Nb(alates 0,08%); Ti,V(0,12%); 8)grafiitmalmide liigitus lähtudes grafiiti kuju. Liblegrafiitmalm ehk hallmalm, keragrafiitmalm ehk kõrgtugev malm, tempermalm(pesagrafiit) 9)mis on mitteraua sulamite ligitus...... termotoodeldavaiks ja valatavaiks? millised on valu sulameid ...... Deformeeritavad ehk survetoodeldavad (valitatakse valmistamise teel plekki, latte, torusid) ja valusulameiks (kasutatakse valandite tarvis) Liigituse alguseseks on FD ( sirge mis läbib eutektoidmuutuse punkti jaotab: vasakul- derformeeritavamad, paremal-valusulamid). 10)Selgitage tähist AC-AlSi9Mg
Alaeutektmalmid: 2,14%
.............................................................................................. 5 5. Fe- Fe3C faasidiagramm .................................................................................................. 6 6. Malmi tootmine .............................................................................................................. 7 7. Kõrgahi ........................................................................................................................... 7 8. Keragrafiitmalm .............................................................................................................. 8 9. Hallmalm ........................................................................................................................ 9 10. Teraste tootmine .......................................................................................................... 9 11. Terasplokki struktuur ............................................................................................
Lisaks põleks pinnakihtidest välja süsinikku, mis vähendaks kõvadust. 7. Malmid 7.1. Kuidas liigitatakse malmid läihtudes C-olekust (seotud või vaba)? · Kogu C seotud olekus (Fe3C - T) ehk valgemalmid · Kogu C või suurem osa sellest vabas olekus (G) ehk grafiitmalmid 7.2. Kuidas liigitatakse grafiitmalmid lähtudes grafiidiosakeste kujust? Nende saamine. · liblegrafiidiga malm ehk hallmalm - väike jahtumiskiirus · keragrafiitmalm - teket soodustab modifikaatorite sisseviimine sulamalmi (Mg) · tempermalm - pesagrafiit. Saadakse tempereerimise meetodil, st kõrgtemperatuuril kuumutus ja seisustamine, siis kõrgel temperatuuril eraldub A+T struktuurist süsinik ja võtab iseloomuliku kuju Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeglane jahtumine ja malmi suur ränisisaldus. 7.3. Kuidas liigitatakse grafiitmalmid lähtudes metalsest põhimassist? Põhimassi %?
hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimetatakse ka kvaliteetmalmiks). Kõigi libleja grafiidiga hallmalmide plastsus (sitkus) on aga väga väike katkevenivus ei ületa 0,5%. Keragrafiitmalm Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. Selel 1.38b on näha grafiidiosakeste tüüpiline kuju keragrafiidiga malmis. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoogselt iblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi
füüsokaliste omaduste ning keemilise koostise iseloomustamisel ja selle sätestab eurostandart EN10027. Kasutuses on erinevad margitähise põhiliseid sümboleid vastavalt kasutusalale. S – ehitusteras P – surveotstarbeline teras E – masinaehitusteras Sümbolile järgnev nubmer näitab voolavuspiiri või tõmbetugevust. 13. Malmide margitähised Malmide EN margitähistussüsteemi kohaselt on malmide margitähiste sümbolid: GJL – liblegrafiitmalm ehk hallmalm GJS – keragrafiitmalm GJM – tempermalm Sümbolile järgnev nubmer näitab voolavuspiiri või tõmbetugevust. 16 14. AL, CU margitähised Alumiiniumi (Al) margitähis põhineb Saksa tähistussüsteemil, nummerdussüsteem ja oleku tähistus aga rahvusvahelistel ISO-standarditel Deformeeritav AW-Al 99,6 Valualumiinium AC-Al99,5 Vase (Cu) margitähistussüsteem põhineb standardil ISO1190-1, nummerdussüsteem
Need on vaba grafiidiga malmid, tuntud eelkõige hallmalmidena. Valgemalmid liigitatakse alljärgnevalt: - alaeutektsed, struktuuriga P + T” + Le (joon. 2.11a), - eutektsed, struktuuriga Le (joon. 2.8), - üleeutektsed, struktuuriga Le + T (joon. 2.11b). Vaba grafiidiga malmid jagunevad omakorda järgmiselt: - liblegrafiitmalm e. hallmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus liblegrafiidi kujul; - keragrafiitmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus keragrafiidina sellise kujuga grafiidi teket soodustab eelkõige spetsiaalsete lisandite – modifikaatorite (nt Mg) sisseviimine sulamalmi. - tempermalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus pesagrafiidi kujul. Pesagrafiit tekib valgemalmis olevast tsementiidist valgemalmist valandite pikaajalise lõõmutamise tulemusena.
(katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse takse ka kvaliteetmalmiks). Kõigi libleja grafiidiga põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad surve- hallmalmide plastsus (sitkus) on aga väga väike – tugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi katkevenivus ei ületa 0,5%. struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi Keragrafiitmalm kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida tööstuses laialdaselt. lisatakse 0,1…0,2 massiprotsenti. - 17 - Selel 1
Lubjakivi täidab malmi tootmisel räbusti rolli. 30. Milliste meetoditega tõsta metalli plastsust? Kuumtöötlemisega 31. Millised on lehtsantsimise eraldusoperatsioonid? Mahalõikamine, tükeldamine, väljalõikamine, avalõikamine, sälkamine, sisselõikamine, äralõikamine. 32. Kuidas töödelda õhukeseseinalisi valandeid? Painutatakse, lõigatakse, tõmmatakse, ääristakse, tegu pidevprotsessidega, 33. Malmi liigid? Valgemalm, vaba grafiidiga malm (hallmalm, keragrafiitmalm, tempermalm) 34. Valumeetod väikeste Al sulamite tootmiseks? Survevalu 35. Jootmine- ,,+"-joodise sulamistemp on on liidetava materjali sulamistemp madalam, väikesed deformatsioonid; ,,-" kallid, kõrgeid temp ei talu 36. Ultraheli võnked mõjuvad tasapinnas, plastses olekus 37. Radiaal- ja vertikaalpuurpingid- vertikaalpuurpingil töödeldav toorik kinnitatakse töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Pea-ja ettenihkeliikumine antakse töövõllile, kuhu on kinnitatud puur
See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Keragrafiitmalm Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1…0,2 massiprotsenti.
Ferriidi tõttu on malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. 3. Ferriitperliitmalm (ferritic-pearlitic cast iron) - mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu ei ole võimalik saada 100 %-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur tempermalmide korral saadakse termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis. Reeglina kõrvuti perliidiga esineb struktuuris ka ferriit. Malmi omadused Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid. Malmi mehhaanilised omadused olenevad grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Malmi omadused sõltuvad tema struktuurist. Valgemalm on väga kõva ja habras, hallmalmi
ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti. Malm- G valandi jahtumiskiiruse suurenemine aga takistab b) grafiidi eraldumist mõjutab soodsalt tsementiidi Grafiitmalmid (Fe3C) tekkimist. Keragrafiitmalm Räni on malmi tähtsamaid lisandeid, mille toime avaldub nii sulamalmi kristalliseerumisel kui ka faasimuutustel tardolekus. Räni on põhiliseks ele- mendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struk- tuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vaid väga vähestes piirides. Kõrgetel tempe- G c) ratuuridel soodustab räni tsementiidi lagunemist,
- Alaeutektmalmid struktuuriga P+T''+Le - Eutkektmalmid struktuuriga Le - Üleeutektmalmid struktuuriga Le+T Põhiliselt leiab kasutamist alaeutektmalm ja seda enamasti tempermalmi tootmisel. b)Grafiidi (süsiniku) osakeste kuju järgi Vaba grafiidiga malmid jagunevad omakorda järgmiselt: 1) Lilblegrafiitmalm ehk hallmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus liblegrafiidi kujul 2) Keragrafiitmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus keragrafiidi kujul. Sellise kujuga grafiidi teket soodustab eelkõige erilisandite modifikaatorite sisseviimine sulamalmi. Keragrafiidiga malmi saadakse modifitseerimise teel. Keragrafiidi tekitamiseks kasutatakse modifikaatorina magneesiumi (samui ka tseeriumi ja teisi), mille jääkkogus malmis peaks olema ~0,05%. Enamikul juhtudel kasutatakse modifitseerimiseks magneesiumirikkaid lisasulameid (ligatuure)
Tabel 2.10. Malmid Malmi liik Omadused, min Kasutusomadused ja margitähis Rm, N/mm2 A, % Liblegrafiitmalm (EN1561) Head antifriktsioonomadused, GJL-100 100 - hea vibratsioonisummutavus ja GJL-200 200 - vastupanu väsimusele GJL-350 350 - Keragrafiitmalm (EN1563) Suur tugevus, plastsus ja sitkus GJS-350-22 350 22 GJS-600-3 600 3 GJS-900-2 900 2 Tempermalm (EN1562) Vastupanu dünaamilistele GJMB-300-6 300 6 koormustele, kulumiskindlad, GJMB-700-2 700 2 keevitatavad
annaabi.ee 
