Kemikaali riskianalüüs: Ksüleen (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Kemikaali riskianalüüs: Ksüleen

Tallinna Tehnikaülikool Keemia ja Keskkonnakaitse tehnoloogia Kemikaali riskianalüüs Ksüleen Õpilane: Marvin Üürike Rühm: KAKB61 Juhendaja: Karin Reinhold Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused...............................................1 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused...........

Keemia

20

docx

Pentaklorobenseen

Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Füüsikalis-keemilised omadused........................................................................... 3 Kineetika ja metabolism......................................................................................... 4 Käitumine looduses................................................................................................ 5 Toksilisuse (mürgisuse) andmed kemikaali kohta...................................................6 Reproduktiivsüsteemi toksilisus, genotoksilisus ja mutageensus........................6 ............................................................................................................................ 6 Kantserogeensus................................................................................................. 7 Ökotoksikoloogia......................................................................................

Keemia

15

doc

Joodi riskianalüüs

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ärikorralduse instituut Töökeskkonna ja -ohutuse õppetool JOODI RISKIANALÜÜS Referaat Koostajad: Juhendaja: Tallinn 2009 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Füüsikalis- keemilised omadused............................................................................................ 4 3.Kineetika ja metabolism...........................................................................................................5 4.Käitumine looduses..................................................................................................................7 5.Toksili

Riski- ja ohuõpetus

9

docx

Materjaliõpetus

Tüüpiline eetri ja (välimus, lõhn) süsivesinike lõhn. · Keemispunkt/keemisvahemik 20... 210°C · Leekpunkt- < 0°C · Alumine plahvatuspiir 1,4 mahu-% · Ülemine plahvatuspiir 7,6 mahu-% · Aururõhk 45...90 kPa (38 °C; vesi = 6,5 kPa) · Suhteline tihedus- 0,72...0,77 (15/4°C; vesi = 1) · Lahustuvus- Mõned komponendid on osaliselt lahustuvad (MTBE maks. 2300 mg/l; C5-C6-alküülmetüüleetrid maks. 1100 mg/l; benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen kokku ~ 200 mg/l; 20°C). · Jaotustegur- (n-oktanool/vesi ) Log KOW > 3 (bensiini süsivesinikud) log KOW = 0,94- 1,43 (MTBE) ja log Kow = 1,6...2,5 (C5-C6- alküülmetüüleetrid), etanool log Kow = -0,3, ETBE log Kow = 1,48. · Viskoossus- Kinemaatiline viskoossus < 1 mm²/s (38 °C; vesi = 0,6 mm²/s). · Muu teave- Aurutihedus > 3 (õhk = 1). Isesüttimispunkt: min. 280°C (hinnang) 2. Diislikütus

Auto õpetus

5

pdf

Atseetaldehüüd

ja hingamisteedesse. Põhjustab iiveldust, peavalu ja tugevat silmade ärritust. Võib põhjustada ka hingamisteede ärritust ja vähktõbe. (inchem, 1994) Käitumine looduses Etanaal ei hüdrolüüsu vees vaid oksüdeerub ning tekib äädikhape. Atseetaldehüüd biolaguneb täielikult nii aeroobses kui ka anaerooses keskkonnas. (CERI, 2007) Atseetaldehüüd tekib süsivesinike ja biojäätmete lagunemisel ja naftasaaduste ja kivisöe põletamisel. (inchem, 1994) Toksilisuse andmed kemikaali kohta Äge toksilisus seedetrakti kaudu LD50: 660-1930 mg/kg. (Celanese, 2012) Ägedat mürgistust põhjustav toime sissehingamisel LC50 (4h): 24040 mg/m³ (Celanese, 2012) Põhjustab vererõhu ja südamelöögi sageduse tõusu, kopsuturset ja mõjutab kesknärvisüsteemi. Pärast korduvat manustamist põhjustab kerget hüperkeratoosi mao ülaosas. NOAEL: 125 mg/kg bw/day (Celanese, 2012)

Riski- ja ohuõpetus

3

docx

Keemiatehnoloogia 3 K.T

Kasutatakse kahte toota. Gasoili aur kuumutatakse üles kuni 500-600 C vees. soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse rõhul ca 34 at ning lahutatakse fraktsioonideks Keemiatööstus toodab ja kasutab ülemaailmselt umbes tooraftale ca 10% vett ja väävelhapet või leelist pH rektifikatsiooni kolonnis. 100 000 erinevat kemikaali. reguleerimiseks. Segu kuumutatakse kuni 65-180 C-ni Saadakse: 8. Naftakeemia produktid ning lastakse läbi segamisventiili, et saavutada 1)gaasid 1.Süsi (Carbon black homogeensust. Seejarel lahutatakse segu setitis, kus 2)naphta/bensiin 2

Keemia ja säästev tehnoloogia

15

pdf

Keskkonnakeemia

Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mitmest erineva struktuuriga

Keskkonnakeemia

80

docx

Keemia ja materjaliõpetus

tähtsamad on CAS ja EINECS registrite numbrid. • CAS number on kemi 21. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema järgmised andmed: 1. Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.; 2. Koostis- keemiline koostis, CAS, EINECS jt. nr.; 3. Ohtlikkus- omaduste kirjeldus jm. vajalik; 4. Esmaabi viisid kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel ja sattumisel nahale; 5.Tegutsemine tulekahju korral; 6. Õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed); 7. Käitlemine ja hoiustamine, kusjuures enamuses SC-del puuduvad sellele ainele iseloomulikud keemilised reaktsioonid. 8. Mõju inimesele ja isikukaitsevahendid. 9. Füüsikalised ja keemilised omadused. 10. Püsivus ja reaktsioonivõime. 11. Terviserisk. 12.

Keemia ja materjaliõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)