Keraamika (0)

EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA TOORAINE
Üldjuhul savist või savi sisaldavatest segudest põletatud tooted Peamine tooraine on savikad Na2O· Al2O ·6SiO2+CO2+2H2O materjalid, mis koosnevad Na2CO3+Al2O3·SiO2 · 2H2O+4SiO2 Keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena, mille plastsest saviainest ja Lisandid - algmaterjalideks on looduslik või mehaaniliselt peenestatud mitteplastsest osast kvartsliiv ja tolm - tavalistes pulber ja võimalikud sideained . Kuumutamisel kasvavad pulbri Mitteplastsed koostisosad - tolm, tellise-savides ca 50...60%, osakesed ühtseks massiks. Mida kõrgem on liiv, lubjakivi , rauaühendid, rasvastes savides alla 40%. orgaaniline aine ja muud lisandid Vähendab savi plastsust ja kuumutamistemperatuur, seda enam kahanevad paakuvad Kasutatavamad savikad sidumisvõimet osakesed. materjalid on savid , kaoliinid ja rauaühendid - annavad
Paakumine - savi omadus moodustada kuumutamisel ilma savikildad keraamikale värvuse. Fe2O3 Savid on tekkinud päevakivide sisaldusel 5...10% on keraamika ülepõlemise tunnusteta mass, mille veeimavus ei ületa 5%. porsumisel - lagunemisel vee ja hele- kuni tumepunane süsihappegaasi toimel
EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA TOORAINE ...järgneb
Ehituskeraamika arengut Keraamilised materjalid: Karbonaadid - kaltsium - ja soodustavad tegurid: magneesiumkarbonaat, Tellis põhjustavad kildude välja savileiukohtade rohkus löömist keraamikatoodetest Kergkruus savi kerge kättesaadavus sulfaadid , lahustuvad soolad Email -alandavad savide paakumis- odavus Kahhelkivi ja sulamistemperatuuri, toodete tugevus põhjustavad toote Klinkerkivi purunemist, tekitavad ilmastikukindlus valkjad laigud toote pinnale püsivus agressiivses orgaanilised ained - savide keskkonnas põletamisel põlevad ära kõrge temperatuuritaluvus tekitades urbsust EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA SAVIDE GRANULOMEETRILINE KOOSTIS EHITUSKERAAMIKA TOOTMINE
Saviosakeste läbimõõt on alla 0,005 Kujult on saviosakesed plaatjad või Toormaterjali kaevandamine Veeimavuse järgi jaotatakse mm, osakesed 0,005...0,14 mm läätsekujulised ehituskeraamika loetakse tolmuks massi ettevalmistamine, Saviaine niisutamisel tema osakesed Tavalise ehituskeraamilise savi hüdratiseeruvad, paisuvad . Protsess töötlemine ja toortoodete poorseks - kaalulise
granulomeetriline koostis on eksotermiline. vormimine veeimavusega üle 5% Osiste suurus mm Sisaldus % Savide plastsus toortoodete kuivatamine tihedaks - kaaluline üle 0,25 0,2...19 Attenbergi piirid - rullpiir ja veeimavus alla 5% 0,25...0,05 0,5...18 toortoodete põletamine alumine voolavuspiir 0,05...0,01 9...55 toodete jahutamine Struktuuri ühtluse järgi jaotub Alumine voolavuspiir 0,01...0,005 4...24 niiskusesisalduse järgi on savi toodete sorteerimine ja keraamika 0,005...0,001 6...25 konsistents , mille puhul jämedaks säilitamine alla 0,001 10...50 normitud metallkoonus (100 g) peenkeraamikaks Savi lõimist määratakse osakeste vajub savisse 5 sekundi jooksul väljasettimise kiiruse järgi 10 mm võrra savisuspensioonist
EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA SAVIDE PLASTSUS PÕLETATUD TELLIS
Rullpiir niiskusesisalduse järgi Telliste vormimiseks sobiv savi on savi konsistents, mille puhul plastsus on savi niiskusesisaldusel käte vahel 3-mm läbimõõduni 18...25% rullitud savivardakesel tekivad praod Savide plastsust on võimalik suurendada laagerdamisega Savimaterjali plastse oleku piirkonda hinnatakse plastsusarvuga, (pikaajalisel hoidmisel ilmastiku mis on alumise voolavuspiiri ja käes) ning mehaanilise töötlemisega rullpiiri vahe (segamisega, muljumisega), samuti Plastsusarvu järgi klassifitseeritakse lisandite manustamisega savid: mitteplastne alla 7 keskmiselt plastne kuni väheplastne 25...7 üliplastne üle 25 EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA PÕLETATUD TELLIS PÕLETATUD TELLIS
Tooraineks savi ja lisaained ­ saepuru (süsi, koks), kvartsliiv ja tellisepuru Tellise värv sõltub savis sisalduvatest keemilistest ühenditest ja põletusprotsessi iseloomust (raud ­ punane; lubi , titaan ­ kollane; mangaanoksiid ­ pruun ja must)
EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA PÕLETATUD TELLIS PÕLETATUD TELLIS. OMADUSED
Tellise omadused sõltuvad savi ja lisaainete kvaliteedist, valmistusmeetodist, põletus temperatuurist ning põletusajast. Tihedus on vahemikus 800...2250 kg/m3 EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA PÕLETATUD TELLIS. OMADUSED PÕLETATUD TELLIS.OMADUSED
Tugevus Tellised taluvad väga hästi keemilist ja füüsikalist koormust. Väheste aukudega tellise On vastupidavad hapetele. survetugevus on kõrgem kui Külmakindlus on suur. Kõik välistingimustes kasutatavad täiskivil. Keskmine survetugevus 35 MPa (20...75 tellised peavad taluma vähemalt 25 külmatsüklit visuaalsete MPa). Tellised liigitatakse kahjustusteta. survetugevusest lähtuvalt Akustilised omadused. Suure tiheduse tõtttu omab tellissein klassidesse head helipidavust. Mida raskem tellis, seda paremini takistab Paindetugevus on ca 20-25% heli levikut. Tellismüüritises tähelepanu vuukidele. survetugevusest Elastsusmoodul ca 16000 MPa
EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA PÕLETATUD TELLIS. OMADUSED SAVIST KATUSEKIVID
Poorsus ­ põletusprotsessist sõltuv. Mida kõrgem põletustemperatuur, seda väiksem on üldine poorsus ja seda suurem üksikute suuremate pooride arv Õhuläbilaskvus ­ sõltub poorsusest, kuid on kuiva tellise korral eriti väike. Niiske tellis ei lase üldse õhku läbi Niiskusomadused Tellise ning ümbritseva keskkonna niiskus tasakaalustuvad
Tellise veeimamisvõime on ca 15 kaaluprotsenti EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA KERAAMILISED PLAADID KERAAMILISED PLAADID
Vastupidavus keemilistele ainetele on seda suurem, mida tihedam on plaat Tihedusklassi I-III kuuluvate plaatide külmakindlus on hea. Rühma IV kuuluvad poorseid plaate ei kasutata välistingimustes Plaatide tõmbetugevus on ca 20 MPa, paindetugevus 45 MPa, survetugevus 180 MPa
EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA KERAAMILISED PLAADID KERAAMILISED PLAADID
Keraamilised plaadid võib valmistusmeetodilt jagada märjalt Keraamiliste plaatide või kuivalt pressitud plaatideks klassifitseerimine Plaadid kas kaetakse glasuuriga või mitte. Glasuur libisemiskindluse järgi pritsitakse või valatakse plaatide pinnale kas enne põletamist ­ märjad pinnad või põletatud plaadile, mis nõuab täiendavat glasuuri põletust Plaadid jaotatakse tiheduse (veeimavuse) järgi klassidesse I kuni IV. Lähtutakse veeimavusest kaaluprotsentides (alla 0,5...üle 7). EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA KERAAMILISED PLAADID KERGKRUUS
Keraamiliste plaatide Kergkruus on sõmer klassifikatsioon materjal, mis libisemiskindluse järgi saadakse savi ­ kommerts - ja paisumisel tööstuspinnad kõrgtemperatuursel põletusel pöördahjus.
EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA KERAAMILISED PLAADID KERGKRUUS
Plaatide tüübid Eriliste omadustega savi Kuivalt pressitud ja madalal temperatuuril põletatud segatakse ühtlaseks kahhelplaadid . Suhteliselt poorsed , kuna madalal massiks temperatuuril ei toimu savi paakumist. Tavaliselt Mass kuivatatakse ja glasuuritud. Sobivad seinte plaatimiseks kuivades ja töödeldakse pöördahjus märgades ruumides Savi paisub temperatuuri Märjalt pressitud ja kõrgel temperatuuril põletatud tõustes põletustsoonis klinkerplaadid . Pind ebatasasem kui kahhelplaadil, 1150ºC-ni mõõtmed kõiguvad rohkem. Murtud klinkerplaat Tekivad poorse murtakse kaheks pooleks põletuse järgselt. Kasutatakse struktuuri ja tugeva põrandate ja seinte plaatimiseks nii sise- kui koorikuga graanulid välistingimustes EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA KERGKRUUS KERGKRUUS
EHITUSKERAAMIKA KERGKRUUS
KERGKRUUSA KASUTATAKSE kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel pinnase isoleerimisel haljastuse juurestiku mikrokliima parendamisel libeduse tõrjeks