Kemikaaliohutus (1)

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Inimesele ohtlikud ained

KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Jane Ilves 12R klass Inimesele ohtlikud ained Referaat Kohtla-Järve 2014 1. OHTLIKUD AINED 1.1 Definitsioon Ohtlik aine on kemikaal, mille omadused põhjustavad kahjustusi elule, keskkonnale ja varale. Need ohud võivad väljenduda vastavate ainete või esemete plahvatuse-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste kaudu. Mõned kemikaalid võivad olla väga mürgised ning põhjustada allergiaid või ärritada nahka. Teised võivad tekitada pöördumatuid terviseprobleeme, näiteks soodustada vähi tekkimist või põhjustada viljatuse probleeme

Keemia

33

pdf

Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020

esmaabi kemikaali mürgistuste korral). Mürgistuskeskus TEL. 16662 ● Kaitse ennast, ära saa järgmiseks ohvriks. ● Anna esmaabi, kutsu abijõud ● Ole teadlik enam kui ühest võimalikust tagajärjest (nt. samaaegne silma- ja nahapõletus) ● Kasuta ohtralt vett, see on efektiivne ja saadaval ● Ära paku ergutusvahendeid ● Hoia alles kemikaali pakend hilisemaks tuvastamiseks Üldine esmaabi: Suukaudselt manustatud kemikaal: ● Suud loputada ja teralised ained pesta limaskestadelt, nahalt maha veega. Riided eemaldada. Juua väikeste lonksudena vett. ● Süsihappegaasi sisaldavaid jooke tuleb vältida! ● Allaneelatud kemikaali ei tohi teiste ainetega neutraliseerida. ● Oksele ajamist tuleb vältida. ● Aktiivsütt tuleb anda esimese 30 min jooksul, aga pole mõtet manustada järgmiste ainete puhul: alkoholid, petrooleumitooted, söövitavad happed ja alused, fluor,

Kategoriseerimata

10

docx

Tööohutuse Referaat

jahutava ja valuvaigistava toimega, hoiavad haaval niiske keskkonna ning on lihtsad kasutada. Kui neid ei ole, siis kata haav puhta kuiva linase riide või käterätiga. Pärast esmaabi andmist otsi professionaalset abi. Ära pane põletushaavale või põletusele mitte mingeid muid aineid ega rahvameditsiinis tuntud vahendeid (või, õli, hapukoor, aaloe, mesi, vaseliin jne). 3.1 Esmaabi keemilise põletuse korral · Eemalda kiiresti ja võimalikult täielikult kemikaal nahalt! Loputa vastavat kohta nii ruttu kui võimalik ja korduvalt vähemalt 30 minuti jooksul, et eemaldada kemikaal ja peatada selle kahjustav toime. Happe või leelise sattumisel nahale loputa eriti hoolikalt ja kaua, happeid ca 2 tundi ning leeliseid kuni 12 tundi, st võimaluse korral ka lapse transportimise ajal haiglasse. Kunagi ei tohi hakata happest põhjustatud söövitust neutraliseerima leelisega ja vastupidi. Ütle arstile, milline kemikaal last söövitas, et arst oskaks

Tööohutus ja tervishoid

17

docx

Risk ja ohutus kordamise vastused

radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 21. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. Radioaktiivsete jäätmete vahehoidla. V Keemilised ohutegurid ja ohutus. Keemilised ohutegurid ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaalide jaotus ja vastavalt ka nende ohtlikus. Kemikaalide jaotus: Tolm, aur, gaas Lahustid Metallid ja nende ühendid Happed alused Orgaanilised ühendid, taimekaitsevahendid, biotsiidid jne. Tolmu ohtlikkus Püsivus ­ ohtlik osakeste suurusega kuni 5 m Kuju ­ ohtlik pikergune, plaadikujuline, kiuline ­ klaas, kvarts, asbest, tekstiil Adsorptsioonivõime (tolm+õhk=plahvatusoht)

Riski- ja ohuõpetus

39

pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

Hõõrdumistunne on tugev isegi siis, kui puru on silmas vaevaltmärgatav. Vahel esinevad kaebused isegi tagantjärele. · Silma ei tohi hõõruda. · Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma. · Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru. · Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile. Kindlasti eemaldab arst, kui tegu on klaasikildude, metalli puruga jne. Silma pritsinud kemikaal Kõik silma sattunud kemikaalid (happed, leelised, pesemisvahendid jms.) võivad kahjustada silma. Eriotstarbelisi kemikaale kasutatakse sageli mitmete tööde tegemisel ning need võivad tekitada silmavigastusi. Eriotstarbeliste kemikaalide omadused ja sellele vastav esmaabi peab töökohtadel teada olema. Tegutsemine silma sattunud kemikaali korral: · Loputa silma kiiresti leige veega 15-30 minuti jooksul.

Esmaabi

14

docx

Riskiohutuse eksam

Mõned lahustid on ohtlikud maksale, neerudele, luuüdile või närvisüsteemile. Benseen, tetraklorometaan ja väävelsüsinik on lahustid, mis tuleksid asendada ohutumatega. 46. Kemikaalide ohusümbolid Terviseohtlike kemikaalide märgistus: T ­ mürgine (toxic). Kui kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm. T+ väga mürgine (very toxic). Kemikaal, mis sissehingatuna allaneelatuna või naha kaudu toiminuna põhjustab eriti ägedaid või pikaajalisi tervisekahjustusi ja isegi surma. Xn ­ kahjulik (harmful). Kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida  tervisekahjustus. Xi ­ ärritav (irritant). Kemikaal põhjustab naha või ülemiste hingamisteede ärritust. C ­ sööbiv (corrosive). Kahjustab eluskudet, millele satub. Mõned aine pritsmed nahal võivad põhjustada

Riski- ja ohuõpetus

38

docx

Esmaabi

SISUKORD Esmaabi..................................................................................................................................1 Päästeahel...............................................................................................................................1 Elustamise abc........................................................................................................................1 112 appikutse......................................................................................................................... 3 Ajukolju trauma..................................................................................................................... 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad............................................................................................................................ 5 Põletused..............

Meditsiin

23

doc

Esmaabi

SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE..................................................................................................................................6 ELEKTRIÕNNETUSED..............................................................................................................6 VEREJOOKS JA SOKK.............................................................................................................. 8 TEADVUSHÄIRED...............................

Tervis

Meedia

Kommentaarid (1)